Isa haud, Madissoni mehed, saemaniakid, Tänaööseleimaga, antidepressandid, Mehhiko 86, raeli ratas, prosa bassein, Chess, peded, rock, Die, Artishok

28. mai 2006 Pühapäev
Sõitsin maale. Õnneks on Leon oma kaheseisud klattinud ja saanud jälle korralikuks kolmemeheks tõusnud.
29. mai Esmaspäev
Vend Jaanus tuli maale. Usaldas mulle saladuse, et ehitab oma töö juures, Elva klaasitehases (kus ta töötab meistrina) mootorratast, millel meie vana hea SAAB 96 mootor (1994 ostsime Jaanusega kahe peale vana SAAB 96, tuntud ka hüüdnime Vaal järgi oma kitsa ja ümara kere pärast; jõuline Ford Taunuse1,5liitrine V4 70 hj mootor, isegi liiga jõuline sellise suht väikese auto jaoks; praeguseks on Eestisse neid vähe alles jäänud; meie Vaal läks kõige raua teed aga mootor, mis pläriseb umbes nagu sapaka oma, jäi alles).
Sõitsime emaga Tartusse Pauluse kalmistule isa hauda korrastama. Ema kirus kõiki Endli vanu pruute ja sõbrannasid, kes oma armsa sõbra hauale ei viitsi lillekesti tuua. Ta siiski tunnistas, et tegelikult talle meeldib haudu korrastada. Soovitasin tal hakatagi professionaalseks kalmistuaednikuks. Palju on tänepäeval inimesi, kel pole aega ja tahtmist omaste haudu regulaarselt rehitseda, nad pigem maksaks, et keegi selle töö ära teeks. Tööpuudust poleks kalmistuaednikul küll karta.

30. mai 2006 teisipäev
Raimu Hanson tuli "Chessi" piletiga ja skeemiga, kuidas Malvius on laule ümber tõstnud ja välja jätnud. Tundus, et pooled on kõrvale jäetud, eriti esimeses vaatuses. Veel usaldati mulle "saladus" Lauri Liiv on Georg Malviuse "elukaaslane".
Kell 12 fotograaf Alar Madisson on muhedas meeleolus, sest tema järjekordne aknaprojekt nn. Marksu maja peahoone poolsel küljel, kus nüüd kujutatud Tartu prominente n.ö. laulmas, on paigas. Tema head tuju ei rikkunud ka asjaolu, et vana fotofilmi-hiid Agfa on pankotis. Sic transit gloria mundi.

Kell 14 tulid Mariina Tiidor & Anni Irs, eks olid uhkust ja tuhinat täis, kuna nende korraldatud Elva Puuskulptuuripäevad läksid kehvast ilmast hoolimata korda. Anni oli teinud hunniku pilte puupakkudega mässavatest saemeestest, ühest konnast ning oma rahvusromantilis-abstraktsionistlikest maalidest. Nad said ka karmide saemaniakkidega saunas käia, see tundus eriti tähtis olevat. Nüüd nad organiseerisid mingit uut üritust ja küsisid folk-bändide kohta. Tundus, et nad võiksid palgata ka Metsatöllu, raha polevat probleem.

Kell 15 saabus Martini , et NE! demoplaati kokku panna. Tegime ka mõned lood ümber. Avastasime paar lugu, mille olemasolu olime juba unustanud.

Õhtul õnnestus ETV pealt ära näha legendaarne film "Täna öösel me ei maga". No sellel teosel on ikka kultusfilmi potentsiaali. Süzhee oli selline, et tekkis kõva hasart, et millise võimalikult ebaloomuliku ja absurdse liigutuse on stsenarist Kris Taska järgmiseks välja mõelnud. Teine asi, mis ajas hirmsasti naerma oli Priit Võigemasti konstantselt loll nägu. Ma ei tea kuidas ta suutis. Avdjusko mängis suurepäraselt imbetsilli. Kaameratöö meenutas hämmastavalt filmitudengite loomingut, kus alati rõhutatakse täiesti ebaolulisi elemente. Nii et võimas film.

1. juuni 2006 kolmapäev
Alar Madisson kargas rõõmsalt sisse ja imestas, et ma pole veel tema aknanäitust imetlenud. Jooksimegi seda vaatama. Mehed muideks tundusid palju väiksematena kui galerii hoone (küütri 2) akendel paistvad naised. Meestel olid suud pärani ("Kas näeb välja nagu meeskoor?" küsis Alar) ja üldse nägid nad naljakalt kerglased välja.
Marko Kompus (pildil), nüüd jälle raseeritult, tuli ka aega parajaks tegema. Kaebas, et kunstnikud on kitsid, ei taha tema kogusse maale annetada, pigem mädandavad kusagil ateljees. Tema vanematekodus olevat hea kuiv pööning, kus kunstiväärtused püsivad igavesti. Ta näppas mult mingi reklaamflaieri, kuhu Palgi oli midagi joonistanud. Kompus usub, et Maris Palgi maalid lähevad kunagi veel hinda.
Jaan Elken teatas mu õuduseks, et diplomante Y galeriisse ei jätku. Muutub juba tüüpiliseks selline maaliosakonna käitumine.

Krista Sokolova tuli üle hulga aja juttu ajama. Rääkisime väga paljudest asjadest.
Natalie (55-aastane jutukas vene naine) pihtis mulle, et ta oli oma 15 aastat nooremast poisist lahku läinud, kuna too tahtis abielluda.

Ma olen õhtuti vaadanud dokusid jalgpalli MM-dest. Jalgpall mind tegelikult ei koti üldse aga dokud on lahedad oma ajastu märgid. "Hero" Mehhiko 86-st oli ikka hard core 80-ndad : totaalne staarikultus (igal meeskonnal oli oma staar, kes nagu defineeris mansat -- ülejäänud olid lihtsalt statistid, kuigi lõid rohkem väravaid; filmis näidati peamiselt staaride jooksmist ja kukkumist: kui meeskonnal staari polnud, siis polnud mõtet teda üldse käsitleda aga kui oli siis räägiti pikalt, kuigi meeskond võis pidevalt pähe saada -- Uruguayga vist oli niiviisi). Rick Wakemani tüütu süntesaatoripirin taustaks, Michael Caine monotoonne hääl jutustamas. Ja muidugi Maradona, Maradona ja veel kord Maradona.
Mina nägin ka seda MM-i 1986 telkust "keska" pealt ja millegipärast jäi mulle enim meelde hoopis Brasiilia (eriti selle punakräsupäine väravavaht), mis, nagu filmist välja tuli, oli tegelt luuser. Ja mäletan, et kommneteerisin makilindile mingit mängu, kus N.Liit kellelegi pähe tegi.

2. juuni 2006 Neljapäev
Rael Artel tuli, oli veits pahuras tujus, kuna Tallinnas oli ta jalgrattalukku nüsitud ning ta jäi rongist maha. Rääkisime kunstiportaalist. Tema tahab teha ingliskeelse. Nagu tellitult helistas kohe ka Maarin Ektermann, kellel on hea lihtne artishok.blogspot.com. Kuigi esialgu jubeda musta taustaga.
Pärast tuli Alan Prosa ja me läksime Rael Artel Gallerysse, kus Prosa demonstreerib oma diplomitööd, mida mina pean retsenseerima. Ta tahab galerii põrandale tekitada basseini, sellesse vett lasta, sinna panna fotod, mis kaotaksid nädala ajaga oma pildi, muutudes tühjaks paberiks.

Õhtul läksin "Chessi" vaatama. Muu "eliidi" kõrval oli end kohale vedanud ka kogu päälinna kultuursete pedede seltskond (Kapstas, Maimets, see lillseadja jt. turris blondeeritud joostega tegelinskeid). Margus Saar ja Grete Lõbu olid siivsalt koos. Katu Murutar nägi jube välja aga tal oli juba suur kõht ees (mitmes, kes seda teab). "Chess" näitas, et geniaalsus on Malviuse maha jätnud. Keskpärane tõmblemine. Ja kohe oli näha, et pede ei tea mehe-naise armastusest midagi.

Peale "Chessi" läksin üle hulga aja Rock & Rolli. Alguses esines noorteansambel Plii, kus pisike kriiskas naislaulja, kräsupea naisbassist, tüüpiline trummar ja wau-wau-virtuoosist poiss-kitarrist. Mõned lood nende segastiilsest repertuaarist olid täitsa OK. Teiseks Mooses, mis läheb järjest enam massiiviks, machoks ja rockiks. Tugitoolis istuvast (kuna ei mahtunud lavale) Martinist oli saanud ka bändi häälutaja. Ametlikult oma plaati esitlev Soda Efekt
oli ikka terav ja atraktiivne essentsiaalse rocki bänd. Aga kõige parem oli siiski Agu Andersoni suupilliperfomance ühes loos (kükki püsti, üks prääks ja hullumeelne pilk).
Pärast, kui lasti plaadimussi, siis kambaga dancõvali ja esitasime reggeton versiooni "Sedas paati pole tehtud linnuluust", electroversiooni "Õllepruulijast" ja rockiversiooni "Viina joo, kui noor veel oled sa" jne. Kui üritus lõpetati, siis karjusin väljas "Moosese progerockaritte gäng, kamp kokku! Wrupk Urei gängile vaja peksa anda!"
Kuna Mai Sööt nägi oma siilipea, oranshis kampsunis ja hallis minseelikus väga õbluke välja, siis saatsin ta koju Ravila tänava erakapiirkonnas. Rääkisime kunstist ja sain teada,e t Sokolova on nende kambas autoriteet.Kogu tee helistas talle Lauri Pajos, kes lõdises Mai Sööti (vanemate) maja trepil.


3. juuni 2006 laupäev
Diana Die Ostrat jälle üle hulga aja ilmutas oma majesteetlikku olemust. Soovitas ühte USA fotograafi ja näitas netist omi pilte. Ta on saanud täiesti OK-ks piltnikuks muide (kunagi tegi Die Y galeriis üsna omapärase amatöörpildinäituse kus oli kergelt müstilis- erootilise kiindumusega portreteerinud oma toonast sõbrantsi Roju, kes nüüd mängivat Tallinnas "mehenaist"). Aga nüüd teeb ta ka igasugu digriide järgi häid pilte. Mitte küll väga omapäraseid aga igati adekvaatseid, korras kompa jm.-ga. Aga galeriisse sai ta tulle küllap selle tõttu, et tal on aega kuna pole tööd ega õpinguid.

Kui tööpäev juba läbi ja Lagle oli kohal, Maarin Ektermann, TKM noorteadur Liisa Kaljula pluss mitu muud noortegelast valgusid galeriisse. Maarine vaimustus Jüri haini kämpidest pildiallkirjadest. Ta pani mulle südamele,e t ma meelitaksin Palgi Artishokile kirjutama. Sest Palgi kirjutavat "kämpilt".

20. -- 27. mai 2006 - KARM TÕDE, libiido lõpp, Hain & Joala, kuuba slaidid, hüva mure, reis kapmaadesse, sutrop, tõnis mjagi, vana porno, moks

20. mai 2006 laupäev
Karm tõde. Piret kõhugripis. Küllap sai Rita pojalt Kaurilt, kui me külas käisime, sest Rita kaebas kuidas poiss oli poes käies oksendanud. Kujutan, ette kui piinav võib olla alla 3 kuu vanusele Pirtsule haiguis, mis ajab pidevalt öökima ja kõhu valutama.

Galeriis käis üle hulga aja näitust vaatamas Helle Vahersalu. HV oli Kaunases kaasas ja temaga tekkis mul tagasiteel päris tuline vaidlus Tartu lahja näitusekultuuri teemal. Helle oigas, et temale ei paku keegi näitusevaõimalust ning temavanused pole harjunud ise taotlema. Rist ja viletsus. 15 aastat nõukaaja lõpust ja ikka polda harjunud. Lõpuks Helle lausa nuttis pimedas Lätis kihutavas bussikeses.
Ilona Piirimägi tuli niisama aega parajaks tegema, liibuv dressikas ümara laspeootel keha ümber. Tegin tast paar pilti, normilt tuli välja ehk üks.
Isegi Mehis Heinsaar vaatas kunsti. Temaga ajad sa aga alati sellist hajevil juttu, et peale vestluse lõppu ei mäleta sa kunagi millest.

21. mai 2006 pühapäev
Karm tõde kontiinjuus. Ise olin kõhukasse jäänud. Ega see mind muidugi tööst ei vabastanud. Olin nii öögal, et kui Lagle tõõpäiva lõpuks galeriisse tuli, siis läksin temaga suure heameelega otse koju pessa.

22. mai 2006 esmaspäev

Karm tõde jatku. Karmi tõega koos pidin mõningaid praktilisi asju ajama (ajan asju kuhugi, voodi alla), Sierrale lõpuks ometi romukast "uue" "tiiva" ostma (tehti isegi 50 alee), Lagle Rimisse viima jaaniiee.

Hea seegi, et libiidoliigtõus on seks korrax kadunud. Mult on küll küsitud selle libiidovärgi kohta aga ma ei viitsi seletada. Ega ma mingi Innotähismaa ei ole.

23. mai 2006 teisipäev
Karm tõde minul üxi jänd. Õnneks. Ülejänd terVd. Aga see ei päästa raskest tüüpäivast.
Õnneks Jüri Hain paneb oma fotonäitust "Kohtumised" üles paari daami abil (kellest üks on tuntud graafik, kelle nimi hetkel ei meenu) ja punkar-rääpar-noor Sirje Joala oma "Scheisegali" vanema vennaga (kes meenutab hämmastavalt Elmar Liitmaad).
Haini näitus on tuntud vana kooli s.t 70-ndate 80-ndate mustvalge portreefotograafia kunstnikest jm. kultuurinimestest ateljeedes, kohvikutes, väljas. Peeter Linnapist on koom pilt 1988-ndast aastast, kus ta lösutab suuure näituseplakati ees, tagi seljas, käel kalkulaatoriga kell (vau). Alvar Loog vaatas seda ja ütles: "See kell eraldas eliidi hallist massist" või midagi seesugust.
Sirje Joala fotod on väga dokumentaalsed, neutraalsed, suhtumisi võib lugeda vaid näituse kaaskirjas. Hilisteismeline, kuid ikka suht lühikest kasvu Sirla elas 2005 mõnda aega Berliini eesti punkarite ühikas. Ühe pildi peal on ka Peeter Pask, kuigi seljaga, autojuhte oma klaaspesemisega terroriseerimas.
Haini avamisele olid kohale vedanud mitmed huvitavad tegelased nagu eksmin Toivo Maimets, Andres Tolts (keda Elken keelitas Ys näitust tegema), muidugi Elken, Parmasto ja Kangilaski. Viimase kolmega tegime kogu käras ka galerii nõukogu koosoleku. Sain isegi kiita kokkupandud programmi eest. Suuri vaidlusi polnud.
Sirje Joala hipilikul avamisel oli kohal enamik Joalate fahmiilist. Nimelt Agnes & Andres Joalal on 7 last, vanim 24 ja noorim 4. Nad elavad Karlovas oma väikeses majas ning tegelevad oma intelligentsete huvidega. Andres Joala peab endises Varjendis LARPijate klubi ja Agnes on dokumentalismihuviline. Meenutasime heldimusega filmiklubi legendaarset VHS kaamerat Panasonic M9000 (mida võib näha veel sageli Iraanis, Valgevenes jm. tehtud teleuudistes) mis nüüdseks on läinud kõige elektroonika teed.

Kell 23 toimus eksperimentalistide slaidiõhtu. Kuna Mario Schlaiterist siiski tööl polnud, siis olime sunnitud Kuuba-teemalise õhtu korraldama peahoone esisel tänaval. Kaks kodanikku (algul Jaanus Kivaste ja tundmatu herra) hoidsid lina, kuhu projitseeritsiti arhitektuuri ja kunsti teemalisi diapositiive. Neid kommneteerisid ajsatundjad: teadlane Erkki Luuk, kunstnik Hando Tamm ja koolinoor Pärtel Vissak. Kõik rääkisid oma reisimuljetest sõbralikus Kuubas. Sm. Luuk rääkis künka taga asuvatest hiiglaslikest mutimullahuinnikutest, Hando Tamm spetsiifilisest Kuuba Pianocciost, Che Guevara CVst, Kuuba naisekujulitstest majadest, kus kõik korterid on täidetud "Karutapja" raamatutega; Margus Kiis spetsiifilisest kuuba keelest, milles iga täht tähistab kogu teksti ning ülejäänud tähed täpsustavad detaile; Pärtel Vissak pidas ettekande samiti Che Guevara CVst, samuti Kuuba edukast teadusest.


24. mai 2006 kolmapäev

Vaevalt jõudsin galeriisse, kui pea ees paiskus sisse seekord karsklaseks hakanud Matti Milius, kes pani mind kohe Linnavalitsusele aruannet kirjutama (legendaarsest Kaunest mudugi). Varsti lisandusid Maris Palgi ja Erkki Hüva. Hüva oli vintis ja oma joomatuuri-kostüümis: räpane sinine dressiblues, tumesinised samast materjalist büxid, koomiline barett, räpane habe ja karmid päikeseprillid. Rääkis pika ja haleda loo, kuidas politsei prõmmis tema ukse taga, küsis "Kus on korter 2?! Kes seal elab" ning süüdistas teda, et ta röövib Eesti Energialt elektrit. Kusjuures korterites majades Peetri 10 ja Vahi 12, millega olevat Erkkil vaid see seos, et "Peetri tänava kunagine vanem Aleksander.... elas minu kõrval". Politsei terror olevat kestnud 2 päeva kuni raske süüdistus Hüva õlgadelt maha võeti.
Hiljem Erkki H meeleolu muutus helgemaks ja ta rääkis, kuidas kunagi Mooste saunas jäi talle silma üks minu tuttav noor kunstiteadlane, kes enim rõõmustas tema silma "profiilis". Kuigi ka teised naised olid ilusad aga just see neiu "sütitas endogeenseid sädemeid".
Maris Palgi tegi meie mõnusast seltskonnast pilte.
Koomilises rattakiirvris Krista Piirimäe leidis Haini piltide seast oma mehe Helmuti poseerimas Egiptuse püramiidide ees ja teatas, et sel korral (aastal 1985) oleks hoopis tema pidanud Egipti minema aga Helmut virises et ta saab väga harva välismaal tuuritada, seega Krista loovutas sõidu armulikult vanale. Krista ahastas: "Ka lollemat naist leidub! Selleks ajaks oli Helmut 12 korda kapmaades käinud ja mina ainult 4!"


25. mai 2006 neljapäev

Suurema osa päevast täitis mul vihastamine Postimehes ilmunud Margit Sutropi artikli "Ohtlik minevikuihalus". Alla keskmide intelligentsi tasemel on "analüüsitud" nn. nõukanostalgiat, artikkel kubiseb lahmivatest väidetest ja väga kahtlastest "faktidest" ("Miks muidu näitavad küsitlused, et väga suur hulk inimesi igatseb taga Nõukogude aega." Mis küsitlused? "Väga suur hulk" -- kui suur). See panu mind mõtlema, et kuidas ülikoolis kraade jagatakse ja karjääri tehakse. Mõtlemisvõimet pole vajagi. Muudkui kirjuta tsitaatidest teadustöö kokku, laku vajalike inimeste kanni ja ka väga ebaintelligentne inimene võib tõusta "Eetikakeskuse" juhatajaks. Varsti ehk saab isegi rektoriks.

26. mai 2006 reede
Lauri Kulpsoo käis omiku ja rääkis kuidas sai Tõnis Mägiga kokku. Kulpa arvas, et peaks 70-ndate Eesti oocki asja hakkama ikka rohkem uurima. Mulle tuli meelde, et olin eelmisel päeval näinud TVsarjast "Kriminaalne Venemaa", kuidas mingi multitalentne sarimõrvar (Salpov või mis ta nimi oli) rääkis, kuidas ta käis Leningradi Kultuuriinstituudis ja "kes kõik minuga koos õppisid: Valeri Leontjev, Tõnis Mjagi, vse budustseje estradnõie zvjozdõ".

Kuna Palgi ajas arvutis mingit oma asja, sain sõita veic linna pääl. Räpane vanakraamikas "Tuhat asja" (Aleksandri tänava alguses) oli üle hulga aja lahti. Ostsin 25 EEKi sealt mõned vanad pornokad. Kiletatud esimese eestikeelse Hustleri (1/2005) Anu Saagimiga kaanel, Eeva 2001 juulinumbri, kus 2 lugu mis käsitlevad Tartut, 15 aastat vana läti venekeelse Erotikon ja üks Tallinnas 1990 toodetud venekeelne, mis oli kujundatud ja küljendatud nagu mõni nõukaaegne popteaduslik zhurnaal.

27. mai 2006 laupäev

Peale galeriid võtsin kodu juuresti Fiesta, Ujula Konsumi juurest Mann Kinsiko ja põrutasin Moostesse. Seal polnud alguses kedagi näha peale koomiliste vuntside ja habemega ingliskeelse residendi (kelle nimi lihtsalt hetkel ei meenu), kes möllas kohaliku 11-aastase paksukesest hüperaktiivikust Siimu ja tolla inglikesest õega. Siiski tuli välja, et Evelyn, John ja Jane Remm ehitavad maja taga ümmargust halutorni. Lülitusin tööga, mis pika peale isegi huvitavaks muutus. Lisandus ka tuntud müüriladuja Toomas Thetlof, kes on nüüd MOKSi uus ja kaunis noormees pronksmehelike näojoontega.
Peale ladumist mürasid Remm ja võõrleegionärid sokkis hämmastava kiirusega ringiliduva ja konstantselt ropendava Siimuga ning siis tehti kähku ka koosolek ära. Üldiselt olid Postsovkhozi suhtes enamik triumviraadi Evelyn-John-Remm poolt ära otsustet , arutati vaid argiseid pisiasju (söötmine, magamine) ning hääletati. 17 päev festivali, üle 30 kunstniku, kas potentsiaalne hullumaja või uimane sanatoorium.
Saun oli päris meeleolukas. Vuntsimees rääkis nalju poptööstusest ja pilas jaapani metalmehi.

15. -- 19. mai 2006 "Rattapood", koht ajaloos, Fideelia, värske vere põhjus, Eurovis, kultuuritänav

15. mai 2006 esmaspäev

Päeva tähtsaim ülesanne oli poest "Rattapood" ratas kätte saada. Trükkisin avalduse kust nõudsin "omavoliliste parandustööde" likvideerimist (!) ja ähvardasin "õiguskatseorganitega" ja valetasin, et olen avalduse juba Tarbijakaitseametisse viinud (värk selles, et olin aprilli alguses ratta viinud vaid õlitamiseks ja ühe trossi taasühendamiseks umbes 200 EEKi eest aga nemad "tegid oma arust head", nn. põhjalikuma remondi 734 EEKi eest -- vana nipp mille ohvriks on langenud ka mõned minu tuttavad). "Rattapoe" tõmmutverd boss luges avaldust mitu korda, läks muidugi närvi, teatas, et minu viga jne. Vuntsidega rattafanatist meister üritas veelkord midagi rahulikult seletada ("Te ju tahate selle rattaga ohutult sõita" -- "Äkki ma ei taha üldse selle rattaga sõita") aga Rattaboss käskis mu ratta välja tuua alustada lahtikiskumist. Ähvardas mulle kõiksugu viivised ja lisatasud kaela määrata. Olin nõus. Siis teatas, et nad samal päeval valmis ei jõua, et tulgu ma järgmisel päeval oma risule järele. Jalutasin rahulikult minema. Olin 10 min kaugusel, kui nad helistasid ja pakkusid kompromisshinda -- 400 EEK. Olin nõus. Maksin ära ja sain ratta kätte. Nad olid isegi uued eesmised piduriklotsid pannud aga tagalaagri ikkagi õlitamatta jätnud!!!

Sõitsin kella 6 paiku Sierraga maale (Kongutasse, Mäotsa talu poole) jõudnud isegi vahepeal gaasitanklast läbi. Üllataval kombel oli gaze ind endiselt 8.30 nagu sügisel ("Järgmised koertevahelised võistlused toimuvad sügisel!"). Vostok Oli tankyr oli ka sama. Tundis vist räpase musta Sirje ka ära.

Leon oli pahas tujus ja läks varakult magama. Mina vaatasin "Vandenõud". Kümnekonna inglasest-usakast sakslase rahulikku arutelu selle kohta, kuidas "äravalitud rahvast" suuremal hulgal väikeste kuludega "Abrami juurde" saata.

16. mai 2006 teisipäev

Sõitsin Fiestaga Tartusse. Väga veider oli kuulata, kuidas käigukasti sünkronisaatorid kiunuvad. Ühegi teise autoga pole sellist kogemust olnud.

Galeriisse tuli habemetüükasse kasvanud Markko Kompus. Hiljem ka Palgi. Arutasime kohti ajaloos ja kuidas sinna saab (või kuidas sinna sokutatakse). Ja tuli välja, et kuigi ma olen Palgi meelest rumal ja mitte eriti võimsa ajukapatsiteediga, oskan ma natuke ajaloo tegemise tehnikat ja vähemalt Palgi olen mingil moel ajalukku sokutanud.

Hiljem käis läbi ka Lauri Sommer, kes jutustas elemente oma intervjuust Metsatölluga. Markus olevat oma silmaga näinud Valget (liba)Hunti ja Metsatöll olevat üks väheseid metalbände, mille laulus läheb mees kapsaid tooma. Aga alguses oli Manowar.

17. mai 2006 kolmapäev

`omiku käisid Fideelia Signe Roots ja Matti Milius. Fideelia tegid Mattiga taga stuudios oma videkaameraga intervjuu (EKA õppetöö värk) mingi Riia perfomance`i teemal. Lõpuks õnnestus Mattil talle üks Kaunase kataloog maha ärida.

Kella 17 paiku käisid siis need, kelle pärast näitus "Värske veri" üles üldse pandi. Umbes 5 õppejõudu väljamaalt. Vahtisid 10 minutit ja kadusid. Üks soome herra äris endale veel paar karpi Leningradi akvarelle ja pintsleid, need olevat "verri tshiip".

18. mai 2006 neljapäev

Vihmane ja rõske päev. Ei viitsi kohe mitte midagi teha. Kusjuures on alanud järjekordne libiido kõrgperiood, mis on vastikult piinav nähtus. Umbes nagu põiepõletik. Õnneks läheb see mõne aja pärast mööda.

Eurovisiooni poolfinaal. Kõik tiimid tegid sellist seud ja möllu, et kui rootslanna tuli Eestit esindama, siis tekkis justkui lünk. Nii igav oli kogu Eesti ponnistus

19. mai 2006 reede
Gaeriist käisid läbi Mario Schliateris, kellega arutasime slaidiõhtut TÜ sammaste vahel. Ta oli väga entusiastlik.
Palgiga arutasime "Naine masin, naine loom" projekti. Vähemalt Palgi viitsib midagi mõelda.

Õhtul läksin Vanemuise kultuuritänava üritusi vaatama. Vihm oli teinud oma töö. Kiwat ja Tõnsot kuulas Kunstnike Majas (kus kohtasin üle hulga aja Mann Ylogo, kes ütles et on Tartus tagasi) max paarkümmend uimast kultuurikiibitsejat (Evelyn ja John ka). Kirjanike Majas näidati kunstifilme ("Kursi koolkond", dokud 60-ndate alguse Tartu rühmast, Konrad Mägist) umbes 5 -le vanaldasele vaatajale. Pärast näidati samas millegipärast Theodor Lutsu täitsa kiiksu filmi Ruhni saarest (8 tundi paadisõitu; panoraam majakast, kus näha ainult pideva metsaviirg; mõnusalt üleolev suhtumine ruhnlastesse), kahte Kinobussi õpitoas valminud multikat ja Hardi Volmeri "Pärnograafiat". Viimane oli pettumus. Ei liha (täitsa kreisi "elluloofilm") ega gala (põhjalik dokumentaal). Hõljus keskpärasuses.

Pirts haigeks jäänud. Palavik.

12. -- 14 . mai 2006 -- II maailmasõda

12. mai 2006 Reede

Jaan Jürgen Klaus käis galeriis. Rääkis oma muljetest "Filmööl", kui ta mingis baaris koos teistega tegijatega käis. Olevat Õ-Fraktsiooni omasid oma tähelepanuga kiusanud. Õ-d olevat olnud üsna tähtsust täis. Ma ise mäletan aegu, kui nad olid täielikud algajad ja olid üliõnnelikud, kui nende filme kuskil festivalidel näidati.

Õhtupoole vantsis läbi ka Neeme Lüdimois. Nägi päris korralik välja, samuti ta õllekõht. Tema hääles oli varjamatut etteheidet, kui ta küsis, kuna ma ta näituse teen. Et peab kiirustama, kuna müüb kõik oma maalid muidu maha. Ega tal polevadki üle 5 korraga käes.

Ivaylo Zladkov vaatas sisse. Ta on umbes 30-aastane tõmmu filmihuviline bulgaarlane, kes 2002 tuli umbkeelsena Eestisse midagi TÜs õppima ja jäigi siia. Kohtusin temaga 2004 seoses esimese Keeniuste näitusega, kuhu ta pakkus üsna kummalise negatiivis tänavafoto. Juba siis rääkis ta perfektset eesti keelt, mille erpäraks oli ehk rinnahääle rohke kasutamine ja mõned rõhuerisused. Zladkoviga on selle kahe aasta jooksul olnud mitmeid lõbusaid hetki, ta on kõva filmikrooniks ning teeb abstraktseid industriaalmuusikaga lühivideosid.
Nüüd tahab ta oma Kuperjanovi tänava toa maha müüa ja "kuskile edasi" Euroopasse põrutada. Eesti olevat elamiseks juba pea sama kallis kui Berliin. Mõtlesin, et vaat kus huvitav. Istud aastaid ühes kolkas, õpid selgeks keerulise kohaliku keele ja siis lähed minema. Huvitav, kas ta eesti keele ära unustab ja kui kiiresti.


Viimasel ajal on muidugi TVs palju II maailmasõja temaatikat. Eestlaste dok "Sinimäed" , mängufilmid "Nürnberg" ja "Vandenõu". "Sinimäed" muidugi pulbitses uhkusest, näe kuidas hoidsime venkusid mitu kuud kinni. Minnes mööda asjaolust, et kogu kümneid tuhandeid elusid nõudnud värk oli ikkagi suuresti pointless. Sügisel 44 otsustasid sakslased Eesti maha jätta ja Punaarmee tuli hoopis Läti kaudu ning oligi kogu saaga läbi. Paljud said muidugi ära põgeneda samal ajal. Siiski tunduvalt vähemad, kui Sinimägides surma sai. Lõpus oli ka kirjas, et Soome säilitas iseseisvuse Sinimägede lahingute tõttu. Mis on muidugi suuresti vale. Soomlased olid lihtsalt piisavalt kavalad.

"Nürnberg" on samanimelisest seriaalist kokkupandud mitmetunnine film, mille esimene pool oli uimane jorutamine ja teine suhteliselt asjalik. Aga ameeriklased muidugi ei saanud jätta ajaloolist tõde väänamatta. Kohtuotsust ei teatatud saalist, vaid iga kohtualune sai selle eraldi teada spetsiaalses ruumis. Göringi enesetapp avastati alles mitu tundi peale tema surma, mitte siis kui ta veel tõmbles. Hukkamised ei toimunud kohe peale kohust vaid 2 nädalat hiljem. Mitmed tegelikult toimunud dramaatilised stseenid olid ka välja jäetud, näiteks koht kus marssal Paulus tunnistab või kasvõi Rudolf Hessi kõhuvalud.


"Vandenõu" on film sellest, kuidas SS ja Saksa valitusorganid panid paika juutide hävitamise kava. Filmi lõpus oli huvitav vaadata, mis sai kõrgetel kohtadel olnud natsitegelastest hiljem. Mitmeid neist lasti peale sõda vabaks "süütõendite puudumise tõttu".


13. mai 2006 laupäev


Irina Krivongova sipsas galeriisse ja tegi mulle ettepaneku "galerii lukku panna" ja temaga "jalutama tulla". Temal olevat kõik pees. Kahjuks ma ei saanud ta soovi täita. Irina põgenes, kui sisse kargasid Lauri Sommer ja Liis Keerberg. Ajasin nendega niisama veidi plära.

14. mai 2006 pühapäev

Õhtul sain räpase ja hädise Sierra küll käima (Ford Sierra jääb seisma vaid siis kui kütus otsa saab), kuid kell oli juba 20 ja gaasitanklad kinni. Jäi Kongutasse sõitmata.

6. --. 11. mai 2006 Tänapäeva noored, Filmiöö, menininkai Kaune, Värkse veri, slaidid sammaste vahele, sündivad lapsed, Värske veri. Kultuurikaja.

5. mai 2006 reede

Õhtupoole käisid Janek Ruus ja Ilona Piirimägi Jäneses külas. Janek tahab saada edukaks internetikunstnikuks. Pärast liikusime kambaga Annelinna poole. 1 km 1 tunniga. Nautisime kohalikku 50-ndate suburbiaarhitektuuri ja leidsime nii mõndagi geniaalset.
Janekil ja Ilonal (mõlemad alla 25 aastased) sai just 2 aastat tutvumisest. Neil on juba peaaegu pooleteiseaastane tütar ja varsti teine tulemas. Harmooniline pere. Tänapäeva noored.

6. mai 2006 laupäev
Sõitsin Jaanuse ja Kadriga Tartusse. Rita oli ära sünnitanud. Õnneks on laps täiesti elujõuline, hingab ide, isegi karjus. Mida Lagle ei suuda uskuda. Laps saadeti kohe Maarjamõisasse intensiivi.

Raekoja plastil mingi laat. Selles hoolimata galeriis täitsa arvestatav arv külastajaid. Päike paistab, ilm on soe aga joodikuid ei näe.

Krista Piirimäe käis galeriis. Aga ma ei saanud ta jutust suurt midagi aru.
Nagu alati, tuli galeriisse alguses Maris Palgi ja siis kohe ka Lagle. Neil on omavahel mingi müstiline tõmbejõud.

Öösel oli ETVs filmiöö. Hunnikute viisi Tallinna Ülikooli Filmiosakonna stahvi. Alguses olid diplomitööd, mis pidid olema justkui "head". Tegelikult jah, vormiliselt OK aga sisult enamasti vaakumis. Suur osa auru oli läinud kaamera paigutamisele, ruumide disainimisele jne. Tegelikult osati isegi näitlejaid juhendada (aga mis viga vanu tegijaid juhendada). Mis täiesti unarusse jäänud, olid stsenaariumid, süzheed ja mõtted. Veidi naljakas nõukanostalgia paistis moes olevat (noorte seas, kes 1991 olid umbes 5 aastat vanad).
Vähemalt 75% filmitudengeid paistsid olevat naised.
Hiljem näidati ära kursuste koolitööd, mis olid muidugi veel jubedamad. Vahepeale paar õudset amatöörfilmi, et näidata kui halvasti veel mittetudengid filmi teevad.
Tartu värk tuli alles kell 6. Täenäoliselt olin ma ainuke vaataja sel hetkel. "McAivar" oli täielik pettumus -- ei nalja, ei stiili, ei oskusi. "Hohollid pole lollid" lihtsalt tobe. Jaan Jürgen Klaus oli oma "Alma Mater Power Tartuensise" jälle ümber monteerinud. Urmas Reisbergi "Vanameeste näppaja" oli vormiliselt filmiõppetööde diplomantide tasemel kui mitte üle, sisult palju parem.

7. mai 2006, pühapäev
Monteerisin lõpuni 30 minutilisel filmi "Tartu menininkai Kaune". Täitsa kompaktne sai aga tehnilised kalad sees. Jõnksub ja heli läheb sünkroonist välja. fukk.

8. mai 2006, esmaspäev
Päeva algus uimaselt kodune. Pärastlõunal lonkisime linna peale. Viisin Lutsu raamatukokku Kaunase filmi. Vastuvõtja jutu järgi sain aru, et nende filmifestival tuleb lootusetult konseravtiivne (jaak Järvinen).


9. mai 2006, teisipäev

Üles pandud ja avatud TÜ Kunstide osakonna magistrantide (Peeter Krosmann, Maris Palgi, Eda Lõhmus, Irina Krivogova), millele panin omatahtsi pealkirjaks "Värske veri". Millegipärast olin hommikul väga närvis aga nii näituse ülespanek kui avamine läksid lahedalt. Maaliosakonna noor meister, kelle nimi on vist Henno, on tore kutt. Peeter Krosmann aitas ka.
Maalid on nad nagu on (enamasti mitte minu maitse), kuid enamasti õige valgustus parandas asja tunduvalt.
Avamisele sõitis sisse eksperimentaatorite koosolek Yhoovis, kuhu tulid Pärtel Vissak, Erkki Luuk, Kiwa pluss veel mitmed noored imised (kolm poissi ja kolm tüdrukut). Kuulasime Pärteli aruannet näituse "Sex" avamiselt ning mõtlesime mida edasi teha. Millegipärats tekkis idee näidata slaide. TÜ peahoone sammaste vahel (kuigi oli teemaks ka Annelinn). Läksime uurima, kas elektrit sammaste vahelt kontaktidest tuleb. Ei tulnud. tegime ringi ümber hoone. Jäime päikese Adolfi poolsesse otsa päikese kätte vahtima.
Pean Mario Shliaterisele helistama, kas ta on ikka valvur. Siis saaks elektrit.

Sain päeval Küütri tänaval Alan Prosa juuresolekul Lauri Kulpsoo käest käest Tallinna Rocki ja BeBopi Akadeemia (sandra jogeva: "Parem kui Dallas") LP "Mati tikutopsietikettide kogu". Õhtul panin peale Midagi nii ... pole ammu kuulanud. Äkki saaks sellest teha "Ideaalmaailmade" saate?

10. mai 2006. kolmapäev

Päeval käisid Jüri Kask, paar TKMi tegelast ja paar Külli Aleksanderson -- Ilmar Kruusamäe. Kruusamäe mühatas. Jüri Kask teatas, et kõik magistrandid on Elkeni mõju all.

Pool viis tuli Anneli Tumm mind asendama, sest pidin koju minema, sest ees käik Pusisse Lagle ema juurde. Tee peal kohtasin Martinit. Rääkisime, et peaks NE! lugusid ikka netti üles panema hakkama.
Tee peal sain telef teel teada, et Jaanus on fiesta korda teinud (jaanuse enda käest) ja Kadri on peale 3-päevast vaevlemist sünnitanud tütre (ema käest).

Pusis (Alatskivi lähedal) toimus norm Peipsiäärne grillipidu, kus osalesid peale minu ja Lagle veel Tiina lastega, Lagle ema ja lokkispäine Marius, kes oli end paar päeva "kraavist leitud konjakist" koos poistega purju joonud, kooli dire kabinetti sattunud ja sealt politseiga koju toodud. Seda esimest korda elus.

11. mai 2006, neljapäev

Kirjutasin öösel teksti ja tormasin kella 10ks Eesti Raadio Tartu stuudiosse manitsema Eesti popmuusikuid saate "Kultuurikaja" jaoks (tegelikult oleks ma seda pidanud tegema juba kolmapäeval aga magasin sisse). Rääkisime pärast toimetaja Janek Kraaviga
Eurovisioonist. Ta imestas, et ameeriklased on ka formaadi ostnud. Ma arvasin, et Euroviss ongi tegelikult väga ameerikalik nähtus.

Sain 31. Eksperssis on muideks muidu täiesti adekvaatse raamatu- ja filmikriitiku Kadri Kõusaare hämmastavalt rumal artikkel "tänapäeva noortest" ( "Igavene teismeline"), kes oskavat ainult tarbida, kellel pole religiooni ega muud "tuge" jne, ühesõnaga ikka päris hukas. Kadri ise on alles umbes 25 ja ajab sellist lolli tädijuttu. Silmas peab ta praeguseid 15 -- 19-aastaseid. Need selles vanuses noored, keda mina kohtan, on enamasti hämmastavalt idealistlikud, ettevõtlikud ja siirad. Pigem kohtan Kõusaare vanuste kõrgharidusega tüüpide seas hämmastavalt palju sisemiselt tühje ja pidetuid posertarbijaid.

Urmas Reisberg käis läbi ja rääkisime filmiööst. Tema oli selle ainult lindistanud aga ise polnud vaadanud.

Galeriist astus läbi Kaljo Põllu, kes paistis olevat natuke närvis, sest tema teadmata oli Visarite kohtumisest tehtud avalik üritus. Ta oli ähvardanud isegi mitte kohale tulla.

Kell 17 läksingi Visarite üritusele. Kohal oli Põllu meelehärmiks palju rahvast aga ta sai hakkama. Visaritest oli veel kohal muidugi Tegova, Toomas Raudam, Einar Kraut, Visarite satelliit Hannes Varblane, vähetuntud Raivo Rahusoo ja veel paar tegelast, keda ei identifitseerinud. Üldiselt oli tore ja soe õhtu, kus Põllu pani paika nii Pallase kui ka nõukavene avangardistid.
Kohal oli ka Aleksander Müller, kes rääkis keset õhtut ühe anektoodi "tretjakovskaja galriihast" vms. Pärast küsisin, kuidas KesKusi artikkel meeldis. Tundus et meeldis. tänutäheks võrdles ta Hüvat jälle kasutades võrdlusmaterjalina emise vitu ja okastraadi kujundit.
Rääkisin esimest korda vana Dylanifänni Raudamiga ja pakkusin "Eat the Documenti" (salapärane film Dylanist).
Noorteadur Liisa Kaljula tuli juurde ja küsis filmide kohta. Eriti huvitas teda see müürivideo.
Mina olin ainuke filmija ka sellel üritusel muidugi.

4. -- 5. mai 2006 Kaunase film, Sommer, Muusika, Rael Artel, Konguta.

4. mai 2006 neljapäev
Üle hulga aja monteerisin Kaunase filmi. Hämmastav, kuidas selle tööga aeg lendab. 6 tundi nii et polnud ideed süüagi. Inimene ööb peamiselt igavusest.
Märkasin filmis uusi detaile. Näiteks rebis Helle Vahersalu meestega võidu kildu (rebis kildu .. milline absurd väljend hilis80-ndatest). Film on saab vist liiga räme. Alkopsühhedeeliline. Piinlik. Nõme. Kõikuva kaameraga koduvideo. Saan lisaks mõne vaenlase.

5. mai 2006 reede
Lauri Sommer liipas koos kitarrikotiga galeriisse ning rääkis naljakamaid momente "Mailaulust". Vaiko Eplik olevat pannud kõvasti segast. Mis millegipärast paistis Sommerit häirivat. Ta kasutas seks puhuks sageli oma lemmiksõimusõna "rokipeer". Akordionist Allan Vainola oli aga olnud tore vaatepilt.
Ostsin ajakirjad Muusika ja Teater. Muusika. Kino. Muusikas oli mu intellektuaalrockiteemalises artiklis bändide koosseisud muidugi välja jäetud (et saaks ära mahutatud mõttetult suur Ruja pilt aastast 1981). See on sisuliselt samas stiilis tsenseerimine, kui Koreas lõigati filmist "Helisev muusika" välja kõik laulud.
Veidi enne kella 18-st hüppas galeriisse Rael Artel. Kaebas, et tegemisi liiga palju. Et tahaks ka rahulikult maha istuda. Ütlesin, et hankigu ka endale töökoht Tartus, küll saab istuda ja laiselda.
Kirusime koos kohalikku kultuuripressi. Otsustasime teha netti oma kunstiajakirja.

Oleks Raeliga veelgi planeerinud, kuid Helgi R resoluutne hääl kamandas mind Jänesesse, et saaksid Ford Fiesta Ivari Nissan SunnY sappa panna. Mida ka tegin. Nii lohistati mind Kongutasse. Leon oli peol. Tuli pärast. Oli mossis. Kunstiõpetuses kaheseis! Absurdi tipp.
Kuigi Viive on vana kooli närviline lapsevanem ja käitub sageli ka vastavalt, on ta Leoni eest võitlemisel suur emalõvi. Julgeb kakelda nii ebaõiglaste õpetajate kui ka Puiatu Ruslaniga.

28. aprill -- 3. mai 2006 Supikapäevad, korporandid, Pink Punk, vitt & munn

28. aprill 2006 reede
Päev möödus Jänese 28 hoovis puid vedades-ladudes (koos Lagle ema ja paari perekond Paap esindajaga -- seekord teismelistega). Kultuuri nii palju, et helistas Erki Kasemets, ja teatas, et ei saa oma piimapakiprojekti oma Ygalerii näituse ajaks valmis. Mis ühelt poolt kurb aga samas pääsesin piindlikust kompunnimisvärgist, mille oli tekitanud Anne Parmasto soov välismaalaste ees oma magistrantidega uhkustada. Nüüd siis saavad TÜ maalijad jälle oma 2 nädalat galeriid puhtalt kätte.
Siiski, hommikul käisin Erkki Hüvat kaemas. Erkki oli eelmisel õõsal linnas kõvasti möllanud ja omil sõnul polnud temast töötegijat ka sula raha eest. Kuigi väliselt nägi ta igati roosa välja. Ehkki üpris pahur. Mülleri Sass, kellega nad Talinas püünel käisid, oli Zavodis millegipärast tema peale karjunud.
Õhtul vaatasin filmi "Pollock". Ei teadnudki, et 50-ndate USA (macho)kunsti suurkuju selline hädapätakas oli.

29. aprill 2006 laupäev
Hommikul helistas Anneli Tumm ja teatas rõõmsaste, et peale ühist rattasõitu on 27 nädalat rasedal Rital looteveed ära tulnud. Mis muidugi oli seni roosaprilliliselt siginud tuttavate naiskonnale shokeeriv tagasilöök. Rita haiglas ja talle manustatakse spetsainedi, mis vaevalt kilose loote kopse kiirkorras töökorda peaksid sättima.
Pärast tööd sai koos perega läbi käidud Supilinna päevadelt. Peale Aleksander Sünteri loobumist (õige ka, kaua peab endale linnavalitsuse poolt pähe s....uma laskma) on see üritus kokku kuivanud ning kindlal teel letaalse lõpu poole. Jotad muidugi kõik samad aga peamiselt alecocki punane telk laiutas oma kõrbehaisuga ning suuredti oligi kogu moss. Laupäeval oli pisikese lava programmis vaid neli bändi, supikate stammperformerid Tora Bora (vaese mehe Genialistid), Ugli Ogre (selline ürglegendaarne bänd, mida ise pole eales näinud) , mingi Tsõdõpujaleelo, õhtul Sisters By Mistake ja Bullfrog Brown. Sattusime peale vaid SBM-le (mis esines 2005 sept ka Y galerii üritusel koos kogu oma naiseliku kapriisiga), mis paistis olevat kaotanud oma pea. Nimelt on selles groupis aegade algusest peale olnud femikraatia pikajuukselise laulja Kaarina ja nudipäise kitaristinna Maali näol aga nüüd polnud kumbagi laval, ainult nö. taustabänd koos tundmatu prillidega lauluneitsiga. Hilisemal netiuuringul selguski kurb tõsiasi, Kaarina oli läinud soolokarjääri tegema ja Maali passis vihmases Prahas.
Kodurahu huvides jätsin minemata Tartu Popi ja Roki Instituudi plaadiesitlusele Ülõpilasmajas.

30. arpill 2006. pühapäev

Tartu oli inimtühi, kui igal pool salamisi ringi hiilivad naljakates mütsides korporandid välja arvata. Galeriisse ilmus Birgit Maasing, alati elurõõmus prillidega linnaametnikuneiu Eesti mitteametlikust huumoripealinnast Rakverest. Birgitiga olin tutvunud umbes aastal 2000 Palamuse filmipäevadel ja täiesti juhuslikult oli-on ta ajaleht Vooremaa raudse naisajakirjaniku Riina Mägi tütar.
Birgit muidugi soovis pisikest Pirtsu näha aga Lagle liikus ise kesklinan suunan, et Ritat haiglasse kaema minna. Liikusime kogu kambaga kahtlaselt vaiksele Toomemäele (kus siiski ei puudunud korporandid), seal Lagle koos TT-ga sisenes hospidali, mina, B ja Pirts käisime Suurt Kaubamaja imetlemas, siis läks Lagle ühe oma tuttava lapse sünnipäevale, meie B-ga alguses galerii juures vahtisime kahtlaselt hõredat korporantide joru, vabandust paraadet, siis lonkisime Jänesesse, ootasime aga lõpuks liikus B edasi oma ööbimispaika. Laglega kohtusime Roosi tänavas.


Esmaspäev, 1. mai 2006
Sandra Jõgeva helistas omiku ja kamandas mu kaleriisse, kuna tal olevat mingid plagunäituse sildid puudu. Üsna peale kella 12-st ta koos Kristin Kalamehe, Kaarel Sammeti ning veel ühe kauni noormehega ilmutaski end. Silte väga palju vaja polnudki, sest "Unfurled" Tallinna näitusel puuduvad enamik USA päritolu töid. Pink Punk 2 (Margus Tamme asemel Kaarel) näitas lahkelt oma uut projekti, mis baseerub Sandra uuel ideevälgatusel: teadlane pidi oma laboris väga jahe välja nägema. Fotod, kus PP poseeris väidetavalt kusagil biolaboris minikitlites, pretendeerisid olema nagu bändifotod. Mulle isiklikult meenutasid pigem siivsamat reklaamvõtet seksfilmile, mis räägib lõbusast elust kusagil apteegis või haiglas, sest laborikolbe oli kahjuks väga vähe näha.
Tänutäheks jättis Sandra mulle kaks asja: kohupiimatordi ja tühja Coca Cola Light pudeli, millel tema huulepulgajälgedega kõrs sees. Viimane kinnitas minu veendumust, et parim kunst tekib iseenesest, tahtmatult, seega on kõrgeim kunstivorm readymade. Pingutagu Pink Punk kuidas tahes, kõige pinpungilikum asi saab loodud neil ikkagi kogemata.

2. mai 2006, teisipäev
Pärtel Vissak koos oma ustava kaaslannaga hüppas läbi, et trükkida välja kleebised "MUNN", "VITT" ja "SUGUÜHE". Kõiki 72 tk. Paraja pusimisega see ka õnnestus. Vissak & kamp kihutasid kohe Talina , et neid silte Vaalas Andres Lõo kureeritud näituse "Sex" avamisel igale poole kleepida.
Suhteliselt tühja ja vähefunktsionaalse (sest fotoka laadija on haihtunud) päeva jooksul hüppas läbi Maris Palgi, kellega suhtlesime juba rahulikumal toonil. Ka hüppas Peeter Krosmann, kes tuli minult rekvireerima 9-t MiniDV kassetti, mille ma olin murufestivalil PlinkPlonk 2005 suure vaeva ja hoolega hindamatu rokudokumaterjaliga täitnud. Aga nii see Tartus käib -- kõik loodavad, et kõik teevad kõike paljalt missioonitundest. Targemad muidugi ei tee aga selliseid tarku on Tartus vähe. Mina nende hulka veel ei kuulu. Aga küll ma ükskord...


Õhtul vaatasin Eesti lühimängufilme. "3o minutit vaikust" oli sisuliselt mingitel uusrikkaanektootidel baseeruv möga gunstniku (antud juhul dirigent Guido Kanguri) ja kurja ärimehe (Andrus Vaarik) kokkupõrkest. Film näitamaks, et rezhissöör oskab kaamerameest õpetada ja näitlejaid juhendada (ega küll). "Hirm" ("Helmutiga" lootust tekitanud Anri Rulkovi oma) oli filmitehniliselt adekvaatne (muidugi toppis Rulkov 20 minuti sisse võimalikult palju heliefekte) aga sisuliselt- narratiivselt paras jura.
Ärakiidetud "Tühirand" paistis kõvasti inspiratsiooni saanud olevat Lembit Ulfsaki "Keskea rõõmudest" (mis on muidugi eesti 80-ndaid üks enim defineerivaid liina deozeid koos "Õnnelind flamingoga") aga viimane tundus millegipärast parem. Igatahes vaimukam. Aga Rain Tolk oli hea. Oma arusaamatu diktsiooniga peale mittedemonstreeritud heinaseksi arutamas kuidas ta nimi võiks olla Peepp.

3. mai 2006

Pärtel Vissak tuli väsinult kuid õnnelikult Talinast tagasi. Kõik pea 300 silti said ära kleebitud. Kiwa voodis magatud. Isegi vist joodud. Nii et läks täie ette.
Palgi käis galriis oma tartukulka aruannet kirjutamas ja Martini mõtlemas. Kui Krista Piirimäe küsis, et kas Martini jalgratas on ka eksponaat, siis Palgi meelest oli see näide kunsti segamisest.
Martiniga planeerisime Y-sisehoovi installatsiooni. Ideena käis läbi kasvuhoone, lõuendist maja jms. kuid lõpuks jäime papist tehtud elusuuruste inimfiguuride juurse pidama, inspireeritud Tsernobõli lähedase tühja Pripjati linna kuulsatest seinamaalingutest.

Õhtul, kui ma koju liipasin, nägin (see oli kusagil kella 20 ja 21 vahel) Narva mnt. torni linnapoolse ühika esise platsi bensukapoolses nurgas seismas Georg Malviust, pisike fotokas silmade kõrgusele tõstetuna ja umbes bensuka poole suunatuna. Nii ta seisis niikaua kui ta oli mu vaateväljas. Nagu mingi skulptuur.