15. -- 19. mai 2006 "Rattapood", koht ajaloos, Fideelia, värske vere põhjus, Eurovis, kultuuritänav

15. mai 2006 esmaspäev

Päeva tähtsaim ülesanne oli poest "Rattapood" ratas kätte saada. Trükkisin avalduse kust nõudsin "omavoliliste parandustööde" likvideerimist (!) ja ähvardasin "õiguskatseorganitega" ja valetasin, et olen avalduse juba Tarbijakaitseametisse viinud (värk selles, et olin aprilli alguses ratta viinud vaid õlitamiseks ja ühe trossi taasühendamiseks umbes 200 EEKi eest aga nemad "tegid oma arust head", nn. põhjalikuma remondi 734 EEKi eest -- vana nipp mille ohvriks on langenud ka mõned minu tuttavad). "Rattapoe" tõmmutverd boss luges avaldust mitu korda, läks muidugi närvi, teatas, et minu viga jne. Vuntsidega rattafanatist meister üritas veelkord midagi rahulikult seletada ("Te ju tahate selle rattaga ohutult sõita" -- "Äkki ma ei taha üldse selle rattaga sõita") aga Rattaboss käskis mu ratta välja tuua alustada lahtikiskumist. Ähvardas mulle kõiksugu viivised ja lisatasud kaela määrata. Olin nõus. Siis teatas, et nad samal päeval valmis ei jõua, et tulgu ma järgmisel päeval oma risule järele. Jalutasin rahulikult minema. Olin 10 min kaugusel, kui nad helistasid ja pakkusid kompromisshinda -- 400 EEK. Olin nõus. Maksin ära ja sain ratta kätte. Nad olid isegi uued eesmised piduriklotsid pannud aga tagalaagri ikkagi õlitamatta jätnud!!!

Sõitsin kella 6 paiku Sierraga maale (Kongutasse, Mäotsa talu poole) jõudnud isegi vahepeal gaasitanklast läbi. Üllataval kombel oli gaze ind endiselt 8.30 nagu sügisel ("Järgmised koertevahelised võistlused toimuvad sügisel!"). Vostok Oli tankyr oli ka sama. Tundis vist räpase musta Sirje ka ära.

Leon oli pahas tujus ja läks varakult magama. Mina vaatasin "Vandenõud". Kümnekonna inglasest-usakast sakslase rahulikku arutelu selle kohta, kuidas "äravalitud rahvast" suuremal hulgal väikeste kuludega "Abrami juurde" saata.

16. mai 2006 teisipäev

Sõitsin Fiestaga Tartusse. Väga veider oli kuulata, kuidas käigukasti sünkronisaatorid kiunuvad. Ühegi teise autoga pole sellist kogemust olnud.

Galeriisse tuli habemetüükasse kasvanud Markko Kompus. Hiljem ka Palgi. Arutasime kohti ajaloos ja kuidas sinna saab (või kuidas sinna sokutatakse). Ja tuli välja, et kuigi ma olen Palgi meelest rumal ja mitte eriti võimsa ajukapatsiteediga, oskan ma natuke ajaloo tegemise tehnikat ja vähemalt Palgi olen mingil moel ajalukku sokutanud.

Hiljem käis läbi ka Lauri Sommer, kes jutustas elemente oma intervjuust Metsatölluga. Markus olevat oma silmaga näinud Valget (liba)Hunti ja Metsatöll olevat üks väheseid metalbände, mille laulus läheb mees kapsaid tooma. Aga alguses oli Manowar.

17. mai 2006 kolmapäev

`omiku käisid Fideelia Signe Roots ja Matti Milius. Fideelia tegid Mattiga taga stuudios oma videkaameraga intervjuu (EKA õppetöö värk) mingi Riia perfomance`i teemal. Lõpuks õnnestus Mattil talle üks Kaunase kataloog maha ärida.

Kella 17 paiku käisid siis need, kelle pärast näitus "Värske veri" üles üldse pandi. Umbes 5 õppejõudu väljamaalt. Vahtisid 10 minutit ja kadusid. Üks soome herra äris endale veel paar karpi Leningradi akvarelle ja pintsleid, need olevat "verri tshiip".

18. mai 2006 neljapäev

Vihmane ja rõske päev. Ei viitsi kohe mitte midagi teha. Kusjuures on alanud järjekordne libiido kõrgperiood, mis on vastikult piinav nähtus. Umbes nagu põiepõletik. Õnneks läheb see mõne aja pärast mööda.

Eurovisiooni poolfinaal. Kõik tiimid tegid sellist seud ja möllu, et kui rootslanna tuli Eestit esindama, siis tekkis justkui lünk. Nii igav oli kogu Eesti ponnistus

19. mai 2006 reede
Gaeriist käisid läbi Mario Schliateris, kellega arutasime slaidiõhtut TÜ sammaste vahel. Ta oli väga entusiastlik.
Palgiga arutasime "Naine masin, naine loom" projekti. Vähemalt Palgi viitsib midagi mõelda.

Õhtul läksin Vanemuise kultuuritänava üritusi vaatama. Vihm oli teinud oma töö. Kiwat ja Tõnsot kuulas Kunstnike Majas (kus kohtasin üle hulga aja Mann Ylogo, kes ütles et on Tartus tagasi) max paarkümmend uimast kultuurikiibitsejat (Evelyn ja John ka). Kirjanike Majas näidati kunstifilme ("Kursi koolkond", dokud 60-ndate alguse Tartu rühmast, Konrad Mägist) umbes 5 -le vanaldasele vaatajale. Pärast näidati samas millegipärast Theodor Lutsu täitsa kiiksu filmi Ruhni saarest (8 tundi paadisõitu; panoraam majakast, kus näha ainult pideva metsaviirg; mõnusalt üleolev suhtumine ruhnlastesse), kahte Kinobussi õpitoas valminud multikat ja Hardi Volmeri "Pärnograafiat". Viimane oli pettumus. Ei liha (täitsa kreisi "elluloofilm") ega gala (põhjalik dokumentaal). Hõljus keskpärasuses.

Pirts haigeks jäänud. Palavik.