22 -- 28 okt 2007 monumentdushikabiin bryan ferry filmiamatöör Marek Tamm no life lasteka õpetajate labrakas danzud staaredega libiido realiseerimine

22. -- 23. oktoober 2007 esmaspäev, teisipäev
Lõpuks saime Marki ja Taneli dushikabiini üles panema. 2,5 mehega (mina hoidsin sellistest suurtest spetsialistidest aupaklikusse kaugusse ja osalesin vajadusel) toimus see kahel õhtul. Üldiselt oli tore vaadata, kuidas kaks teineteist mitte nii hästi tundvat meest üksteiselt nõu küsisid ja naljakat klaaspuuri monteerisid. Tanel pidas seda lausa monumentaalseks, mis meenutavat Tõnismäe kuju tagust, kuigi mulle pigem Maarjamäe kompleksi üht osa, kus kaks hiiglaslikku negatiivkätt end olematu igavese tule paistel soojendavad.

24. oktoober 2007 kolmapäev
Läksin ER Tartu stuudiosse lindistama Kultuurikajja oma lõiku, mis rääkis Bryan Ferryst.


Kuna rääkisin peast, siis tuli omajagu apsakaid ja kobadusi, millega tuli vist kõvasti vaeva näha. Kuid Rihot, kes just äsja oli saanud poja isaks, ei paistnud see suuremat häirivat. Saadet saab kuulata siit Kultuurikaja 27 okt 2007
Selles saates on kaintervjuu mu vana kursakaaslase Marek Tammega,


kes juba 1993 oli väga enesekindel ja natuke üleolev tegelane. Aga väga erudeeritud, prantsuskeeleoskaja ja muideks ka filmiamatöör. Tal oli vist isegi mingi auhind teenitud, ühe vangide-teemalise lühimängufilmiga.

Tartu stuudiost tekkis idee helistada Eglele, kes polnud peaaegu nädal aega telefonile vastanud. Ja voilaaa! sattusin kohe kinnise tooni otsa ja järgmisel katsel kuulsingi tuttavat pahuravõitu häält. Egle seletus oma ignorantsile oli väga huvitav, olles kas tõde või vale. Nimelt olevat tal külas "sõbranna vanemad", mille tõttu olevat tal mobla vaikne ja üldse messengerist väljas. Huvitav küll, mis sõbranna vanemad need küll on?
Egle isolatsioon haakub nn. no-life teemaga, mille üle olen pikemat aega juurelnud. Nimelt on esineb seda mitmete tuttavate 25 ringis inimeste seas. S.t. et nad ei suhtle eriti kellegiga, emailile/telefonile ei vasta jne. Minu tutvusringkonnast on markantseim näide muidugi 24-aastane kunagine filmiavangardist, Harrastusteater Ronk juht ja LARP-fänn Diana Die Ostrat, kes järkjärgult on katkestanud suhted vist pea kõikide seniste tuttavatega.

Die anno Domina 2004

25. oktoober 2007 neljapäev
Kadri tõi Lea mulle hoida, ning Leon oli kaasas. Viimane tormas ruttu oma lauda ja arvutitooli kokku panema. Lubas oma lauaarvuti maha müüa ja läpaka osta. Pärast tuli Kadri ja muidugi kaebas Leoni peale, kellel tuleb tunnistusele esimene 2, vene keeles.

26. oktoober 2007 reede
Kihutasin kella kolmeks TÜ Raamatukokku, kus avati Lastekunstikooli õpetajate näitus. Rahvast oli kõvasti. Olles enne Kaanonis lasknud printida ühe A0 suuruses Kasiinopommitaja Riina, jõudsin siis kui Lea Malin kuulutas, et "teenekamad õpetajad" saavad meeneid. Saidki kõik koristajanei välja ja mina parajasti kooli uue Sony kaameraga filmides ei lootnud midagi aga Jaan Malin sosistas midagi Leale ja Lea siiski andis välja jõupaberist koti mullegi -- nimi oli täiesti peal. Puterdasin, et ma pole ju teeneline. Lea vastas, et ei ole jah ja siis et oled küll.
Pärast, kui oli natuke juttu aetud Merike Mäesalu (kes sokutas mulle oma uue näidendi) ja kõikide näituste avaja Toomasega Tartust (elik Margus) oli veid juttu aetud ja kõik olid ära tormanud panin oma pildi kahe WC vahele üles.
Kell 17 algas ringkäik Lasteka kunagiste majade juurde, mida ma kooli kaameraga filmisin. Peamiselt seletas seal Enriko Talvistu

ja vähem Enn Tegova. Talvistul oleks potentsiaali saada kunstiajaloo/teaduse Hillar Palametsaks kui ta viitsiks. Sain ka teada, et kunagine KJ Petersoni elukoht Krooksu kõrval säilis kuni 80-ndate lõpuni, kuni uutmistuuled ta hävitasid.

Käisin kodus ja jõudsin Tiigi tänava koolimajja alles kell 22. Siis olu pidu juba afterparty faasis. Enamik oli lõbusas tujus.

Võtsin natuke viina aga see pani mind seesmiselt logisema ja ma otsustasin, et ma ei tarbi edaspdid alkoholi enam muidu kui lihasevalude leevenduseks.
Varsti läks lahti kõvaks tantsuks, millest panin kokku totaka menusaate miniversiooni.

Kui tantsud läbi, istusime Lea ja Jaan Malini verneri ja paari teise tegelasega veel õpetajate puhkeruumis nanokunstist, füüsikutest ja füüsikast


Üks daamike sattus äkki sisse, otsis kedagi (kes tegelikult oli majas), proovis asju meelde tuletada ja kiitles, kui kõva tantsutuuri tegi ta Tallinna klubis. Lea meenutas, kuidas ta oli ööbinud daami vanemate suvilas ja siis sääski tappes selle uue tapeedi ära rikkunud.

Hiljem sattusin samas ruumis ühte seltskonda, kus oli daamikese otsitud sõbranna, arvutimees Jaan, punases särgis blondpoisipeaga hispaanlasega abielus umbes Klaarika ja Jaanuse sõber Säga, kes pidas mind millegipärast justkui rivaaliks, nimetas mind "kuri mees kaameraga" ning üritas Klaarikat ilmse omandiinstinktiga kaisutada.

Säga, Klaarika ja Jaanus

Otsitud daam rääkis kuidas tal pole kellegiga rääkida ja kuidas tal töö juures on "potentsiaalne mees", kellega rääkida. Suskasin sisse ka 24-aastaste no-life teema ja Jaanus arvas, et see on selles eas täiesti normaalne.
Kui seltskond suitsu tegema läks, otsustasin, et aeg on koju minna. Trepil tuli vastu Margus Liivak, kes ütles "Jõle kahju, et sa viina ei joo!".


27. oktoober laupäev
Läksin hommikul Lastekunstikooli, kuid seal olid hoopis Hando Tamm ja Margus Liivak. Tuli välja, et vaheaeg on alanud. Sellest hoolimata ilmusid kohale mõned Tamme õpilased, kes asusid laga koristama. Kuna arvutiklassi õpsi masina videokaart jupsis, siis rääkisin puhkesalongis Tamme ja Liivakuga juttu. Tamm kaebas, et üks tema meessugulane oli Tartu nii salaja abiellunud, et tema tabas selle tüübi, kui see must ülikond üll ja valges pruut käevangus tuli TÜ raamatukokku automaadist raha võtma. Liivak kaebas, et ta ei saa ehitustel töötada, kuna ehitajad ropendavad kogu aeg, nii et sõnum: "Suitsud on Soomes nii kallid, et ei saa neid sealt osta" edastamiseks läheb vähemalt veerand tundi.
Pärast vedasin kutid nende maakodudesse.

28. oktoober 2007
Nägin öösel vastu pühapäeva sellist und: oleme ühe dzunglitaolise taimestikuga kõrgete kallastega jõe kaldal: mina ja noor ansamble Rolling Stones. Nemad hüppavad kõrgest kallakust alla vette. Aga mina ei julge. Rollingud naeravad ja muudkui hüppavad.