19 -- 25 november MAGISTER ARTIUM, puulõike-Jagger, isetehtud erootikaalmanahh, mehe kiilastumine, Egle ja Alan, koolis, vastik disko loomapiinamine,

19. november 2007 esmaspäev
Ema tuli koos Kadriga linna, et Pirtsu hoidmine mu tähtsaks päeva puhul enda kätesse võtta. Panin end n.ö. korralikult riidesse ja kimasin rattaga linna, et enne käia väljatrükki tegemas ja vajalikku ostmas. Kui Humanitaarhoonesse jõudsin, polnud seal kedagi. Koordinaator Ludmilla ütles mulle algul 4. korruse peauditooriumi numbri aga siis jooksis järgi ja ütles, et ikkagi 216, kus olevat pauerpointi näitamiseks vajalik tehnika. Heh, ma isegi ei oska pauerpointi kasuatad, ma vana kooli pbaeri ja grafoprojektori mees.
Algul tuli 216 juurde Karin Hiiemaa, kes mind sisse lasi ja toonitas, et ka mu viimast väljatrükki lugedes olevat osad ohkinud, et ikka need vead seal sees. Siis ilmus ka mu juhendaja Jaak Kangilaski, kes andis mulle viimased juhtnöörid: tänada oponenti, mitte mainida oma vigu jne. Siis ilmus ka vana hea Kaur Alttoa (superpedagoog, TÜ Kunstiajaloo õppetooli terasvara)


ning teised kohalolevad komisjoniliikmed ning ka näiteks Juhan Maiste aga ka mu vana austajanna Ygalerii päevilt Koidula. Lõpuks ka mu oponent Sirje Helme.
Kuigi olin oma töö "Muutused ja arengud ENSV kunstielus- ja poliitikas 1964 – 1968" tutvustamiseks ilmatuma kirjaliku jura, esitasin kokkuvõtte peast pealiskaudselt. Peale seda tuli Sirje Helme ette ja esitas peaaegu täpipealt sama teksti mis ta oli mulle kirjalikult eelmisel õhtul saatnud. Pärast vastasin talle.
Tegin fotokaga sellest protsessist video. Kuna avastasin Windows Movie Makeri juures naljaka programmi AutoEdit või mis ta nimi on, mis ise monteerib. Valisin Sport-programmi ja sain siis sellise dadaistliku filmikese.

Mag kaitsmine SPORT
Uploaded by the13er

Kaitsmise ajal hiilis auditooriumisse ka noor majandusteadlane Mark Kanršukov, kes oma perefirma raames müüs kuni 2006 Ygaleriis värve ja kellega sai veedetud tunde üksteist vaimselt rikastades.
Kui tuli kord "rahval" küsimusi esitada, siis Maiste esitas üle 5 minuti kestva hiigelküsilause, millest ma ja vist ka teised kuidagi aru ei saanud ja vastasin täitsa huupi, et 60-ndate Eesti modernistlik kunst oli eskapistlik, kuna Maiste mainis korduvalt sõna tõde. Aga tegelikult tahtis Maiste küsida, kas moderniseerumisprotsessis olid enne tekstid (teoreetilised artiklid ja kriitika) ning siis kunstiteosed või vastupidi. Alttoa noris natuke teemal. et kas toonased kunstipoliitikud ikka tegid abstraktsionismil ja jm. vooludel vahet või oli neile kõik üks sama. Igatahes küsimustele vastates tundsin end kõva spetsialistina.

Peale küsimuste ja tänamisvooru aeti meid välja "ainult 2-minutiks", nagu Altoa lubas. Aga passisime päris kaua ikka. Kangilaski ja Maiste arutasid midagi omaette ja Kangilaski viitas minule, et näe "noormehel on 500 artiklit" (nii oli jah mu ankeedis kirjas) ja pidin piinlikusega
tunnistama, et need oli Vooremaa ajal ajakirjanikuna vorbitud (kuigi pean siiski tunnistama, et ebamik neist olid kultuuritemaatilised).
Lõpuks lasti meid uuesti sisse ja Alttoa seletas muidugi "et meil polnud siin vaidlust et kas anda või mitte anda". Igatahes sain oma magister artiumi kätte. Peale 8-aastast juustekasvatmist.
Sain käepigistused, Markilt lille ja väikese sampapudeli ning Koidulalt kommipaki. Ajasin Markiga veel tänaval juttu ja sõitsin koju. Kuidagi tühi tunne oli.

20. november 2007 teisipäev
Päeval sõitsime Lagle ja Pirtsuga Puistee tänava ex-sõjaväeosast (kus käisin kunagi minagi end kirja panemas) ümber tehtud tontlikus kaubahoovis vajalikke mööblitükke noolimas. Nn. vararealiseerimiskeskuses selle vallas midagi hirmus põnevat polnud aga seal oli üllatavalt põnev muu träni pood. Leidsin sealt puusse uuristatu Mick Jaggeri


Mille 25 EEKi eest ära ostsin ja hiljem kodus vetsu üles panin.

Kuid veelgi suurem aga odavam pärl ilmus veelgi: keegi oli 60-ndatel ise kokku pannud oma erootikaalmanahhi.


kus poolpaljad tibid eespool ja täitsa nude pliksid ja ka mehed tagapool:

Piltide taha olid pandud sildikesed täiendava infoga kaunitaride kohta. Kõige üllatavam oli asja juures see, et lõviosa pilte olid pärit Poola Rahvavabariigi ajakirjadest (päris alati Saksa DV omadest). Igatahes sain ainulaadse teose 10 EEKi eest endale ja nüüd täiendab see minu Eesti erootika varasalve (vt. ka zamizdat seksiõpik).

Pärast kodus, kui Pirts oli magama jäänud, otsustasin lõpuks oma juuksed maha ajada, nagu olin 8 aastat tagasi lubanud. Nimelt ajasin ma juuksed maha siis kui ma juunis 1999 ülikooli bakatasemel lõpetasin. Vahetult enne seda olid Lagle ja Anneli mu pikad juuksed ära blondeerinud. Mäletan, et olin üksi oma Jõgeva 3-toalises korteris ja lõikasin blondid kiharad algul kääridega maja siis ajasin žiletiga pea veritsevaks kaalikaks. Väikese punkariharja jätsin. Kas samal või järgmisel päeval pidin sõitma onutütar Viivika pulma. Mind võetigi peale, Ivari autos oli ka mu ema, kes kukkus mingi raseerimisvahendiga muu enda töö vigu parandama. Viivika pulmafoto ongi ainuke jäädvustus toonasest paljast kolbast (ümmarguste prillidega muide).
Kuna raseerimismasin oli ära kingitud, kasutasin ka nüüd sama vana meetodit: kääridega suurem juus maha ja žiletiga puhtaks. Aga nüüd võttis asi palju rohkem aega ja vaeva, ei tea miks. Igatahes võttis kogu protsess mitu tundi aega ja selle ajaga jõudis ka pere koju. Ajasin, kui juba siis juba, ka kulmud maha. Mu välimus muutus lausa shokeerival kombel.


































Kolmapäev 21. november 2007
Käisin raamatukogus. Fuajees koputas õlale Martiini, viskas sieg heili ja ütles, et tundis mu kaugelt kõnnaku järgi ära aga fuajees vaatas, et keegi kiilakas on Kiisi oranžid saapad jalga pannud.


22. november 2007 neljapäev

Tegin kell 17 Kompusega raadios intervjuud. Sisse see ei läinud aga ikkagi huvitav ehk.

Kompus ja kiis raadios 22 nov 2007
Uploaded by the13er

Millegipärast oli mulle meelde jäänud, et Vastik Disko pidi olema neljapäeval aga sattusin hoopis Indigolaste plaadiesitlusele (GenKlubis). Maja oli muidugi rahvast täis, mahtus ainult saali tahaseina. Raimu Hanson küünitas ka seal ja ütles mulle areldi tere aga hiljem ütles, et tundis mu ainult kaamera järgi ära. Üritasingi seal filmida aga midagi tarka ei tulnud sellest välja. Kontsert oli ilmatu pikk. Tüüpide vahejutud olid head (näiteks kuidas nad kohtasid mingit tantet, kes osutus lõpuks hoopis nende tulevaseks bändineiuks jne.) Muusika ikka seesama ülimeloodiline tudengifolk lõõritavate naishäältega, poisikähinate, akustkitarride ja trendilöökpillidega.
Viimaks tüdinesin ära ja tulin tulema. Egle oli jälle Mokas. Tuuritasime natuke linna peal, Egle rääkis oma hmm, jõuluplaanidest ja siis tuli idee minna Alan Proosat tema uues pesas vaatama. Kui Ujula tänava kunsttööstuskombinaadi juurde maandusime, siis Alan ei kuulnud, kuidas me helistasime, kuna ta kuulas valjult elektromussi (või oli see hausipeer, watever). Kahe loo vahepeal saime siiski temaga ühendust.
Ta oli üsna jahmunud-närvis, kui ta meile vastu tuli, ning küsis "Kiis, kas see on sinu uus pruut või", vastasin "Sa tead, et mul on naine olemas." Igatahes paistsid tal olevat igasugused kahtlused. Oma õrnu tundeid ta Egle vastu ka ei suutnud varjata. Täiesti mõistetav.
Proosal oli üüritud hiiglaslik (no tõesti) stuudio millele kavatses ta veel lisagi saada. Paistis, et saksess on teda lõpuks tabanud. Akna taga ööbis tal vares, kes peaaegu nagu koduloom.
Vestlus kujunes väga huvitavaks. Eglega rääkis Alan riietest, fässonist jms, minuga muusikast ja fotograafiast. Nii me kõnesuundi jagasime. Meie vestlus armastusest süntesaatoripopi vastu läks nii kirgliseks, et Egle torkas vahele, et "No kuulge, nüüd ei saa mina midagi aru." Saime ka Egle muusikast rääkima, tuli välja, et igalt Eurovisioonilt on tal vähemalt 10 lugu, mis lemmikuks saavad.

Panen siia Belgia ansambli Telex, mis 1980 futu ja Eurovsiooni orgaaniliselt ühendas:





Kippusin vahepeal homode subkultuuri tögama, millega isegi Alan kaasa tuli. Aga mulle on lihtsalt subkultuurid vastunäidustatud üldse. Ütlesin isegi sellise lause "Vihkan subkultuure, sellepärast ei ühinenud ma ka jehoovatunnistajatega."
Alan ja Egle jäid mind selle peale imeliku näoga vahtima. Võlgnen neile ja lugejatele väikese seletuse. 1993 -- 94 olin tõesti valmis JT-dega ühinema. Mulle meeldisid väga paljud nende põhimõtted, piiblitõlgendus jms. aga ka nonkonformistlik suhtumine "Kui sul tõsi taga ära hooli mis teise ütlevad." Ma olin sellest niikaua sillas, kui ma käisin nende jumalateenistusel.Õudust, see oli täielik rividrill, täielik distsipliin. Isegi riietus oli reglementeeritud. Totaalne subkultuur, vabadust jutlustav vangla. Ja lõpetasin oma plaani. Aga Vahitorni ja Ärgakest loen siiamaani täitsa hea meelega. Kahjuks ei satu eriti sageli näppu.

23. november 2007 reede
Minu keskkooliaegne kunstiõpetaja Helle Saue

saukeas seal keskel

kutsus mind mu vanasse Elva kooli galeristitööst õpilastele rääkima. Eks panin siis TT ja Pirtsu autosse, kimasin maale, andsin lapsed ema hoole alla, sõitsin kooli, mille fuajees kõlas tümakas ja leidsin ka klassi kuidagi üles. Saueka klassis rippus "Eluheidikute" seeriast foto Riina. Abivalmis Saukeas näitas, kuidas neil tehnihh käib (internet-arvuti-mingi vidin-internet). Pikapeale valgus klass uimase näoga teismelisi täis. Eks ma nende tuimadele nägudele hakkasingi seletama kunstigaleriide ajalugu jms. Vaevalt olin jõudnud poole peale, kui Sauekas hakkas tagant sudima, et tund saab läbi. Noh, rääkisin kiiresti ka 13eri tegemistest. Ei leidnud internetist kahjuks pilte üles. Järgmiseks klassikas siiski sain need ja näitasin kui olin galeriide ajalugu kiiremini seletanud. 13eri pildid tekitasid muidugi teatud elevust. Poleks uskunud, et 40 minutit nii kiiresti lippavad.
Pärast käisime kooli hiiglaslikku tööõpetuskompleksi vaatamas: keraamikatöötuba, sepikoda jne. Tööõpetuse õpetaja, habemik sujuvate liigutustega umbes 30-aastane mees, vaatas minusugust kerge irooniaga. Ta teeb pudelitest omapäraseid taieseid.

Postitan mõningaid muusikalisi klippe. Nimelt huvitavad mind praegu uuromantikud, futumehed ja süntpopparid.

Futu leiutas Human League, mille algne nimi oli Future



Gary Numan & Tubeway Army 1979 -- evil. No vaadake seda kehakeelt, kuulake neid massiivseid riffe.



Need kaks pure heterot süntesaatorirobotit kirjutasid koos täiesti otsese Midge Urega hiljem selle pedehiti:



Aga 1980 oli kõige geniaalsem sünt-popibänd ikkagi OMD (aga ärge palun seda videot vaadake, pange silmad kinni).



1980 oli kõige radikaalsem futubänd siiski Human League



Aasta hiljem läksid nad küll kommertsi peale, aga "Mirror Man" vasardab mu ajus, kuulake neid faking trumme ja maniakaal(tobedaid)sünte. Ja see sümbol -- Mirror Man on ilgelt inspireeriv. Kes(mis) on (minu) Mirror Man?


Noh, aitab ka selleks korraks, jätkan mõni teine kord.

24. november 2007 laupäev

24-11-07 Vastik Disko

kes:	L24.11.2007 / 21.00 / 50.- Kontsert ja pidu: VASTIK DISKO Live: ansambel LEEGITSEV SIDRUN http://www.myspace.com/leegitsevsidrun Live: orkester BUDAPEST filmiprogramm dj grupp Eha Tänava Poisid
kus:	genklubi, Tartu
millal:	24-11-07
palju:	50
lisainfo:	Kõike saab, tuleb ainult järjekorras seista!

Vastik Disko toimus siis laupäeaval- Kui kell 21 Martiini karmil nõudmisel kohale jõudsin, oli kohal mingi 5 inimest, Martiinit mitte. Kell 10 aga maabus suur patsahkam publikut. Lobisesin Marko Kompuse ja Hando Tammega (viimasega improviseerisime teemal, et mina olen mingi endine vang ja tema Harku vangla kaplan-psüühiaater-piinaja). Umbes kell 10 läksid filmid peale. JJ Klausiga saime ka normaalselt läbi.
Nägin muuseas ära Nimetu-Liira-Meiterni "Akadeemik Obrutsevi unenäo", mis oli tehniliselt efektne (näiteks jala põgenemise stseen) nagu Richard Meiterni toodetud filmid ikka, muidugi jabur ga mitte eriti diip ma pean ütlema. Häid kohti oli muidu mitmeid, nagu tüdrukud punases raudtee stseenis jne.
Martiini filme näidati ka. Tema ja minu "Vannitoa uks" sai vist ajaloo suurima publiku, kellest enamik vaatas filmi isegi lõpuni. Kui lõppes, järgnesid kergendunud ovastioonid. Aga rohkem Martiini filme ei näidatud, mis pani Martiini nördima.
Vahepeal oli disko ka. Laes oli kiludest tehtud diskokera. Lasti 80-ndate alguse hitte.

Vastik disko
Uploaded by the13er

Ansambel Leegitsev Sidrun oli segu Epliku vokaalist ja Ans. Anduri retropopshnittidest. Peamine atraktsioon oli neil läpakast lastud robotihäälega lugude sissejuhatused.
margus Tamm ja Maarin Ektermann jõudsid ka kohale ja vaimustusid mu uuest outlookist (Margus Tamm: "See hard rocki imago ei sobinudki sulle"). Lobisesin nende ja ans Honey Power juhi Martin Kikkaga muusiakvideodest. Rääkisin, et tahan teha 80-ndate alguse stiilis muuvi, konkreetse süzhee ja väheste efektidega. Kikas raius, et tema teeks ainult MTV tasemel. Tamm kiitis ühte youtube klippi, kus metsikus looduses kaklevad omavahel lõvid, pühvlid ja krokodill. Mööda läks väga karvane ja endisest veel hiiglaslikum Huko Laanoja, kes mulle põlvega tagumikku andis. Lauri Kulpsoo klõpsis pilte teha.
Grupeering Budapest sai hakkama rõveda loomapiinamisega. Nimelt Scotti flöödihelide saatel sokutati kardinate vahelt saali kanu. Kanad olid hämaras ruumis kabuhirmus, pugesid igale poole ja üks vajus mu silme all täiesti ära. Lõpuks tormas rahvas ka tantsima kanade sekka. Rõve (vt. videot).

Pärast kobisime Marguse ja Maariniga linna peale. Illegaardis oli räpane (tööjõukriis?), palju välismaalasi ja inglasest uus omanik ajas meid varsti minema. Siiski jõudis meile seletada, kui tore ja armas tegelane on Juka Käärmann. Rasputinis oli sama räpane (lähenev majanduskriis+) aga istusime kauem. Rääkisime Eglest, Alanist, homovärgist jms. Lõpuks kell 3 maandusime Marguse protestidest hoolimata mõnusas Hansapnga kontori eeskojas, kus Martin Kikas nad endale poole kaasa viis. Järgmisel päeval kohtusime taas, et Artishokki arutada.