1 -- 3. november 2007 hulle kunstnikke pole olemas, tablett loeb, õnnelikukstegev Bryan Ferry , puudlihevi, kunstilaks, naiivgraafika, saksasaatus

Tooma Kuusingu maalid

1. november 2007 neljapäev
Kuna Rauno Thomas Moss, kes pidi mulle Kultuurikaja jaoks intervjuu andma seoses lastekunstikooli ja "Maalikooli" näitusega oli tööl kinni, pidin hankima ER tartu Stuudiost minidisk diktofoni. Kobisin kella 16 paiku kohale aga tehnikut, kes pidi mulle selle andma, polnud. Oli stuudio mahehäälne boss Vambola Paavo oma kabiinis
kes ei teadnud asjast midagi. Helistasime Laurisaarega asjad üle ja Urmas Vadi sahtlist me diskiaparaadi koos suure mikriga saine. Kihutasin Laiale tänavale, et RT Mossi küsitleda. Üllatuseks sain teada tema oli viimati intekat andnud sajandi alguses. Alguses pidime olema köögis aga sisse sattus Lauri Kärk, siis kobisime muusikakabinetti (mille olemasolu oli mulle jällegi huvitav) ja seal saime küsitluse ära tehtud.

Mina ja RT Moss aastal 2004 Y galeriis

Intekat saab kuulata siin (saate lõpupool) Kultuurikaja 3. nov. 2007

Kuna pidin minema veel MiniDV kassetti ostma, siis jäin Vaino Vahingu loengusse tartu Kunstimuuseumis hiljaks. See oli viga. Igatahes oli vana kändu kuulama tulnud nii suur hulk inimesi, et ma ei pääsenud lähedale, et paremini filmida. Seda oli Liisa kaljula palunud, kuna " see võib olla Vahingu viimane loeng üldse".



Vahing jahus pikalt ja kohati segaselt aga peamiselt esitas ta kolm teesi 1) vaimuhaigus ei tee kedagi veel heaks kunstnikuks -- lihtsalt nii vaimuhaigus kui ka narkootikumid aitavad eralduda "sootsiumist" ; 2) paljud "hullud "kunstnikud tõenäoliselt ei olnudki psühh haiged (kuigi tagantjärgi daignoosi Vahing vastustas), kuigi nad võisid sattuda vaimuhaiglasse (Vahing pidas lihtsat võimalust põgeneda vaimuhaiglasse suureks demokraatiaks, mida praegu polevat) ; 3) kunstiteraapia on jama, sest "tablett on see mis loeb".

2. november 2007 reede
Jokutasin kodus päris kaua. Lisaks läksin Rael Artel Gallery juurest läbi ja sattusin enne kokku Jaan Jürgeni ja Tõnu Tammega, kellega pidin tühja juttu ajama. Galeriis oli avamine( "Minnes vastu lugejate
soovidele", mille idee ja teostus on sündnud nelja EKA fotograafia eriala
taustaga kunstniku -- Kristiina Hanseni, Taaniel Raudsepa, Krõõt
Tarkmeele, Laura Tootsi -- ning projektiruumi moderaatori Rael Arteli
koostöös. "Minnes vastu lugejate soovidele" on kontekstispetsiifiline
projekt, mille sisuliseks lähtepunktiks on projektiruumi asukoht Tartu
Linnaraamatukogu keldris.)
aga Raeli seal näha polnud. Oli hulganisti tundmatuid noori, vanu kroonilisi näitusebavajaid ja palju erinevates asendites paigutatud raamatuid (deja vu).
Ja lõpuks ma ei mahtunud kella 18-se bussi peale. Sõitsin 18.30-sega, mis loksus nii kaua,e t Talna jõudsin täpselt kell 21. Kihutasin ühe tõmmu juhiga taksoga Linnahalli juurde ja jõudsin umbes 21. 10 fuajeesse aga pressineiu oli kuhugi kadunud. Kui ta lõpuks tuli, siis ei leidnud ta nimekirjas mu nime. Aga kui mainisin, et akrediteerusin Astridi kaudu, sii anti mulle beach Party 2002 plastist käepael. Jõudsin saali umbes 3-- 4 looks. Ferry oma sädelevas pintsakus seisis-laulis kusagil sela laval ja rahvas vaatis. Hiilisin lähemale ja jõudsin lõpuks ajakirjanikele mõeldud 9. reani. Kontsert läks palju lõbusamaks, kui punt rahvast ühe kehaka naise eestvõtmisel tormas "Slave to Love" ajal lava ette. Ferry ergastus kohe ja ülejäänud kontsert oli suurepärane. Vahpealen saksofonikääksutamine oli veits jura aga Ferry oli tõepoolest suurepärases vormis. Tema kuulus kehakeel isegi efektsem kui 30 aastat tagasi. Lõpus üritasin patsi saada aga kahjuks ei õnnestunud.




Aga sellest polnud lugu. Olin peale kontsa nii õnnejunnis, et tekkis raskusi oma jope leidmisega Linnahalli monstrium-riidehoidlas.

Peale laivi jalutasin Kärdi korteri poole. Linnapeal tiirutasid kaks limot, must ja valge.

Kärdi pool oli alguses vaid ta poeg Aap, hiljem tuli Tanel koos Ottiga. Tanel pani Otti magama ja süneves arvutisse ning oli väga sõnakehv. Telekast VH1st tuli vanu 80-ndate softhevibände. Nagu näiteks
House of Lords

või Tygers Of Pantang



Metal Church





3. november 2007 laupäev
Jokutasin mõnda aega sõnaahtra Taneli seltsis, siis läksin Talna peale jalutama. Balti jaama turg oli õnneks endises hiilguses, seetõttu veetsin sealseid rikkusi uurides (kuigi lörtsisajus) vist tunde. Ostsin ka endale oma lemmikmargi Asahi kella, seekord eale kohaselt soliidselt tagasihoidliku.
Edasi kohutuslik kunstiprogramm. Hobusepeas oli soomlaste graafikanäitus dreams and treasures, milles polnud muud huvitavat, kui mõned eritehnikad, kus üks tegi pildi selliseks, et mingi nurga oli see positiivis ja teisalt negatiivis. Jms.
Draakonis oli TOOMAS KUUSING "Mul on täid"


Tallinna Linnagaleriis oli Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix: Egle Kuckaite (Leedu) Mõtlemisest väsinud tunded. Adekvaatne pinge vastavalt lapse arusaamisele

Kohtasin seal täiesti juhuslikult Raeli. Ta väitis, et oli mind Tartus galeriis näinud. Noh, plärasime pisut. Küsis, et kuidas tema galerii näitus meeldib, et ega ma ei taha kirjutada. Puiklesin, et pean veel üle vaatama.

Kunstihoones oli muidugi suur Härmi kureeritud graafikatriennaalikas "Poeetiline-poliitiine"
Political / Poetical
Tallinna XIV Graafikatriennaali kuraatorinäitus / Curatorial Exhibition of the 14th Tallinn Print Triennial

Kunstnikud / artists: Adel Abidin (Iraak/Soome), Michael Baers (USA), Alexander Brener & Barbara Schurz, Arunas Gudaitis (Leedu), Chto delat? (Venemaa), Gorilla (Eesti), Minna Hint (Eesti), Jakob Kolding (Taani), Johnson ja Johnson (Eesti), Teemu Mäki (Soome), Dan Perjovschi (Rumeenia), David Sherry (UK), Hanno Soans (Eesti)
kuraator / curator: Anders Härm
kujundaja / designer: Liina Siib

Noh, kus oli muidugi kõike
videot



maali,
joonistust

videot, väga levinud olid suht naiivsed või totakad kollaazhid
igatahes oli tase suht ebaühtlane. Õnneks poldud unustatud graafika parimat omadust, tirazeeritavust, paljundatavust, seega oli päris palju kaasavõetavat pahna.


Üks päris hea hunnik oli araabikeelsete sõnadega Iraagileksikat, mille hääldust sai vaadata videost.

in Tallinn graphics triennal
Uploaded by the13er

Hanno Soans oli teinud kaksikvideo 9. mai teemadel, mille kõige kriipim element oli Tammsaare kuju juures jagatavad tasuta õunad, millele olid haakristid peale kleebitud. Näiteks üks tüüp hammustas suure tüki ja ütles kaamerasse "Ja zdelaju s nemtsõm!".