Isa haud, Madissoni mehed, saemaniakid, Tänaööseleimaga, antidepressandid, Mehhiko 86, raeli ratas, prosa bassein, Chess, peded, rock, Die, Artishok

28. mai 2006 Pühapäev
Sõitsin maale. Õnneks on Leon oma kaheseisud klattinud ja saanud jälle korralikuks kolmemeheks tõusnud.
29. mai Esmaspäev
Vend Jaanus tuli maale. Usaldas mulle saladuse, et ehitab oma töö juures, Elva klaasitehases (kus ta töötab meistrina) mootorratast, millel meie vana hea SAAB 96 mootor (1994 ostsime Jaanusega kahe peale vana SAAB 96, tuntud ka hüüdnime Vaal järgi oma kitsa ja ümara kere pärast; jõuline Ford Taunuse1,5liitrine V4 70 hj mootor, isegi liiga jõuline sellise suht väikese auto jaoks; praeguseks on Eestisse neid vähe alles jäänud; meie Vaal läks kõige raua teed aga mootor, mis pläriseb umbes nagu sapaka oma, jäi alles).
Sõitsime emaga Tartusse Pauluse kalmistule isa hauda korrastama. Ema kirus kõiki Endli vanu pruute ja sõbrannasid, kes oma armsa sõbra hauale ei viitsi lillekesti tuua. Ta siiski tunnistas, et tegelikult talle meeldib haudu korrastada. Soovitasin tal hakatagi professionaalseks kalmistuaednikuks. Palju on tänepäeval inimesi, kel pole aega ja tahtmist omaste haudu regulaarselt rehitseda, nad pigem maksaks, et keegi selle töö ära teeks. Tööpuudust poleks kalmistuaednikul küll karta.

30. mai 2006 teisipäev
Raimu Hanson tuli "Chessi" piletiga ja skeemiga, kuidas Malvius on laule ümber tõstnud ja välja jätnud. Tundus, et pooled on kõrvale jäetud, eriti esimeses vaatuses. Veel usaldati mulle "saladus" Lauri Liiv on Georg Malviuse "elukaaslane".
Kell 12 fotograaf Alar Madisson on muhedas meeleolus, sest tema järjekordne aknaprojekt nn. Marksu maja peahoone poolsel küljel, kus nüüd kujutatud Tartu prominente n.ö. laulmas, on paigas. Tema head tuju ei rikkunud ka asjaolu, et vana fotofilmi-hiid Agfa on pankotis. Sic transit gloria mundi.

Kell 14 tulid Mariina Tiidor & Anni Irs, eks olid uhkust ja tuhinat täis, kuna nende korraldatud Elva Puuskulptuuripäevad läksid kehvast ilmast hoolimata korda. Anni oli teinud hunniku pilte puupakkudega mässavatest saemeestest, ühest konnast ning oma rahvusromantilis-abstraktsionistlikest maalidest. Nad said ka karmide saemaniakkidega saunas käia, see tundus eriti tähtis olevat. Nüüd nad organiseerisid mingit uut üritust ja küsisid folk-bändide kohta. Tundus, et nad võiksid palgata ka Metsatöllu, raha polevat probleem.

Kell 15 saabus Martini , et NE! demoplaati kokku panna. Tegime ka mõned lood ümber. Avastasime paar lugu, mille olemasolu olime juba unustanud.

Õhtul õnnestus ETV pealt ära näha legendaarne film "Täna öösel me ei maga". No sellel teosel on ikka kultusfilmi potentsiaali. Süzhee oli selline, et tekkis kõva hasart, et millise võimalikult ebaloomuliku ja absurdse liigutuse on stsenarist Kris Taska järgmiseks välja mõelnud. Teine asi, mis ajas hirmsasti naerma oli Priit Võigemasti konstantselt loll nägu. Ma ei tea kuidas ta suutis. Avdjusko mängis suurepäraselt imbetsilli. Kaameratöö meenutas hämmastavalt filmitudengite loomingut, kus alati rõhutatakse täiesti ebaolulisi elemente. Nii et võimas film.

1. juuni 2006 kolmapäev
Alar Madisson kargas rõõmsalt sisse ja imestas, et ma pole veel tema aknanäitust imetlenud. Jooksimegi seda vaatama. Mehed muideks tundusid palju väiksematena kui galerii hoone (küütri 2) akendel paistvad naised. Meestel olid suud pärani ("Kas näeb välja nagu meeskoor?" küsis Alar) ja üldse nägid nad naljakalt kerglased välja.
Marko Kompus (pildil), nüüd jälle raseeritult, tuli ka aega parajaks tegema. Kaebas, et kunstnikud on kitsid, ei taha tema kogusse maale annetada, pigem mädandavad kusagil ateljees. Tema vanematekodus olevat hea kuiv pööning, kus kunstiväärtused püsivad igavesti. Ta näppas mult mingi reklaamflaieri, kuhu Palgi oli midagi joonistanud. Kompus usub, et Maris Palgi maalid lähevad kunagi veel hinda.
Jaan Elken teatas mu õuduseks, et diplomante Y galeriisse ei jätku. Muutub juba tüüpiliseks selline maaliosakonna käitumine.

Krista Sokolova tuli üle hulga aja juttu ajama. Rääkisime väga paljudest asjadest.
Natalie (55-aastane jutukas vene naine) pihtis mulle, et ta oli oma 15 aastat nooremast poisist lahku läinud, kuna too tahtis abielluda.

Ma olen õhtuti vaadanud dokusid jalgpalli MM-dest. Jalgpall mind tegelikult ei koti üldse aga dokud on lahedad oma ajastu märgid. "Hero" Mehhiko 86-st oli ikka hard core 80-ndad : totaalne staarikultus (igal meeskonnal oli oma staar, kes nagu defineeris mansat -- ülejäänud olid lihtsalt statistid, kuigi lõid rohkem väravaid; filmis näidati peamiselt staaride jooksmist ja kukkumist: kui meeskonnal staari polnud, siis polnud mõtet teda üldse käsitleda aga kui oli siis räägiti pikalt, kuigi meeskond võis pidevalt pähe saada -- Uruguayga vist oli niiviisi). Rick Wakemani tüütu süntesaatoripirin taustaks, Michael Caine monotoonne hääl jutustamas. Ja muidugi Maradona, Maradona ja veel kord Maradona.
Mina nägin ka seda MM-i 1986 telkust "keska" pealt ja millegipärast jäi mulle enim meelde hoopis Brasiilia (eriti selle punakräsupäine väravavaht), mis, nagu filmist välja tuli, oli tegelt luuser. Ja mäletan, et kommneteerisin makilindile mingit mängu, kus N.Liit kellelegi pähe tegi.

2. juuni 2006 Neljapäev
Rael Artel tuli, oli veits pahuras tujus, kuna Tallinnas oli ta jalgrattalukku nüsitud ning ta jäi rongist maha. Rääkisime kunstiportaalist. Tema tahab teha ingliskeelse. Nagu tellitult helistas kohe ka Maarin Ektermann, kellel on hea lihtne artishok.blogspot.com. Kuigi esialgu jubeda musta taustaga.
Pärast tuli Alan Prosa ja me läksime Rael Artel Gallerysse, kus Prosa demonstreerib oma diplomitööd, mida mina pean retsenseerima. Ta tahab galerii põrandale tekitada basseini, sellesse vett lasta, sinna panna fotod, mis kaotaksid nädala ajaga oma pildi, muutudes tühjaks paberiks.

Õhtul läksin "Chessi" vaatama. Muu "eliidi" kõrval oli end kohale vedanud ka kogu päälinna kultuursete pedede seltskond (Kapstas, Maimets, see lillseadja jt. turris blondeeritud joostega tegelinskeid). Margus Saar ja Grete Lõbu olid siivsalt koos. Katu Murutar nägi jube välja aga tal oli juba suur kõht ees (mitmes, kes seda teab). "Chess" näitas, et geniaalsus on Malviuse maha jätnud. Keskpärane tõmblemine. Ja kohe oli näha, et pede ei tea mehe-naise armastusest midagi.

Peale "Chessi" läksin üle hulga aja Rock & Rolli. Alguses esines noorteansambel Plii, kus pisike kriiskas naislaulja, kräsupea naisbassist, tüüpiline trummar ja wau-wau-virtuoosist poiss-kitarrist. Mõned lood nende segastiilsest repertuaarist olid täitsa OK. Teiseks Mooses, mis läheb järjest enam massiiviks, machoks ja rockiks. Tugitoolis istuvast (kuna ei mahtunud lavale) Martinist oli saanud ka bändi häälutaja. Ametlikult oma plaati esitlev Soda Efekt
oli ikka terav ja atraktiivne essentsiaalse rocki bänd. Aga kõige parem oli siiski Agu Andersoni suupilliperfomance ühes loos (kükki püsti, üks prääks ja hullumeelne pilk).
Pärast, kui lasti plaadimussi, siis kambaga dancõvali ja esitasime reggeton versiooni "Sedas paati pole tehtud linnuluust", electroversiooni "Õllepruulijast" ja rockiversiooni "Viina joo, kui noor veel oled sa" jne. Kui üritus lõpetati, siis karjusin väljas "Moosese progerockaritte gäng, kamp kokku! Wrupk Urei gängile vaja peksa anda!"
Kuna Mai Sööt nägi oma siilipea, oranshis kampsunis ja hallis minseelikus väga õbluke välja, siis saatsin ta koju Ravila tänava erakapiirkonnas. Rääkisime kunstist ja sain teada,e t Sokolova on nende kambas autoriteet.Kogu tee helistas talle Lauri Pajos, kes lõdises Mai Sööti (vanemate) maja trepil.


3. juuni 2006 laupäev
Diana Die Ostrat jälle üle hulga aja ilmutas oma majesteetlikku olemust. Soovitas ühte USA fotograafi ja näitas netist omi pilte. Ta on saanud täiesti OK-ks piltnikuks muide (kunagi tegi Die Y galeriis üsna omapärase amatöörpildinäituse kus oli kergelt müstilis- erootilise kiindumusega portreteerinud oma toonast sõbrantsi Roju, kes nüüd mängivat Tallinnas "mehenaist"). Aga nüüd teeb ta ka igasugu digriide järgi häid pilte. Mitte küll väga omapäraseid aga igati adekvaatseid, korras kompa jm.-ga. Aga galeriisse sai ta tulle küllap selle tõttu, et tal on aega kuna pole tööd ega õpinguid.

Kui tööpäev juba läbi ja Lagle oli kohal, Maarin Ektermann, TKM noorteadur Liisa Kaljula pluss mitu muud noortegelast valgusid galeriisse. Maarine vaimustus Jüri haini kämpidest pildiallkirjadest. Ta pani mulle südamele,e t ma meelitaksin Palgi Artishokile kirjutama. Sest Palgi kirjutavat "kämpilt".