4 -- 10 september: Ilves, Siram, OVER ja ECLECTICA.
4. september 2006
Kui kell poole 12 paiku galerii juurde jõudsin, olid seal juba OVERI vanakesed ja noored ukse taga ootamas. Rein Urbel oli millegipärast aru saanud, et pidin tulema kell 11.
Ilmus kohale ka Aapo Ilves koos Setu ülemsootskaga (elik Kauksi ülle mehega) ja oma fotodega, mida hakkasime koos üles panema. Aapo oli tagasihoidlik, mõnus ja asjalik. Vahepeal pidin Vanas Kaubamajas käima, et jõhvi ostma. See SuperBox pood oma träniküllusega mõjub natuke ahistavalt ja müüjad on seal pahurad, sest nad peavad tuhat asja meeles pidama ja käsitsi suunatud tsekke välja kirjutama.
Ülespanekul tekkis mitu dilemmat. Kas panna fotod rangelt ühele kõrgusele või võtta vabalt? Tegime nii ja teisiti.
Avama tuli igasugu rahvast. Piltide pealt on ehk lihtsam vaadata kes.
Peale suurema avamismelu lõppu tuli Ilves minuga väikest juttu ajama. Ta oli veidike napsine juba ja julgem. Ütles, et Eesti probleem on see, et siinsed galeristid (kaasa arvatud mina) ei tea, mida nad tegema peavad. S.t. ei tee nii, et galerii oleks meediaesindajaid täis.
Siram pidi jääma koos ühe Grata poisi Kaarel Kütasega galerii stuudiosse ööbima. Õhtul kogunes A saali väike seltskond väikest tina panema: Enn Tegova oma sõbrannaga, Erkki Hüva, Siram, Kütas ja Laura Kõiv. Siram oli juba võtnud ja üsna julgelt rääkis Eesti kunstitegelasi taga. Ta polnud Hüvat varem kohanud ja mõnitas teda veidi. Laura rääkis oma priorteetidest (mehed, kehad ja veel midagi). Tegova muheles.
Lõpuks oli mul suur mure, mida Siram võib ette võtta, kuna pidin galerii osa valve alla panema. Igaks juhuks toppisin ühe molberti ukseava ette.
5. september 2006 teisipäev
Tihe päev, sest Tegova organiseeritud Eclectica kunstipäev. Samal ajal pidi avama ka Ginteri näituse. Õnneks OVER askeldas omapead.
Kohe hakkas saalima igasugu rahvast, sest galerii stuudio oli Tegova poolt määratud tema Tartu kuulsuste projekti (kus amatöörnäitlejad pidid mängima Marie Underit, Betti Alverit, Paul Aristet, Peeter Volkonskit jt. pluss kamp naissoost valgeid "vaime") staabiks. Ühe näitleja 60-aastane ümmargune naine (Liivi Paal) oli äärmiselt jutukas ja loopis igasugu omapäraseid ideid.
Ma pidin värki filmima ja jooksin vahepeal Küüni tänavale, kus oli kunstitelk. See oli pooltühi, sest ilma oli vihmane ja kunstnikud ei julgenud oma maale välja tuua.
Siis tegi pahuravõitu Siram oma perfonksi Küütri ja Rüütli ristmiku platsil. Valges särgi (millel oli Tartu LV kultuuriosakonna logo) väel Mari pani tassi millegiga kase võrade vahele, kõndis raamatupoe ukse trepile istuma . Värvis oma jalad siniseks ja näo koos punaseks (peas punane ujumismüts). Jalgade külge kinnitas mänguveoauto ja mängukraana. Lõpuks jooksis ta suure kisaga porlompi kõhuli.
Raimu Hansoni reportaazhi (Raimu Hanson: Elamusi ja kannatusi kümnest kultuuripäevast (3)
Tartu Postimees 12.09.2006) kohaselt tegi Grata poiss sellise ootamatu lõpu saanud perfo:
Ta oli selga pannud kodukitsede nahad ja kõndis Kalevipoja ausamba juurde. Käes oli tal kaks toorest latikat ja terava otsaga oks.
Ausamba jalamil üritas ürgmees lõket teha. Äkitselt kimas tema nina alla must
auto, muusikatümps pargipuude kohinat rebestamas ja killustik piduritest blokeeritud rehvide alt lendamas.
Autost löntsisid välja kaks rullnokka ja nende peibed. Üks nüüdisaegne paskaak oli eriti ülbe, nii et hakkas ürgse mehega tüli norima.
Kultuuride kontakt lõppes kurvalt. Kui kunstkiust kehakatetes noored olid loomanahkades meest käte ja jalgadega tümitanud, jäi too põõsa taha liikumatult pikali. «No mis te siin vahite, no juhtus, noh!» pöördus üks ülbitsenutest nende poole, kes olid teadnud performantsi vaatama tulla.
Publikut oli vähevõitu, mõniteist. Niisama palju vaatas Kütase kogenud kolleegi Siramit, kes leidis hotelli London vastas üles naeruväärse liiklusmärkide kombinatsiooni ja poriloigud, kuhu öösärgis kõhuli visata.
Mina seda Kalevipoja stseeni ei näinud, ei oska kommenteerida. Tegova üritas korraldada ka mingit "Kunst viib rahva barrikaadidele" lavastust, kuid vihmane ilm rikkus selle suuresti. Üsna huvitav oli siiski barrikaadi installatsioon: papptorud jms. kraam, suitsumasin ja kõlarid, kus tuli sulnist muusikat. "Barrikaadi" taga valge kaubik kus tundide viisi konutas üks Tartu metalipoiss. Selle barrikaadi juures tehti mõne näitlejaga pilti ja hiljem ka Siramiga.
Ginteri avamine oli esialgu vaikne. Pidin videoprojektori välja kraamima, et nad saaksid Ginteri kodukalt mingit liikuvat panoraami näidata. Varsti ilmusid kohale ka Siram ja Peeter Allik.
Mari oli suht tusane ja teatas, et "lahkub sellest jumalast hüljatud linnast". Enne ta siiski tögas Rein Vanemuine Urbelit ("Sa tahad ainult paljaid naisi vahtida, selles suhtes pole sa üldse ainulaadne").
Ülejäänud päeval käisid näitlejad riideid vahetamas ja tagaruumis pläramas. Heli Kohv, kes pidi olema Marie Under viitsis ka minuga padrata.
6. september 2006 kolmapäev
Tuli Kalev Kudu, kes tahtis juppi oma "Jelizaveta Bamist" youtube.comi panna, et seda Moskva festivali organiseerijatele näidata. . Otsisime lõigu välja ja asusime seda piisavalt väikeseks (alla 100 MB) nüsima. Vahepeal ilmus Vallo Toomla, kes jäi kauemaks. Ka tuli Jaan Elken, kes uuris, et "Olete praegu fotorea peal?".
Lõpuks sai "Bamist" 6 minutit tubesse. See peaks olema esimene Eesti teatrijupp youtubes.
Külastasid ka näiteks August ja Vilen Künnapuu ning Toomas Kalve.
7. september 2006 neljapäev
Kella 11 paiku tuli Mati Milius, kellele kirjutasima Jüri Sasile pakkumsit, et linn saab kataloogid endale, kui need kinni maksab. Pidin ka kõrvetama Kaunase filmi DVD.
Pärast käisid ka Priidu Beier, Aleksander Rohtmets ka Kalev Kudu.
Sain teada, et Ahaa -keskusest ma rohepunaseid stereoprille ei saa. Tuli ise hakkama saada. Ostsin plokis paksemat pappi, TÜ paljunduskeskusest rohelist ja punast tugevat kilet. Kilesid tuli mitu tükki üksteise peale panna, et oleks piisavalt tugev, et vastasvärvi mustaks ja oma värvi nähtamatuks muuta. Kodus lõikusin ja kleepisin prille öö läbi.
Aga enne seda käisin Kiwa, Pärteli ja Bergi luuleõhtul Vanas Anatoomikumis. Seal oli ünsa 60-70 ndate meeleolu. Noored kultuurikud istusid kenasti ringis ja kuulasid-vaatasid luulet. Luuletaja astus ekraani ette, kugu oli projitseeritud grafoprojektorile kritseldatult tema nine, kuges teksti mikrisse, seda heli moonutas Kiwa ühe sõbra abil naljakamaks. Igatahes põnev.
Pärast näitas Sljaiteris filmi "Begotten". See meenutas mulle väga oma teismeea fantaasiaid: maailmalõpujärgses mustvalges suitsevas häving-maailmas tegutsevad mingid kaetud nägudega a värd-tegelased.
8. september 2006 reede
Õhtul tuli hakata E saalis stereofilmi näitama. Panin pingid paika, kraamisin välja isetehtud prillid, projektor üles ja nii läks. "Comin At Ya" oli film. Tegelikult on stereofilmide vaatamine suur rist ja vaev, silmad ja aju väsivad. Jne. Rahvast käis päris palju aga pikalt ei suutnud keegi vaadata. Näiteks käisid Margus Liivak ja Hando Tamm aga nad vaatasid filmi ilma prillideta.
Peale seda tegin pornokino. Jätsin alles vaid ühe tooli, tegin ukseava ette katte. Sisse pidi pääsema korraga vaid üks inime. Käima panin ühe eriti hardcorelt koduse seksvideo (leitud muidugi netist), kus kaks paksukest noort seksivad, taustaks "Vaprad ja ilusad", vahepeal heliseb mobla ja lõpuks pühib naine ennast rätikuga puhtaks.
Alguses vaatas kohale tulnud Mann Catoholic, siis galerii püsikunde Toomas, kaks nuurkest tüdrukut jne.
Mann kaebas oma rasket elu. Tuli välja, et ta oli Põrgu Tommiga ametlikult (!!!) abiellunud.
9. september 2006 laupäev
Sõitsime Meelis Kaldaluga Moostesse kinokupli järele. Ei Evelyni ega kedagi polnud kohal, seega saime õuelt ainult torukonstruktsiooni. Vedasime selle uhkelt ühes tükis Olerexi bensuka kärul Tartusse. Galeriisse sissesaamiseks tuli kuppel aga keskelt pooleks demonteerida. Õnneks Anneli T aitas.
Ekraaniks improviseerisin valgeid palakaid, mida päris korrektselt peale ei saanud. Projektor siiski kuplit täielikult ei katnud. Näitasidn E-Meedia plaadilt videosid, mis olid üllatavalt abstraktsed. Üks noormees vaatas neid hardunult peaaegu lõpmatuseni. Ivaylo Zlatkov aga polnud päris rahul.
Päris õhtul läksin Õunaviksi kogumiku esitluskontsale Lutsukasse (elik Gemnialistide proovikasse). Saal oli rahvast täis (Ivaylo teatas: "tasuline üritus, vaata kui palju rahvast") aga veelgi rohkem oli laval igasugu tehnussi. Veidi palju "folkleibeli" kohta. Nägin Allan Vainola akustilise kidraga esinemise lõppu. Väike vaheaeg ja peale tuli Pastacas, hakkas käbelt peale mandoliiniga, siis pani selle külili -- agamandoliinikäik käis edasi -- põristas kohe ka rütmikest, ka see jäi kordama. Jne jne. Mõtlesin, et tal on läpakas spets programmiga aga polnud nagu näha. Nii tegi ta kogu laivi -- salvestas järjest lühikesi korduvaid lõike kihiti üksteise otsa. Kunagi NE!-ga üritasime sama nippi teha väljalülitet kustutuspeaga rõngaslindiga makiga aga ei õnnestunud.
Publik oli tehnilisest imest ja Ramo oskustest vaimustuses. Hiljem küsisin temalt üle ja sain teada, et imeriist oli lihtsalt luuper-pedaal.
Nägin veel Margus Tamme ja Maarinit, Martinit ja Kerstit ning Sommerit ja Liskat. Filmisin, kuidas trubaduurid Sommeri eestvedamisel setolaulu lõõritasid. Vainola ei teinud siiski suud lahti.
10. september 2006 pühapäev
Eclectica viimane päev, mille finaali oli Berk Y galerii sisehoovi orgunninud. Tore temast. Tegelt ka. Igatahes igav ei hakanud. Sebimist kõvasti. Alguses veeti Kreatiivmootori jaoks kohale Rolli võimenduskomplekt jms. Kupli jätsin omale kohale. Vaikselt kogunes ka rahvast.
Alguses esines Vahur Afanasjev oma Tartu-oopus-luulega. Kui ta lõpetas, siis läks temaga kaasa kamp kultuurihuvilisi, k.a. Inno ja Irja Tähismaa. Siis esines Kreatiivmootor -- täitsa vaimukas avangard& nali punt oma teatraalkostüümides (pseudoturvised, kleidid jne). Afanasjev naasis ja koos Jaan Pehkiga demonstreerisid nad powerpoint-filmi "Tuvid -- kas needus või nuhtlus", mis oli väga naljakas, sest Pehk luges tekste laivis ja väga koomiliselt. Kahjuks ei saanud Pehk omi filme läpakas käima.
Panin ka kuppelkino tööle. Olin saanud Remmi käes ka ühe Michael Northami originaal-DVD. Hüva, pärast ka Afanasjev koos fännidega aelesid seal all. Aga JJ Klaus hakkas üsna kiiresti DVD-mängijat endale nõudma ja näppima (see oligi tema sõbralt laenatud tegelt).
Suuro osa võimu viidi küll ära aga aktiivkõlarid ja pult jäi alles. Barthol Lo Mejor tegi oma abstraktse DJ seti omaloomingulistest paladest. Pärast teda said "püünele" lõpuks ka Eestlased elik Martini ja Marek (kes olid väga suurt muret tundnud selle pärast), kellel oli ka juba oma luup-pedaal (vt, laupäev ja Pastacas). Nad küll kasutasid seda nati kobamalt ja abstraktsemalt. Lõpuks sekkusid ka Lauri Sommer ja Liska Keerberg, kelle lõõritusi Marek väga vingelt ära keeras.
Päris õhtul demonstreeris JJ Klaus Tartu filmi tipp 10-t. Suur osa neist oli küll tema endi loodud. Aga õige ka. JJ Klaus ongi väga andekas. Isegi Margus Tammele meeldisid tema dokid, nii et Tamm jäi viimse hetkeni kohale. Erkki Hüva muutus järjest vindisemaks ja lärmakamaks aga oli ka täitsa vaimukas oma vaherepliikides. Filmide vaatamine lõppes väga hilja.