2o -- 27 august 2006 väga keeruline metalltrepp, leppimine, tuhamäed, neoonroheline mass järves, youtube.com, NE! "Homo", Fripp, sünnad, peruFiesta

21. august 2006 esmaspäev

Ärkasin autos. Olin saanud isegi magada. Umbes kell 11 ilmus Leon Tiia Triinuga, käes paber skeemiga ja ütles, et võiksime mere äärde ja vaatetorni vaatama minna. Sõitsimegi. Motelli lähedal oli kõrge klint-pank, millest viis alla üks keerulisemaid metalltreppe, mida olen eales näinud. Kusagilt oli vist liiga palju raha saadud. Igatahes ronisime mere äärde. Vesi oli väga külm aga Leon kobis kangelaslikult ujuma. Kusjuures mingi teismeline tüdruk suples seal samuti.
Pärast ronisime ka vaatetorni (end piirivalveputka, millest suurt prozhet merele näidati) ga apeale õudse rauast keerdtrepi seal midagi lõbustavat nagu polnud.
Sõitsime tagasi. Mõtlesin hetke autos ja läksin Laglega ära leppima. See õnnestus üllatavalt kergesti.
Hiljem päeval käisime tuhamägesid tsekkamas. Kohtla-Järve lähedane tsiviliseeritud moreenimägi keset põldu oli päris atraktiivne, kuigi Leon leidis sealt üsna kahtlaselt kuumi kivitükke. Sõitsime Kiviõlisse, kus on juba tõeliselt pirakas ronitav tuhamägi, must ja tahmane. Selle üsna ekstreemsest olemusest hoolimatta ronisime lõpuks kõik sinna üles (TT minu kaenlas, Lagle Pirtsuga). Kahjuks oli õhk suitsune ja kaugele ei näinud.
Ujuma läksime edasi ühe järve äärde, mille sees ujus neoonroheline mass. Tõenäoliselt mingid vetikad vms. Sellest hoolimatta lälsin mina täiesti nude ujuma ja Lagle topless vette. Leon ei julgenud.
Sõime Aas ja pakkisime. Õhtul sõitsime tagasi. Oli hämar ja üsna õudne.

22. august 2006 teisipäev

Vihmane ilm.
Galeriis käisid Tegova, MOKSi delegatsioon (Patrick, evelyn, John, üks jaapanlane).
Saatsin Leoni bussi peale.
Olen avastanud youtube.com. See on sait, kuhu igaüks saab laadida umbes 10 minutilisi videojuppe. See on hämmastav, milliseid rariteete siin leidub. Kreisidest Vanilla Fudge laividest Henri Toivoneni hukkumiseni.

23. august kolmapäev
Ikka vihmane ilm.
Raja Viira ja Natali Taivere käisid galeriis. Raja oli täitsa uhkelt riides. Näitasin neile pilte Mooste näitusest "Naine masin naien loom" ja plakateid, laotasin neid saali põrandale. Raja oli vaimustuses.

24. august 2006 neljapäev
Hommikupoole käisid Kompus ja Sommer. Viimasega lindistasime uue NE! loo pealkirjaga "Homo". See baseerub Sommeri lindistusel ühe poisikese vadinast, üliaeglasel rütmibluusibiidil ja minu hulgaval "Hooooooooomoooo, hoooooomol".

Justnagu selle peale käis ka vana balletiartist Vilippo-Lippo jutujoru ajamas.

25. august 2006 reede.
Käisid JJ Klaus ja Kompus. Kompus oli muidugi irooniline minu youtube vaimustuse koha pealt. Eks tal ole õigus kah.

26. august laupäev
Galeriis käis üllatavalt palju inimesi. Näiteks Sarah Bisechierini ja Christiano Frosini Itaaliast, kes otsisid kontaktet Eesti muusikutega. Tänavakunstnik Valliga sai pikalt juttu aetud. Õhtul käis üle hulga aja ka Barthol Lo Mejor elik Pärtel Vissak.

Hakkasin just galeriist välja minema, kui põrkasin peaaegu kokku Tõnis Mägiga, kes küsis, et kas ma (Robert) Frippi kontserdile lähen. Ütlesin esimese ehmatusega (millegipärast arvasin, et Frippi kontsert on pühapäeval) et ei lähe. Aga siis mõtlesin ümber, kõndisin Rüütli tänava kaudu Jaani kirikusse. Sain õnneks ühe viimasest 5 piletist.
Kultuuripeere täis kirikus leidsin istekoha ühe samba jalamil. Laval asus keskjoonelt veidi vasemal külkapikõrgune süsteem kolmest muusika arvutist ja mingist neljandast apraadist kõige all ja kaks kitarri. Üks oli aparaadi kõrval, teine (publiku poolt vaadates) lava paremal poolel. Alguses pidas keegi mees alguskõne. Istmeridade vahekäigus kõndis ette hämmastavalt lühendane prillidega härrasmees (70-ndate üks kurikuulsamaid bändijuhte), kes kummardas, asus oma hiiglasliku (talle peaaegu rinnuni), kitarrikompuutri ploki juurde, võttis hoidjast kitarri, kruttis nuppe ja hakkas kitarri vaevalt sõrmitsedes tekitama suuri new age helisid. Tekitas ühe mõnenoodilise kombinatsiooni, pani selle kordama, tekitras sinna elemente juurde. Nii kestis see oma pool tundi. Vist. Siis lõpetas, tuli ette, kummardas, tänas kõiki, et oma naist (mul oli tunne, et Toyah istus minu lähedal esireas aga nägu ei näinud), Änn Öörmi jt. Siis läks tagasi ja tekitas jälle suuri new age helisid, vahepeal kompuutreid kruttides. Kui ta lõpetas, siis ta kummardas altarile ja rahvale ning jalutas käärkambrisse. Rahvas aplodeeris ta tagasi. Siis ta tegi lühema kolmanda seti, mis oli kõige parem. Lihtne, koosnes 5 noodist ja enyalike saundide asemel kasutas ta rohkel oreli ja viiulivärgi omi. Nii et see lihtsus omandas juba arvopärdilikke kvaliteete.
Pärast kontserti tänasin Anne Ermi ja ajasin veidi Tiit Kusnetsiga juttu, kes oli minemas Rock`n`Rolli Moosese laivi vaatama.
Mina aga pidin minema kahele sünnipäevale. Alguses jalutasin endisesse Varjendi klubisse, praegusesse LARPijate Urgu, et vaadata kuidas Die oma veerandsajandit pühitseb. Varjendis oli pime ja vaikne. Ainult aiaküünlad loitsid. Kusagil betoonpunkri sügavuses istus Die koos ühe tundmatu sõbrannaga. Gootilikus hämaruses, niiskuses ja vaikuses. Nosisid kringlit ja jõid kokteili, mis tehtud dieet Originalcolast ja Vanast Tallinnast. Tumeda romantismi põhjuseks olid vastuolud Uru ja Eesti Energia suhetes. Varsti pidi Die sõbranna minema oma kasuemale või tädile pulma (!) appi. Ajasime siis Diega juttu niikaua kui tuli üks tema meessoost sõber. Jätsin nad doomi nautima ja ise jalutasin natuke maad allapoole Ülõpilasmajja baari, kus oli Kalev Kudu 45 täies hoos. Kohal oli igasugu rahvast, kellest enamikku ma ei tundnud. Kerttu Moppel ja mitu teist Üliõpilasteatri (ex)näitlejat, Sass Müller, Enn Tegova jne, hiljem tulid Enor Niineväli ja JJ Klaus uue pruudiga. Kalev seisis diskoripuldis, lasi vaheldumisi CDd ja oma suur lintmakki ja pläristas vahele ülikiires kokutamiskõnes tekste. Piret Bristol oli suure laari toidukraami kohale orgunninud.
Muusika oli vali ja kui ma kaine peaga hakkasin Tegovaga suuremaid tantsupoognaid tegema, siis otsustasin koju koti peale kobida.


27. august 2006 pühapäev
Kohe peale tööd läksin koju, et Laglega edasi Peipsi äärde tema ema juurde. Teel koju võtsin plastikpudeliga bensiini kaasa. Panin pudeli plastikkotti, ise arvutasin, kui palju plastid omavahel peavad hõõrduma, et elektrisäde tekib. Kuigi sädemeks peab olema mingi maandus vms. Lasin kütuse autosse ja proovisin, kas läheb käima. Läks. Pakkisime asjad-lapsed kokku, toppisime Fiestasse. Aga kui siis starterit panime, siis mootor ei tahtnud kuidagi vedu võtta. Lõpuks siiski kuidagimoodi. Lagle tahtis Comarketisse. Sõitsime Punga ja Kivi tänava ristumisel suri mootor välja ja jaaa noo muidugi, uuesti funkama ei hakanud. Krigista või hambad puruks. Suure surmaga siiski lõpuks masin turtsuma hakkas. Comarketi taga platsil mootorit seisma jätta igatahes ei julenud.
Jõudsime mööda märga Eestimaad siiski Pusisse. Aga seal oli tore tubane õhtu. Lagle ema Tiia teeb hästi süüa. Kuigi võtab presidendivalimisi liiga tõsiselt.