Keskikka jõudva üksildase Margus Kiisi päevik.
email: marguskiis@hotmail.com
reede, detsember 21, 2007
BLOGI LÕPP
Vähemalt mõneks ajaks jääb see viimaseks sissekandeks. Põhjuseks väga sügav pettumine inimestes, kes keeravad selja taga siga ja seda ilma igasuguste süümepiinadeta.
10 -- 16 detsember 2007 leoni vembud vol 2, 1,5X Ninasarvik, Ultravox, suurim karistus -- vanaema külastamine, TLKK tulevik ja Robert Oetjen.
Leon Sius Kiis 10 juuni 2007 Ygaleriis
10. detsember 2007 esmaspäev Leon ei ilmunud ikka välja (loomulikult ka kooli mitte) ja eiras ka minu telefonikõnesid. Väga suured pinged kodus. Koolist meilis klassijuhataja ning helistas õppealajuhataja.
11. detsember 2007 teisipäev Läksin filmima Kudu lavastatud Ionesco "Ninasravikut". TVreklaam, mida nägin ise korra muudetud infoga ka ETVs, oli vist mõjunud -- saal oli rahvast täis. Filmisin kahe kaameraga (üks oli võttis üldplaani lavale statiivi pealt, teine oli minu käes, istusin maas patjadel esireas). Üldiselt kulges kõik kenasti, ainult lõpp jäi filmimata, sest lint sai enne otsa.
Leon käib korralikult koolis aga kuna ta on nii palju puudunud ja käitub koolis sõgedalt, siis head nahka pole. Õhtul õpime hoolega, kuigi poiss vigurdab ja venitab ning mängib lolli kuidas suudab.
Jätkan leongut sünt-popist
Üks esimesi bände, kes nagu new romantics ja futut inspireeris, oli muidugi Ultravox, mis muidu oli üsna tavaline post-punk/new wave bänd aga neil olid mõned "stiilsemad" lood ka
Ultravox "Hiroshima Mon Amour"
Ultravox ei saanud kuidagi piisavalt edukak ja laulja John Foxx tõmbas uttu. Sündimängija Billy Currie mängis vahepeal oma fänni Gary Numani bändis. Varsti tuli uueks lauljaks Midge Ure ja siis nad alles näitasid: 1980 "Vienna" (ma 1998 ostsin Pariisist isegi selle vinüülLP).
Kui ma olin 15, siis MTVs lasti hoopis seda videot
Vihkasin neid Ure vuntse.
Aga Ultravoxil olid lahedad videod, nagu mingid minimängufilmid
"The Voice" 1981
"Hymn" 1982
Või see, mis muidugi USAs ära keelati
"Visions of Blue" 1982
Igatahes mulle väga meeldivad just sellist tüüpi muusikavideod.
Aga Midge Ure tegi 1982 oma esimese soolosingli, üks parimaid laule lahkuminekust.
"No Regrets" 1982 Mulle üldiselt stringsündid kuidagi ei meeldi aga selles loos on nad super.
14. detsember 2007 reede
Otsustasime Leoni karistuseks maale Viive juurde viia. Kui Leon sellst teada sai, sattus ta raevu. Kui me me õhtul autoga Elva poole sõitsime, üritas ta oma blue-toothi jalaga puruks tampida. Maal üritas kätt vastu aeda puruks lüüa. Alles Viive pika veenmise peale rahunes kuidagi maha. Kuid ma pidin ikka ööseks maale jääma.
16. detsember 2007 pühapäev TLKKs toimus naisülemustega asutustele omane üritus, elik siis tuleb kohale mõni koolitusguru, jahub suuresõnaliselt, siis jaotab kollektiivi gruppidesse, paneb nad südant puistama ning lõpuks kõiks üksteisega tülis. Nii oli toimus näiteks ETV Tartu Stuudio sellisel üritusel 2004 alguses.
Lastekunstikooli tulevikukonverentsil oli üllataval kombel kogunenud peaaegu kõik õpetajad. Märkasin vaid Hando Tamme puudumist. Koolitajaks oli Robert Oetjen.
Robert Oetjeni nägin esimest korda 1992 (siis hääldati tema perekonnanime kuidagi "õuššen" või nii). Ta tuli USAst Rahukorpuse vahendusel Eestisse inglise keelt õpetama, eesti keelt ta muidugi alguses ei osanud. Ta oli habemega kena noormees, kellesse minu paralleelklassi A tüdrukud (kelle seas olid näiteks tulevane näitleja Piret Simson ja R2 juht Heidy Purga) olid temast silmnähtavalt. Ta püsis koolis 2 aastat, suhtles aktiivselt Rein Kuresooga, kellel olid sidemed nii looduskaitsjate kui ka Isamaa poliitikutega. Muideks, ka tulevane suursaadik Kalev Stoicesku oli Elva II Keskkoolis arvutiõpetaja (tema lemmiksõna oli "düsgraafia") ja ma pole kuigi kindel, et tema karjääri edukas areng polnud seotud Rein Kuresoo sidemetega. OK, Oetjen asus edaspidi hoopis tubli looduskaitsjana tegutsema. Ja nüüd ta hoopis motiveerib-õpetab meid. Kerge aktsent ikka veel hääles, väikesed grammatikavead kõnes. Aetjen jaotas meid kiirelt gruppidesse, mille teemad õpetajad ise välja pakkusid. Teemad olid praktilised. Tegoval, kuidas rohkem poisse kooli saada, Eppul, kuidas kunagi valmivat hoonet sisustada jne. Nii me erinevates klassides arutasime. Asjalikult. Õpetaja Mati käis kõik grupid läbi ja tegi enamik ideid maha. Nimetasime ta tagaselja Herilaseks (Oetjeni järgi ühed lendavad klassist klassi levitades erinevaid ideid nagu mesilased). Lõpuks, kell 17 kogunesime suurde klassi tagasi. Üldiselt läbimõeldud ideedest sai tahvlile kirja vaid Tegova idee uurida, kas kool ei saaks anda TÜ ainepunkte. Muidu läks suht suvaliseks jahumiseks kuni männoksagaringini elik lõppsõnadeni.
vasakul õppealajuhataja Epp Pilv, keskel Robert Oetjen
3 --9 detsember 2007 Leoni vembud, karm kord, vanad pildid (blond kiis), Viive 60, usuvaidlused, KaisuAnn 4
8 aastat hiljem
3. detsember 2007 esmaspäev Leon läks suure sundimisega kooli poole, kui kooli ei läinud, vaid hiilis Sirje poole. sirjet seal polnud ja Leoni võtme olime salaja ära vahetanud. Nii ta helistas Sirjele, et tal on paha olla ja sõitis Sirje töö juurde Annelinnas. Seal ta passis, kuini Sirje ta perearsti juurde viiks. Arts uuris ja kirjutas tõendi, et puudus koolist, kuna oli uuringutel "haigestumise tõttu". Tegelikult Leon muidugi simuleeris, nagu tal aastaid kombeks olnud. Kodus üritasime talle selgeks teha, et kui tuleb kasvõi üks puudumine ükskõik mis põhjusel, läheb asi väga kurjaks.
4. detsember 2007 teisipäev Olen see nädal väga kodu- ja perekeskne ja võin tutvustada, kuidas meie elu välja näeb. Kella 5 ja 6 vahel tuleb Marius töölt ja asub peale dušši kohe arvuti taha, kus asub läbi pisikeste kõlarite death metalit kuulama, messima ja oma reidis surfama. Vahepeal ta mängib Leoni pleisteisseniga mingeid rõvedaid krimimänge. Tuleb ka Leon ja korter saab kisa kära täis. Lõpuks surume ta õppima, mida teeb suht hoolega, kui pidevalt jälgida ja lõuata kui vaja. Lõpuks ma kontrollin tema õpinguid oma paar tundi, sest tal pole tavaliselt midagi pähe jääänud. Lasen alati üle lugeda. kell 11 on öörahu, mida karmilt ja valjult nõudes õnnestub isegi tagada.
5 detsember 2007 kolmapäev Vaikne päev. Kuna on üles näidatud ebatervet huvi, siis postitan siia mõned pildid aastast 1999. esimene on pilt minu TÜ lõpuaktuse järgselt ja teiseks üks väheseid nudipäise Kiisi pilte. Ise tehtud TÜ raamatukogu vetsus. Margus ja Lagle juuni 1999. see blond pea püsis vist 1,5 päeva. Kursakaaslased mind ära ei tundnud.
1999 sügis
6. detsember 2007 neljapäev Marius vahtis öösel netis ja hommikul lihtsalt tööle ei läinud. Nii lihtne see siis ongi.
7. detsember 2007 reede Leon põgenes Sirje juurde aga õhtul hakkas paaniliselt helistama, et me mingi tema sõbra Fredi enda poole lubaksime. Me polnud nõus, aga Leon helistas paaniliselt nii minu kui Lagle numbril oma kümmekond korda ja üritas meid kirglikult veenda. Lõpuks ööbiski Sirje pool.
8. detsember 2007 laupäev Fototunnis punnitasime Gimpiga fotomontaazhi teha. Peale seda pidin ema sünnipäevale sõitma. Leon pidi lõunaks meile tulema aga ei. Sõitsime teda otsima aga Vasara tänavas nägime küll Leoni välimuse ja hisegi häälega poisse paugutamas aga seal Leoni polnud. Jõudsime Viive sünnipäevale õhtuks. Noored (Krister koos laspeootel Karmeniga, kohekohepoolduv Kristi, Kristo, Kristjan, Rivo, Reio) olid eestuppa eraldi lauda pandud aga meie istusime vanade sekka. Kohal oli ema mees heino, onud Toivo (koos uue naise Lindaga), Helmut perega ja Helgi. Ivar oli tööl. Toivo meenutas kuidas paarikuusena 1944 suri onu Avo.
Noored kadusid suht kiiresti minema aga kohale jäi Rivo ning see tähendas, et tuleb üks kõva usuteemaline vaidlus. Seda eelkõige Jaanusega, sest Jaanus armastas esitada ilmalik-ateistlikke teese. Ja nii muidugi läks. Vaidlus tuli kõva, kuigi Heino üritas anekdootide ja naljadega seda leevendada. Asi kestis kuni meie lahkumiseni.
9. detsember 2007 pühapäev
Sõitsime Põltsamaale Helbe tütre Kaisu Ann Karukäpa 4. sünnipäevale. Kohal olui vana mansa: Helbe ja ka Agur, Teiterid, Räisad pluss mõned meile tundmatud. Sööd i salatit ja torti, lapsed hüppasid pneumaatilisel batuudil seda välja-sisse lülitades, suured mängisid Aliast või klatsisid niisama.
26 november -- 2 detsember leon & marius, Põllu&Kiis & ETV, naised & deprekad, Laaniste & koomiks, Tolts & Kontor, jõulud&matused, Muusik &Seif.
leon & marius
26 november 2007 esmaspäev Käisin Leoni Sirje juurest ära toomas. Sirje pisikeses toas oli kottide viisi poisi asju, mida andis tassida. Marius muidugi kusheti äraandmisest vaimustuses polnud, kuid kaks teismelist said üllatavalt hästi (sõimates ja ropendades) teineteisega läbi.
27. november 2007 teisipäev Läksin õhtul kella 21-ks GenKlubisse Ivar Põlluga telesaateplaane pidama. Koostasime kontseptsiooni Eesti popmuusika ajalugu käsitlevast põhjalikust telesarjast. Käänasime ja pöörasime lauseid ning vaagisime kontseptsioone. Kerge vaidlus tekkis, kui mina tahtsin Genialiste panna mainstreami alla ja Ivar pomises "mmm, kas aletrnatiivi alla ei saaks?" 3 tundi läksid kui lennates.
28. november 2007 kolmapäev Kuigi ilus valge lumi on maas, tundub et inimestele see ei meeldi. Egle messis, et tal on deprekas ja ta ei taha kedagi kuulda ega näha (või on see eufemism tüütutest austajatest lahti saamiseks, kes teab). Aga ka osade tuttavate blogid õhkavad musta masendust.
29. november 2007 neljapäev Jäin jälle hiljaks kuid ikkagi filmisin Mari Laaniste loengut koomiksist. Esimesed 20 minutit, mida ma ei filminud, rääkis Laaniste, miks koomiks ei sobi modernistlikusse kunstikäsitlusse (odav, kopeeritav, mitteainulaadne, popkultuur jne). Edasi rääkis lühidalt koomiksi ajaloost ja koomiksi aksessuaaridest ja eriliikidest. Rahvast oli üllatavalt mõõdukalt, mille üle ka Liisa kurtis. Ajasin paar sõna juttu ka Mariga, kes polnud ehk parimas tujus ja lahkus üsna kiiresti.
Pärast käisin Martiini poolt läbi. Ta toitis seal parajasti Aurorat purgisupiga. Pidasime plaani uuesti koos elektroonilist ambienti tegema hakata, mina ajasin ikka vabarütmi-joru. Ühes Narva maantee ühika aluses kohvikus olevat Martiinile lubatud vabalt esineda kui soovi on.
30. november 2007 reede Ajasin TT ja Piret Iiris Kiisi auto peale ja kimasime Lasteka galerii juurde aga ikka jõudsime kell 11. 20. Andres Tolts oli muidugi oma autoga hoovi lõksu jäänud ja kummigi suitsutanud. Lapsed hakkasid muidugi kohe pahandust tegema. Tõmbasid kaasavõetud maisipulkade koti ümber ja Pirts tormas nende peale tatsama. Jne jne. Aga Tolts ja Mare Vint panid matemaatilise süsteemiga geomeetrilise täpsusega "Kontorit" üles.
Kell 16 oli avamine. Palju rahvast polnud aga näiteks Jaak Kangilaski oli kohal. Lastekunstikooli esindas vaid ironiseeriv Hando Tamm. Kõnesid ei peetud. Raimu Hanson uuris ja puuris, eriti ühte munaga installatsiooni. Kangilaski pani mulle südamele, et ajakirjandusele tuleb hoolega teatada.
Kangilaski, Tolts, Raimu
Mare Vint
Üllataval kombel sai Tolts oma valge autoga üsna kergelt hoovist välja.
Peale avamist läksin vaatama, mis Hando all keldris teeb. Tema kõlgutas jalgu ja ajas tüdrukutega mesijuttu. Tüdrukud tegid savist eiteamida.
Kell 18 sõitsin Kunstigümnaasiumi juurde, et kohtuda Leoni klassijuhatajaga. Sirje ootas mind juba ees. Klassijuhataja Sille Nagla oli noor ja kena. Üllatusega sain teada, et minu blogi sissekanne Leoni kuulsusrikkast kambäkist sellesse kooli oli tal läbi loetud. Aga üldse ei üllatanud mind, et Leon oma 4 kooliskäidud päevaga (ülejäänud päevadel oli Sirje teda ravinud "bronhiidist" ja müstilisest kõhutõvest) oli saanud kaks 1-e ja kaks 2-e.
Peale seda jäi mul aega üle, et Kuumas Tussis kohtuda Henriku elik Jensiga. Kes veel ei tea, siis jens on Eesti vormel1 fännide seas üks aktiivsemaid ja enesekindlamaid kommenteerijaid. Olin kaua aega arvanud, et ta on vähemalt minuvanune. Aga ei, minu vastas istus 21-aastane ümarate prillidega häbelik noormees, kes ei teadnud, mida peale bakaõpet oma eluga peale hakata. Ta mõtles isegi USAsse raamatuid müüma minna (polnud näinud filmi "Müümise kunst"). Soovitasin tal luua suhteid, tema andeid arvestades just tehnika- ja autoajakirjadega.
1. detsember laupäev Lastekunstikoolis valmistuti korraga nii Paul Saare matusteks kui jõuludeks. Selline kahetine meeleolu. Sebimine laupäevases koolihoones, mis tavaliselt peale kahte on tühi, kestis kummaliselt kaua. Õppealajuhatajal Pilvel oli palju plaane, kuna füüsikud olid teda kõvasti inspireerinud. Näiteks ta tahtis teha spetsiaalsest pleksiklaasist helendavaid kujundeid puu otsa panemiseks.
2. detsember 2007 pühapäev Õhtupoole läksime (mina, Lagle, TT, Pirts) mingit raekoja plasti advendijura vaatamas. Plats oli paksult pürglit täis, kes võidu fotokatega mudilaskoore filmisid. Mulle ei meeldi jõulud üldse. Kui olin laste nari kokku pannud, Sombik oli kaamera tagastanud, sõitsin galerii juurde Kompuse teoseid ära tooma. Kompus olid nad hoolega ära pakkinud. Pärast uudistasin Martiini-Kompuse tillukest ateljeed romantilisel Küütri tänaval (väga Pariis 1900), mille Marko oli tegelt täiega endale okupeerinud. Ta oli sinna tillukese pliidi sisse pannud, mis üllatavl kombel suutis toa ära kütta. Seintel olid Edasid ja Noorte Hääled aastast 1984. Avastasin sealt Nikolai Meinerti ülipika analüüsiva artikli "Muusik-Seifist", mis ei saavat aru, kas olla estraadibänd või rockbänd.
19 -- 25 november MAGISTER ARTIUM, puulõike-Jagger, isetehtud erootikaalmanahh, mehe kiilastumine, Egle ja Alan, koolis, vastik disko loomapiinamine,
19. november 2007 esmaspäev Ema tuli koos Kadriga linna, et Pirtsu hoidmine mu tähtsaks päeva puhul enda kätesse võtta. Panin end n.ö. korralikult riidesse ja kimasin rattaga linna, et enne käia väljatrükki tegemas ja vajalikku ostmas. Kui Humanitaarhoonesse jõudsin, polnud seal kedagi. Koordinaator Ludmilla ütles mulle algul 4. korruse peauditooriumi numbri aga siis jooksis järgi ja ütles, et ikkagi 216, kus olevat pauerpointi näitamiseks vajalik tehnika. Heh, ma isegi ei oska pauerpointi kasuatad, ma vana kooli pbaeri ja grafoprojektori mees. Algul tuli 216 juurde Karin Hiiemaa, kes mind sisse lasi ja toonitas, et ka mu viimast väljatrükki lugedes olevat osad ohkinud, et ikka need vead seal sees. Siis ilmus ka mu juhendaja Jaak Kangilaski, kes andis mulle viimased juhtnöörid: tänada oponenti, mitte mainida oma vigu jne. Siis ilmus ka vana hea Kaur Alttoa (superpedagoog, TÜ Kunstiajaloo õppetooli terasvara)
ning teised kohalolevad komisjoniliikmed ning ka näiteks Juhan Maiste aga ka mu vana austajanna Ygalerii päevilt Koidula. Lõpuks ka mu oponent Sirje Helme. Kuigi olin oma töö "Muutused ja arengud ENSV kunstielus- ja poliitikas 1964 – 1968" tutvustamiseks ilmatuma kirjaliku jura, esitasin kokkuvõtte peast pealiskaudselt. Peale seda tuli Sirje Helme ette ja esitas peaaegu täpipealt sama teksti mis ta oli mulle kirjalikult eelmisel õhtul saatnud. Pärast vastasin talle. Tegin fotokaga sellest protsessist video. Kuna avastasin Windows Movie Makeri juures naljaka programmi AutoEdit või mis ta nimi on, mis ise monteerib. Valisin Sport-programmi ja sain siis sellise dadaistliku filmikese.
Kaitsmise ajal hiilis auditooriumisse ka noor majandusteadlane Mark Kanršukov, kes oma perefirma raames müüs kuni 2006 Ygaleriis värve ja kellega sai veedetud tunde üksteist vaimselt rikastades. Kui tuli kord "rahval" küsimusi esitada, siis Maiste esitas üle 5 minuti kestva hiigelküsilause, millest ma ja vist ka teised kuidagi aru ei saanud ja vastasin täitsa huupi, et 60-ndate Eesti modernistlik kunst oli eskapistlik, kuna Maiste mainis korduvalt sõna tõde. Aga tegelikult tahtis Maiste küsida, kas moderniseerumisprotsessis olid enne tekstid (teoreetilised artiklid ja kriitika) ning siis kunstiteosed või vastupidi. Alttoa noris natuke teemal. et kas toonased kunstipoliitikud ikka tegid abstraktsionismil ja jm. vooludel vahet või oli neile kõik üks sama. Igatahes küsimustele vastates tundsin end kõva spetsialistina.
Peale küsimuste ja tänamisvooru aeti meid välja "ainult 2-minutiks", nagu Altoa lubas. Aga passisime päris kaua ikka. Kangilaski ja Maiste arutasid midagi omaette ja Kangilaski viitas minule, et näe "noormehel on 500 artiklit" (nii oli jah mu ankeedis kirjas) ja pidin piinlikusega tunnistama, et need oli Vooremaa ajal ajakirjanikuna vorbitud (kuigi pean siiski tunnistama, et ebamik neist olid kultuuritemaatilised). Lõpuks lasti meid uuesti sisse ja Alttoa seletas muidugi "et meil polnud siin vaidlust et kas anda või mitte anda". Igatahes sain oma magister artiumi kätte. Peale 8-aastast juustekasvatmist. Sain käepigistused, Markilt lille ja väikese sampapudeli ning Koidulalt kommipaki. Ajasin Markiga veel tänaval juttu ja sõitsin koju. Kuidagi tühi tunne oli.
20. november 2007 teisipäev Päeval sõitsime Lagle ja Pirtsuga Puistee tänava ex-sõjaväeosast (kus käisin kunagi minagi end kirja panemas) ümber tehtud tontlikus kaubahoovis vajalikke mööblitükke noolimas. Nn. vararealiseerimiskeskuses selle vallas midagi hirmus põnevat polnud aga seal oli üllatavalt põnev muu träni pood. Leidsin sealt puusse uuristatu Mick Jaggeri
Mille 25 EEKi eest ära ostsin ja hiljem kodus vetsu üles panin.
Kuid veelgi suurem aga odavam pärl ilmus veelgi: keegi oli 60-ndatel ise kokku pannud oma erootikaalmanahhi.
kus poolpaljad tibid eespool ja täitsa nude pliksid ja ka mehed tagapool: Piltide taha olid pandud sildikesed täiendava infoga kaunitaride kohta. Kõige üllatavam oli asja juures see, et lõviosa pilte olid pärit Poola Rahvavabariigi ajakirjadest (päris alati Saksa DV omadest). Igatahes sain ainulaadse teose 10 EEKi eest endale ja nüüd täiendab see minu Eesti erootika varasalve (vt. ka zamizdat seksiõpik).
Pärast kodus, kui Pirts oli magama jäänud, otsustasin lõpuks oma juuksed maha ajada, nagu olin 8 aastat tagasi lubanud. Nimelt ajasin ma juuksed maha siis kui ma juunis 1999 ülikooli bakatasemel lõpetasin. Vahetult enne seda olid Lagle ja Anneli mu pikad juuksed ära blondeerinud. Mäletan, et olin üksi oma Jõgeva 3-toalises korteris ja lõikasin blondid kiharad algul kääridega maja siis ajasin žiletiga pea veritsevaks kaalikaks. Väikese punkariharja jätsin. Kas samal või järgmisel päeval pidin sõitma onutütar Viivika pulma. Mind võetigi peale, Ivari autos oli ka mu ema, kes kukkus mingi raseerimisvahendiga muu enda töö vigu parandama. Viivika pulmafoto ongi ainuke jäädvustus toonasest paljast kolbast (ümmarguste prillidega muide). Kuna raseerimismasin oli ära kingitud, kasutasin ka nüüd sama vana meetodit: kääridega suurem juus maha ja žiletiga puhtaks. Aga nüüd võttis asi palju rohkem aega ja vaeva, ei tea miks. Igatahes võttis kogu protsess mitu tundi aega ja selle ajaga jõudis ka pere koju. Ajasin, kui juba siis juba, ka kulmud maha. Mu välimus muutus lausa shokeerival kombel.
Kolmapäev 21. november 2007 Käisin raamatukogus. Fuajees koputas õlale Martiini, viskas sieg heili ja ütles, et tundis mu kaugelt kõnnaku järgi ära aga fuajees vaatas, et keegi kiilakas on Kiisi oranžid saapad jalga pannud.
22. november 2007 neljapäev
Tegin kell 17 Kompusega raadios intervjuud. Sisse see ei läinudaga ikkagi huvitav ehk.
Millegipärast oli mulle meelde jäänud, et Vastik Disko pidi olema neljapäeval aga sattusin hoopis Indigolaste plaadiesitlusele (GenKlubis). Maja oli muidugi rahvast täis, mahtus ainult saali tahaseina. Raimu Hanson küünitas ka seal ja ütles mulle areldi tere aga hiljem ütles, et tundis mu ainult kaamera järgi ära. Üritasingi seal filmida aga midagi tarka ei tulnud sellest välja. Kontsert oli ilmatu pikk. Tüüpide vahejutud olid head (näiteks kuidas nad kohtasid mingit tantet, kes osutus lõpuks hoopis nende tulevaseks bändineiuks jne.) Muusika ikka seesama ülimeloodiline tudengifolk lõõritavate naishäältega, poisikähinate, akustkitarride ja trendilöökpillidega. Viimaks tüdinesin ära ja tulin tulema. Egle oli jälle Mokas. Tuuritasime natuke linna peal, Egle rääkis oma hmm, jõuluplaanidest ja siis tuli idee minna Alan Proosat tema uues pesas vaatama. Kui Ujula tänava kunsttööstuskombinaadi juurde maandusime, siis Alan ei kuulnud, kuidas me helistasime, kuna ta kuulas valjult elektromussi (või oli see hausipeer, watever). Kahe loo vahepeal saime siiski temaga ühendust. Ta oli üsna jahmunud-närvis, kui ta meile vastu tuli, ning küsis "Kiis, kas see on sinu uus pruut või", vastasin "Sa tead, et mul on naine olemas." Igatahes paistsid tal olevat igasugused kahtlused. Oma õrnu tundeid ta Egle vastu ka ei suutnud varjata. Täiesti mõistetav. Proosal oli üüritud hiiglaslik (no tõesti) stuudio millele kavatses ta veel lisagi saada. Paistis, et saksess on teda lõpuks tabanud. Akna taga ööbis tal vares, kes peaaegu nagu koduloom. Vestlus kujunes väga huvitavaks. Eglega rääkis Alan riietest, fässonist jms, minuga muusikast ja fotograafiast. Nii me kõnesuundi jagasime. Meie vestlus armastusest süntesaatoripopi vastu läks nii kirgliseks, et Egle torkas vahele, et "No kuulge, nüüd ei saa mina midagi aru." Saime ka Egle muusikast rääkima, tuli välja, et igalt Eurovisioonilt on tal vähemalt 10 lugu, mis lemmikuks saavad.
Panen siia Belgia ansambli Telex, mis 1980 futu ja Eurovsiooni orgaaniliselt ühendas:
Kippusin vahepeal homode subkultuuri tögama, millega isegi Alan kaasa tuli. Aga mulle on lihtsalt subkultuurid vastunäidustatud üldse. Ütlesin isegi sellise lause "Vihkan subkultuure, sellepärast ei ühinenud ma ka jehoovatunnistajatega." Alan ja Egle jäid mind selle peale imeliku näoga vahtima. Võlgnen neile ja lugejatele väikese seletuse. 1993 -- 94 olin tõesti valmis JT-dega ühinema. Mulle meeldisid väga paljud nende põhimõtted, piiblitõlgendus jms. aga ka nonkonformistlik suhtumine "Kui sul tõsi taga ära hooli mis teise ütlevad." Ma olin sellest niikaua sillas, kui ma käisin nende jumalateenistusel.Õudust, see oli täielik rividrill, täielik distsipliin. Isegi riietus oli reglementeeritud. Totaalne subkultuur, vabadust jutlustav vangla. Ja lõpetasin oma plaani. Aga Vahitorni ja Ärgakest loen siiamaani täitsa hea meelega. Kahjuks ei satu eriti sageli näppu.
23. november 2007 reede Minu keskkooliaegne kunstiõpetaja Helle Saue
saukeas seal keskel
kutsus mind mu vanasse Elva kooli galeristitööst õpilastele rääkima. Eks panin siis TT ja Pirtsu autosse, kimasin maale, andsin lapsed ema hoole alla, sõitsin kooli, mille fuajees kõlas tümakas ja leidsin ka klassi kuidagi üles. Saueka klassis rippus "Eluheidikute" seeriast foto Riina. Abivalmis Saukeas näitas, kuidas neil tehnihh käib (internet-arvuti-mingi vidin-internet). Pikapeale valgus klass uimase näoga teismelisi täis. Eks ma nende tuimadele nägudele hakkasingi seletama kunstigaleriide ajalugu jms. Vaevalt olin jõudnud poole peale, kui Sauekas hakkas tagant sudima, et tund saab läbi. Noh, rääkisin kiiresti ka 13eri tegemistest. Ei leidnud internetist kahjuks pilte üles. Järgmiseks klassikas siiski sain need ja näitasin kui olin galeriide ajalugu kiiremini seletanud. 13eri pildid tekitasid muidugi teatud elevust. Poleks uskunud, et 40 minutit nii kiiresti lippavad. Pärast käisime kooli hiiglaslikku tööõpetuskompleksi vaatamas: keraamikatöötuba, sepikoda jne. Tööõpetuse õpetaja, habemik sujuvate liigutustega umbes 30-aastane mees, vaatas minusugust kerge irooniaga. Ta teeb pudelitest omapäraseid taieseid.
Postitan mõningaid muusikalisi klippe. Nimelt huvitavad mind praegu uuromantikud, futumehed ja süntpopparid.
Futu leiutas Human League, mille algne nimi oli Future
Gary Numan & Tubeway Army 1979 -- evil. No vaadake seda kehakeelt, kuulake neid massiivseid riffe.
Need kaks pure heterot süntesaatorirobotit kirjutasid koos täiesti otsese Midge Urega hiljem selle pedehiti:
Aga 1980 oli kõige geniaalsem sünt-popibänd ikkagi OMD (aga ärge palun seda videot vaadake, pange silmad kinni).
1980 oli kõige radikaalsem futubänd siiski Human League
Aasta hiljem läksid nad küll kommertsi peale, aga "Mirror Man" vasardab mu ajus, kuulake neid faking trumme ja maniakaal(tobedaid)sünte. Ja see sümbol -- Mirror Man on ilgelt inspireeriv. Kes(mis) on (minu) Mirror Man?
Noh, aitab ka selleks korraks, jätkan mõni teine kord.
24. november 2007 laupäev
24-11-07 Vastik Disko
kes:
L24.11.2007 / 21.00 / 50.- Kontsert ja pidu: VASTIK DISKO Live: ansambel LEEGITSEV SIDRUN http://www.myspace.com/leegitsevsidrun Live: orkester BUDAPEST filmiprogramm dj grupp Eha Tänava Poisid
kus:
genklubi, Tartu
millal:
24-11-07
palju:
50
lisainfo:
Kõike saab, tuleb ainult järjekorras seista!
Vastik Disko toimus siis laupäeaval- Kui kell 21 Martiini karmil nõudmisel kohale jõudsin, oli kohal mingi 5 inimest, Martiinit mitte. Kell 10 aga maabus suur patsahkam publikut. Lobisesin Marko Kompuse ja Hando Tammega (viimasega improviseerisime teemal, et mina olen mingi endine vang ja tema Harku vangla kaplan-psüühiaater-piinaja). Umbes kell 10 läksid filmid peale. JJ Klausiga saime ka normaalselt läbi. Nägin muuseas ära Nimetu-Liira-Meiterni "Akadeemik Obrutsevi unenäo", mis oli tehniliselt efektne (näiteks jala põgenemise stseen) nagu Richard Meiterni toodetud filmid ikka, muidugi jabur ga mitte eriti diip ma pean ütlema. Häid kohti oli muidu mitmeid, nagu tüdrukud punases raudtee stseenis jne. Martiini filme näidati ka. Tema ja minu "Vannitoa uks" sai vist ajaloo suurima publiku, kellest enamik vaatas filmi isegi lõpuni. Kui lõppes, järgnesid kergendunud ovastioonid. Aga rohkem Martiini filme ei näidatud, mis pani Martiini nördima. Vahepeal oli disko ka. Laes oli kiludest tehtud diskokera. Lasti 80-ndate alguse hitte.
Ansambel Leegitsev Sidrun oli segu Epliku vokaalist ja Ans. Anduri retropopshnittidest. Peamine atraktsioon oli neil läpakast lastud robotihäälega lugude sissejuhatused. margus Tamm ja Maarin Ektermann jõudsid ka kohale ja vaimustusid mu uuest outlookist (Margus Tamm: "See hard rocki imago ei sobinudki sulle"). Lobisesin nende ja ans Honey Power juhi Martin Kikkaga muusiakvideodest. Rääkisin, et tahan teha 80-ndate alguse stiilis muuvi, konkreetse süzhee ja väheste efektidega. Kikas raius, et tema teeks ainult MTV tasemel. Tamm kiitis ühte youtube klippi, kus metsikus looduses kaklevad omavahel lõvid, pühvlid ja krokodill. Mööda läks väga karvane ja endisest veel hiiglaslikum Huko Laanoja, kes mulle põlvega tagumikku andis. Lauri Kulpsoo klõpsis pilte teha. Grupeering Budapest sai hakkama rõveda loomapiinamisega. Nimelt Scotti flöödihelide saatel sokutati kardinate vahelt saali kanu. Kanad olid hämaras ruumis kabuhirmus, pugesid igale poole ja üks vajus mu silme all täiesti ära. Lõpuks tormas rahvas ka tantsima kanade sekka. Rõve (vt. videot).
Pärast kobisime Marguse ja Maariniga linna peale. Illegaardis oli räpane (tööjõukriis?), palju välismaalasi ja inglasest uus omanik ajas meid varsti minema. Siiski jõudis meile seletada, kui tore ja armas tegelane on Juka Käärmann. Rasputinis oli sama räpane (lähenev majanduskriis+) aga istusime kauem. Rääkisime Eglest, Alanist, homovärgist jms. Lõpuks kell 3 maandusime Marguse protestidest hoolimata mõnusas Hansapnga kontori eeskojas, kus Martin Kikas nad endale poole kaasa viis. Järgmisel päeval kohtusime taas, et Artishokki arutada.
12 -- 18 november -- usin kunstnik kompus, Pealtnägija staar Egle, neoliitiline paradiis, tüli JJKlausiga
12 november 2007 esmaspäev Õhtul läksin Marko Kompusega näitust üles panema. Kompus oli usin näituse installeerija nagu ka paar aastat tagasi oma esimese personaalnäituse puhul Ygaleriis ja mul ei jäänud muud üle, kui lolli loba ajada ja vahepeal klaverit tinistada.
Siiski pidin hakkama eelmise näituse autosse tassima. Ilm oli sitt, sadas peenet lund ja mu kollased saapad on lumel väga libedad. Nii ma siis ukerdasin kallihinnaliste kunstiteostega hoovi Sierrani ja sama vaevaliselt tagasi. Nii hilisööni välja, sama kaua kui Kompus oma 36 teost ära fikseeris. Kompus tõmbas öhe aga mina üritasin raske kunstilaadungiga mäest üles väravast välja saada. leks peaaegu aga... M+S kummid vedasid alt ja ma vajusin alla tagasi. olin plindris. Õnneks avastasin maja all punkri, kuhu olid peidetud talvised liivavarud. Tulli hakata tõelist tööd tegema, ümisedes nina alla Erkki Kõlu hitti "Kojamees, Vabaduse puiesteel, kolmekordse majA ees liiva vajab kõnnniteee!, Kojamees, tal sada grammi viina sees, RAHA eest teid liivatab mees, Mees, MEES...!"
Noh, liivatasin platsii ära ja auto saigi lõksust minema. ,,,,,,,, ,,, X0, MN0,,., Ä
00,,,0,00 <000>2 ( Piret Iris Kiisi kaastöö)
13 november 2007 teisipäev Kompuse näituse avamine. Süüa ja juua ei pakutud, Kompus luges oma luulet, klambripistoliga huupi aga ükskord meelega mind tulistades.
Õhtul vaatasime siis Pealtnägijat, kus starris teiste seas ka Egle. Mul pidid kõrvad peast kukkuma, kui teda tutvustati kui Kärmas teatas "Vaatame silma esimese Eesti mehele, kes tunnistab avalikult, et unistab bioloogilisel teel emaks saamisest". :P :P :P Muidu oli Egle seksikas ja omajagu müstiline nagu ikka. Isegi Laglele meeldis. Pealtnägija 14. nov. 2007
15 november 2007 neljapäev Sarjas "Väike kunst" esineb Kütioru kunstnik ja loodusfilosoof Peeter Laurits Neljapäeval 15. novembril kell 17.30 toimub Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas järgmine loeng sarjast "Väike kunst". Ettekandega "Kiviaegsed labürindid" esineb Peeter Laurits, Kütioru kunstnik ja loodusfilosoof, Ööylikooli armastatud lektor.
Jäin Peeter Lauritsa loengusse neoliitikumi kultuurist (Kunstimuuseumis) küll veidi hiljaks aga suutsin siiski videokaamera statiivile panna ja filmima asuda. Tundub, et paljudel on mingi soov põgeneda mõttes mingisse ideaajastusse, kus on lust jalillepidu. Lauritsal tundub see aeg olevat neoliitikum, kus polnud vähemalt erinevate kujutiste järgi ei sõdasid ega vaenu, mille märksõnad olid seks ja viljakus ning emakultus; ka hauakambrid, kuhu surnud maeti, olid tegelikult Maa-ema üsad. See metallideta paradiis kestis, kuni tulid kurjad aarialased ja tapsid sümboolsed labürindis püha härja ehk Minotaurose.
Oli päev, mil mitu inimest üritas mulle millegipärast halvasti öelda. Viisin Maris Palgile tema maali tema ja Kaie Luige stuudiosse tagasi. Nad seal kohvitasid, polnud ka üksteist ammu näinud, eks ma siis liitusin. Palgi teatas, et mu blogi on igav (mis on muidugi tõsi) ja minuga pole mõtet suhelda, kuna mul pole enam galeriid (mis pole päris tõsi). Või-olla on asi selles, et Palgil läheb jälle suhteliselt hästi, kuigi Margus Tamm teeb talle norivaid telefonikõnesid.
Õhtul sõitsin üritusele, mida GenKlubi kodukal tutvustati nii: N15.11.2007 GenKlubi Padjakino esitleb: TOP 10 ehk JAAN-JÜRGEN KLAUSI SUUR FILMIJUUBEL ehk 10. filmi esilinastus KLAUSI kõikides žanrites esindatud TOP10 on eesti filmi fenomen omaette. Ilmar RAAG on öelnud, et Eestis on keskmiselt 10st filmist üks hea, KLAUSil aga 10st 10 head! Räägitakse, et mõned lausa väga head... Igatahes õnnistust ja kannatust, õhtu kava on järgmine: 1. Kunstidiplom (2001, dokportree) 2. Supilinn 2002 (2002, reportaažfilm) 3. Berliini pastoraal (2003, turismidok) 4. Alma Mater Power Tartuensis (2004, reklaamfilm) 5. Väikese Jantsukese Suur Koogipäev (2005, animatsioon) 6. Erakpoeet Marko Kompus (2005, portreefilm) 7. Sinitäheke (2006, portreefilm) 8. Sinitäheke 2 ehk Erkki Hüva tuleb Tallinna (2006, portreefilm) 9. Heinsaare noorukipõlv (2007, mängufilm) 10. Suured reostajad Väikesel-Emajõel (2007, loodusfilm) Vahepeal üllatused, kõned ja tants = virgutusvõimlemine. Head vaatamist.
Vedasin kohale kaks kaamerat ja projektori, sest JJK tahtis "Gentelevisiooni", s.t. staatilise kaamera pilt pidi jõudma klubi baari. Lisaks tahtis Klaus, et räägiksin temast. Panin "Gentelevisiooni" tööle. Rahvast oli murdu. Kõik oli väga lõbus. Liisi Eelmaa jälitas kaameraga Klausi vähemalt alguses nagu suurt staari, tegi väidetavalt Kalevmeediale saadet. Edasi läks nii.
Noh, igatahes ma ei saanud aru, kuna ma pean siis midagi rääkima ja Klaus läks üha enam närvi. Eriti vihastas teda kui, ma tögasin, et kuna ta ekspluateerib Erkki Hüvat kõvasti, siis peaks seda uurima tööinspektsioon. JJK teatas selle peale, et see on viimane kord, kui ta mind oma üritusele kutsub. Aga lõpus, kui 9 filmi oli näidatud ja ma tuletasin meelde, et ikka 10 peaks olema, tuli JJK minu juurde ja teatas: "Tead Kiis, sa oskad kõik p...sse keerata, mitte midagi muud." sel õhtul läksime siiski veel suhteliselt rahulikult laiali.
17. november 2007 laupäev Lagle oli Jõgeval lasteriideid müümas, mina lonkisin peale 0- fototundi linna mööda. "Valmistusin vaimselt" esmaspäevaseks magistrikaitsmiseks. Kleepisin öösel köögi lakke penoplastplaate. Tuleb välja, et lisaks sellele, et lagi on kuumaasti, võib köögi põhiplaan olla romb.
18. november 2007 pühapäev Kui Lagle oli oli Lastega ja 13-aastase naabritüdrukuga Aurasse läinud, sõitsin Vasara tänavasse Leoni otsima. Leon oli muidugi kusagil sõprade pool ja vastas mu telefonikõnele üpris imeliku häälega. Aga helistas hoopis Jaan Jürgen. Küsis kohe, miks olen nii bravuurikas ja hakkas tagasi nõudma oma D-tähega dressipluusi. Siis hakkas seletama, mis negatiivset on minu kohta rääkinud Kadri M, Indrek K, Riho L jt. Et astugu ma heaga tart Filmi juhataja kohalt tagasi. Vastasin, et tehku nad parem ise oma Tartu Film. Siis hakkas JJK norima, et miks ma kirjutasin Ekspressi no-life-st, otsigu ma endas põhjusi, miks keegi minuga suhelda ei taha. Selle peale vihastasin ja ütlesib inetult, et ega ma temasugune libedik ei ole, kes kõigile p poeb. Selle peale JJk vihastas ja viskas toru ära.
5 -- 11 november 2007 kooli ei taha last sisse lasta, veiniori Sütekas & co, minu esimene telereklaam, mehed mammamias, Sobe, Kompus
5. november 2007 esmaspäev Läksime Leoniga Tartu Kunstigümnaasiumi, et teda sinna sisse kirjutada. Kohe alguses tundis sekretär ta ära, kuigi Leon oli seal õppinud 5 aastat tagasi 1. klassis. Õppealajuhataja oli algul väga lahke aga kui sai teada, et Leon on olnud koduõppel ja kavatseb varsti hoopis teise linna otsa elama asuda, siis hakati kähku juttu veeretama, et järsku pole me asja "läbi mõelnud" ja kas me ikka Raatuse kooli... Direktor ümatas oma kabinetist: "Selliste jaoks on Masingu kool". See veenmine, et ma oma poja nende koolist koristaks hakkas väga pealetükkivaks muutuma, nii et ma pidin lõpuks jämeda häälega rõhutama, et poiss jääb just Kunstigümnaasiumi. Aga "mulle tundub, et te ikka pole asja korralikult läbi mõelnud..."
7. november 2007 kolmapäev JJ Klaus helistas ja palus mul kindlasti õhtuks Genialistide klubisse Andres Sütevaka ja Toomas Griini filmiõhtule minna, tema olevat Tallinnas Lynchi loengus ja ei saavat muidugi tulla. Sõitsin projektoriga jm-ga 19.30 kohale. Projektor oli GenKlubi tegelikult juba olemas. Peaaegu keset saali vedeles nahkdiivanil Sütevaka, tema ees kilekotistatud prügikast, et liiga palju oma veine degusteerinud Sütekas põrandat ei reostaks. Prillidega Bryan ferrit meenutav Toomas Griin oli ka asjatamas. Ütlesin, et ta peaks päris profiks hakkama, kuna tema filmid on teostuselt paljudest, eriti "Eesti lugude" sarja omadest (mis on sellel hooajal ikka väga sitad, ma pean ütlema , laisalt ja ülejala kokku punnitud) kõvasti paremad. Piletiletis jagati tasuta Süteka tehtud veini aga rahvast oli sellest hoolimata napilt. Tegin siis sissejuhatuse (videos olen ilma peata, minu kõrval vedeleb muidugi Sütekas.
Griinil on on ikka hea silm tema filmides on lahedad dialoogid, mida ajavad tartu jobud ja vaimud. Osa filme on tal muidugi sürreaalsed ja jaburad, näiteks üks, milles oli veerand Led Zeppelini "Song Remains The Same" juppe ja ülejäänud suht seosetu Griini omalooming.
Vahepeal kobis kohale Matti Milius oma (ex?)naise(?) Ingaga. Hiljem Milius kadus aga Inga jäi kohale. Nii ta seal baarileti heietas, kuidas ta 90-ndate alguses ennast skulptorina Rootsis rikkaks töötas ja siis Eestis seda raha kulutama hakkas. Näiteks andis välja Sass Mülleri esimese plaadi (selle kurikuulsa, kus paljas Sass koos ühe naisega peal). Siis veel ROSTA Akende CD ja tahtis oma suure lemmiku Siisri Sisaski oma aga muusikud kukkusid Suure Trummi Stuudios jokutama ja siis Inga ütles STOP. Ja raha oligi otsas.
Vestlesin Ivar Põlluga muusikast jm. (ilmnes, et ta ei tea Roxy Musicust suurt midagi, kuigi ma olin kogu aeg pidanud tema kergelt iroonilisseksistlikke tekste ja Genialistide eklektilist art-rocki RM-st mõjutatuks) ja tuli täiesti juhuslikult välja talle on ETVs pakutud teha saatesarja Eesti rocki ajaloost. Mul pidi suu lahti jäämagi. Mul oli aastaid olnud idee teha vastav dokumetaal ja nüüd out of the blue... hakkasime kohe suuri plaane tegema. Peale kuulasime Queeni "Hot Space`i" (milles ei teadnud Hendrik Luuk mitte midagi) ja Jaak Joala surematuid hitte. Pärast viskasin Põllu autoga tema Supilinna koju.
8. november 2007 neljapäev Helistasin kogu päeva Mari Laanistele
ja Laurisaarele, sest viimasel oli idee, et kunsti ääremaade loengust rääkivale Kultuurikaja jupile peaks lisama intervjuu Laanistega. Kuna Laaniste on Tallinnas, pidi seda tegema raadiokanalite kaudu. Vaba kanali lahtioleku ajad muutusid aga pidevalt ja Laaniste polnud nõus hommikul kaasa lööma. Kanal oli lõpuks vaba reede hommikul kella 10-ks aga mari ütles unise häälega kindla ei. Nii tegin intervjuu loengusarja korraldaja Liisa Kaljulaga,
Maarin Ektermanni foto
mis tuli päris kenasti välja aga ei mahtunud selle nädala saatesse.
Kalev Kudu palus mind tegema Üliõpilasteatri uuele etendusele "Ninasarvik" telerreklaami. Seega esimene telereklaam minu elus. Kobisin oma kaamera ja statiiviga Pepleri Riia nurgal asuvasse puust kultuurimajja kohale. Ma oli hääli täis. Ühes ruumis tegid Vallo Toomla ja Madis Kubu
mingit imelikku kahemehebändi -- Kubu plõnnis bassi ja Toomla luges Arvi Siigi luulet. ETV režissöör ja Toomla tüdruksõber Salme-Riine Uibo vaatas pealt. Laenasin neile ühe oma kaamera ja statiivi (nad tahtsid Ervini üritusel oma interaktiivset filmi esitada) ning läksin teisele korrusele. Ühes väikeses ruumis tegi Ülõpilasteater proovi. Kudul oli kaval süsteem: peaosi mängisid vanad ässad Indrek Tulp ja Peeter Piiri, statistideks olid noored algajad.
Kudul oli reklaamiklipiks oma stsenaarium , näitlejad pidi kordamööda kaamerasse karjuma "OOOOOHHHHH NINASARVIK " nii nad seal ooooohtasid ja ninasarviktasid, mina õpetasin kuidas peab ja muudkui filmisin.
Egle oli tulnud üle hulga aja linna oma tuttavaid Moka kohvikus vaatama ja läksin temaga kolmandat korda kokku saama. On ikka hämmastav, et inimene, kellega on raske, kohati isegi võimatu kaudsel teel suhelda, on otse rääkides nii võluv vestluskaaslane. Võib-olla on asi silmades, sest Egle omad on piltlikult öeldes lausa tapvad. Ega ilmaasjata pole tema kaelas Medusa märk.
Igatahes sain jälle huvitavaid asju teada. Et Latoya ongi ta õige nimi ja Egle vaid pseudonüüm (!). Ning et kunagi käis ta Mamma Mia saates. Ta oli veendunud, et peale seda hakati transseksuaalidele rohkem tähelepanu juhtima.
Kui mainisin, et olen ka Mamma Mia saates esinenud, siis ta vist hästi ei uskunud. Fototõestus: "Vändagängster", "see roosade prillidega", "olen tõutäkk, igas linnas on mul näkk (või paar)" Mamma Mias jaanuar 2004 (tegelikult salvestus novembris 2003)
9. november 2007 Tihe videopäev. Avastasin reklaamiklippi monteerima asudes, et vana kaamera ei kontakteeru arvutiga, nii pidin uuema kaamera Toomla käes tagasi laenama. Vallo ja Salme-Riine tulidki külla. Tõmbasin oma video arvutisse, tegin neile "Sortside" DVD, nemad imetlesid Piretit. Rääkisime om afilmielamustest. Toomla teatas, et "Georg" on igavene jama ja Matvere mängis nagu Terminaatorit. Salme nii radikaalne polnud. Kui nad lahkusid, monteerisin reklaamklippi. See sai üllatavalt kiiresti valmis.
Aga probleem tekkis, kuna ma polnud kunagi videosid ETV serverisse laadinud. Helistasin sealsele kontaktisikule, teates see tigedalt, et tema ei oska juhendada ja helistagu ma esmpaspäeval. Lisaks tuli välja, et max pikkus võib olla 20 sekki mitte 35 nagu Kudu kirjutas, seega pidn klipi lühemaks lõikama. Tulemus siin.
Kudu kaudu sain siiski teadjama mehega ühendusse ja mul õnnestus klipp üles laadida.
Meelis Leis oli mind kutsunud Kaubamajja Sobe uut videot appi filmima. Kohale läskin,siis seal oli punt glamuurseid tibisid ja kutte ning Marti Zombik Savi/ Asko-Rome Altsoo, keda ma polnud oh oh, no vist X -setmed kuud näinud. Altsoo oli täitsa ilusa soengu ja enesekindel nagu alati. Ütles, et on andnud Sihtasutusse taotluse sisse proff filmi tegemiseks. Et saada 1, 5 milli täispika tegemiseks. kaubamajas oli mingi ostuöö ja video tegemiseni läks aega. Lõpuks siiski oli lava püsti. Fono mängiti kiirendatult, et ümbritsev paistaks pärast montaazhi aeglasem. Filmisime siis kolme kaameraga. Fono mängiti vähemalt 10 korda aga filmimine oli väga naljakas, kuna alati kui olin rakursi paika saanud, kihutas pidevalt ringi siiberdav Zombik oma kaameraga mulle kaadrisse. Lõpuks filmisingi teda. Kui video filmitud, filmisn ka natuke Sobet. Arutasime, Zombikuga, misk see bänd näib nii gei.
11. november 2007 pühapäev Käisime Laglega tema ema pool Kallaste lähedal. Suht uimane käik aga süüa sai. Viisin autoga Lagle ema Tiia kuuri ehitavat Aini tema koju viimas. 15 kilomeetrit ekslesime keset kõige uskumatumat kolgast (pimedas). hea et Lagle vend Marius kaasas oli, muidu poleks osanud tagasi tulla. Sattusime kogemata Pala lähedale, mis on muidugi ajalukku läinud oma koolibussiõnnetusega 1996 sügisel, kus rekka riivas külje pealt koolibussi, tappes 8 last. Hiljem küsisin laglelt, et kas tema tuttavaid ka see puudutas ja tuli välja, et näiteks ühel ta klassikaaslasel sai kaks õde seal surma. Muideks, sarnaseid õnnetusi on juhtunud Eesti varemgi. 70-ndatel riivas üks treiler vastutulnud bussi ja kümmekond noort korvpallurit rebiti tükkideks.
Kui olime Tartus tagasi, sõitsin Marko Kompuse teoseid lasteka galeriisse ära tooma. Kompus pesitses oma laste ema pool Kastani tänava Võru mnt poolses osas puukas. Ta laadis auto peale hiiglasliku kuhja assamblaaže. On ikka produktiivne, põrglane! Lasteka galeriis kirjutasime pressikat. Kompus dikteeris:
"Erakpoeet ja maalikunstnik Marko Kompus on leidnud sõna, pintsli ja värvirulli kõrvale uue kallima – klambripüstoli. Samas pole ta unustanud vanu armsamaid. Viibimine Tallinnas Kalamajas on mõjunud ta tervisele hästi. Ettevalmistused maratoniks läbi Eesti kultuurielu on käimas uue hooga. Müts lubas Kompuse ära süüa, kui ta pole 10 aasta pärast lisaks Kirjanike Liidule ka Kunstnike Liidus maalikunstnike mõnusal diivanil."
Leon Sius Kiis 10 juuni 2007 Ygaleriis
vasakul õppealajuhataja Epp Pilv, keskel Robert Oetjen
8 aastat hiljem
1999 sügis
Kangilaski, Tolts, Raimu
Mare Vint
Kui tuli kord "rahval" küsimusi esitada, siis Maiste esitas üle 5 minuti kestva hiigelküsilause, millest ma ja vist ka teised kuidagi aru ei saanud ja vastasin täitsa huupi, et 60-ndate Eesti modernistlik kunst oli eskapistlik, kuna Maiste mainis korduvalt sõna tõde. Aga tegelikult tahtis Maiste küsida, kas moderniseerumisprotsessis olid enne tekstid (teoreetilised artiklid ja kriitika) ning siis kunstiteosed või vastupidi. Alttoa noris natuke teemal. et kas toonased kunstipoliitikud ikka tegid abstraktsionismil ja jm. vooludel vahet või oli neile kõik üks sama. Igatahes küsimustele vastates tundsin end kõva spetsialistina.
saukeas seal keskel
Maarin Ektermanni foto
