LOLL 86 (mkiis)

BLOGI LÕPP

2007-12-21T11:05:00.000+02:00

Vähemalt mõneks ajaks jääb see viimaseks sissekandeks. Põhjuseks väga sügav pettumine inimestes, kes keeravad selja taga siga ja seda ilma igasuguste süümepiinadeta.

Margus Kiis, 21. detsember 2007

10 -- 16 detsember 2007 leoni vembud vol 2, 1,5X Ninasarvik, Ultravox, suurim karistus -- vanaema külastamine, TLKK tulevik ja Robert Oetjen.

2007-12-18T11:50:00.000+02:00

Leon Sius Kiis 10 juuni 2007 Ygaleriis

10. detsember 2007 esmaspäev
Leon ei ilmunud ikka välja (loomulikult ka kooli mitte) ja eiras ka minu telefonikõnesid. Väga suured pinged kodus. Koolist meilis klassijuhataja ning helistas õppealajuhataja.

11. detsember 2007 teisipäev
Läksin filmima Kudu lavastatud Ionesco "Ninasravikut". TVreklaam, mida nägin ise korra muudetud infoga ka ETVs, oli vist mõjunud -- saal oli rahvast täis. Filmisin kahe kaameraga (üks oli võttis üldplaani lavale statiivi pealt, teine oli minu käes, istusin maas patjadel esireas).
Üldiselt kulges kõik kenasti, ainult lõpp jäi filmimata, sest lint sai enne otsa.

Etendus meenutas 70/80-ndate lavaka ja/või Noorsooteatri etendusi: lärmakas, ekspressiivne, massistseenidega, "aktuaalne".

Ninasarvik lõpp 11 dets 2007
Uploaded by the13er

Ei tahtnud kohe koju minna hulkusin niisama. Kui lõpuks läksin, siis Marius istus arvuti taga ja ütles "Kadunud poeg" on tagasi. Seal ta siis magas.

12. detsember 2007 kolmapäev
Magasime kõik sisse, sest Lagle ei ajanud üles: nii mina, Marius kui Leon. Kupatasin Leoni ilma liigselt pärimata kooli.

Õhtul läksin etenduse lõppu filmima. Jõudsin teise vaatuse alguseks. Postitan siia pikema, ikkagi päris olulise lõigu.

Tartu Üliõpilasteater Ninasarvik Rhinoceros finale 12Dec07
Uploaded by the13er

13. detsember 2007 neljapäev

Leon käib korralikult koolis aga kuna ta on nii palju puudunud ja käitub koolis sõgedalt, siis head nahka pole. Õhtul õpime hoolega, kuigi poiss vigurdab ja venitab ning mängib lolli kuidas suudab.

Jätkan leongut sünt-popist

Üks esimesi bände, kes nagu new romantics ja futut inspireeris, oli muidugi Ultravox, mis muidu oli üsna tavaline post-punk/new wave bänd aga neil olid mõned "stiilsemad" lood ka

Ultravox "Hiroshima Mon Amour"

Ultravox ei saanud kuidagi piisavalt edukak ja laulja John Foxx tõmbas uttu. Sündimängija Billy Currie mängis vahepeal oma fänni Gary Numani bändis. Varsti tuli uueks lauljaks Midge Ure ja siis nad alles näitasid: 1980 "Vienna" (ma 1998 ostsin Pariisist isegi selle vinüülLP).

Kui ma olin 15, siis MTVs lasti hoopis seda videot

Vihkasin neid Ure vuntse.

Aga Ultravoxil olid lahedad videod, nagu mingid minimängufilmid

"The Voice" 1981

"Hymn" 1982

Või see, mis muidugi USAs ära keelati

"Visions of Blue" 1982

Igatahes mulle väga meeldivad just sellist tüüpi muusikavideod.

Aga Midge Ure tegi 1982 oma esimese soolosingli, üks parimaid laule lahkuminekust.

"No Regrets" 1982 Mulle üldiselt stringsündid kuidagi ei meeldi aga selles loos on nad super.

14. detsember 2007 reede

Otsustasime Leoni karistuseks maale Viive juurde viia. Kui Leon sellst teada sai, sattus ta raevu.
Kui me me õhtul autoga Elva poole sõitsime, üritas ta oma blue-toothi jalaga puruks tampida. Maal üritas kätt vastu aeda puruks lüüa. Alles Viive pika veenmise peale rahunes kuidagi maha. Kuid ma pidin ikka ööseks maale jääma.

16. detsember 2007 pühapäev
TLKKs toimus naisülemustega asutustele omane üritus, elik siis tuleb kohale mõni koolitusguru, jahub suuresõnaliselt, siis jaotab kollektiivi gruppidesse, paneb nad südant puistama ning lõpuks kõiks üksteisega tülis. Nii oli toimus näiteks ETV Tartu Stuudio sellisel üritusel 2004 alguses.

Lastekunstikooli tulevikukonverentsil oli üllataval kombel kogunenud peaaegu kõik õpetajad. Märkasin vaid Hando Tamme puudumist. Koolitajaks oli Robert Oetjen.

Robert Oetjeni nägin esimest korda 1992 (siis hääldati tema perekonnanime kuidagi "õuššen" või nii). Ta tuli USAst Rahukorpuse vahendusel Eestisse inglise keelt õpetama, eesti keelt ta muidugi alguses ei osanud. Ta oli habemega kena noormees, kellesse minu paralleelklassi A tüdrukud (kelle seas olid näiteks tulevane näitleja Piret Simson ja R2 juht Heidy Purga) olid temast silmnähtavalt. Ta püsis koolis 2 aastat, suhtles aktiivselt Rein Kuresooga, kellel olid sidemed nii looduskaitsjate kui ka Isamaa poliitikutega. Muideks, ka tulevane suursaadik Kalev Stoicesku oli Elva II Keskkoolis arvutiõpetaja (tema lemmiksõna oli "düsgraafia") ja ma pole kuigi kindel, et tema karjääri edukas areng polnud seotud Rein Kuresoo sidemetega.
OK, Oetjen asus edaspidi hoopis tubli looduskaitsjana tegutsema. Ja nüüd ta hoopis motiveerib-õpetab meid. Kerge aktsent ikka veel hääles, väikesed grammatikavead kõnes.
Aetjen jaotas meid kiirelt gruppidesse, mille teemad õpetajad ise välja pakkusid. Teemad olid praktilised. Tegoval, kuidas rohkem poisse kooli saada, Eppul, kuidas kunagi valmivat hoonet sisustada jne. Nii me erinevates klassides arutasime. Asjalikult. Õpetaja Mati käis kõik grupid läbi ja tegi enamik ideid maha. Nimetasime ta tagaselja Herilaseks (Oetjeni järgi ühed lendavad klassist klassi levitades erinevaid ideid nagu mesilased).
Lõpuks, kell 17 kogunesime suurde klassi tagasi. Üldiselt läbimõeldud ideedest sai tahvlile kirja vaid Tegova idee uurida, kas kool ei saaks anda TÜ ainepunkte. Muidu läks suht suvaliseks jahumiseks kuni männoksagaringini elik lõppsõnadeni.

vasakul õppealajuhataja Epp Pilv, keskel Robert Oetjen

3 --9 detsember 2007 Leoni vembud, karm kord, vanad pildid (blond kiis), Viive 60, usuvaidlused, KaisuAnn 4

2007-12-11T15:22:00.001+02:00

8 aastat hiljem

3. detsember 2007 esmaspäev
Leon läks suure sundimisega kooli poole, kui kooli ei läinud, vaid hiilis Sirje poole. sirjet seal polnud ja Leoni võtme olime salaja ära vahetanud. Nii ta helistas Sirjele, et tal on paha olla ja sõitis Sirje töö juurde Annelinnas. Seal ta passis, kuini Sirje ta perearsti juurde viiks. Arts uuris ja kirjutas tõendi, et puudus koolist, kuna oli uuringutel "haigestumise tõttu". Tegelikult Leon muidugi simuleeris, nagu tal aastaid kombeks olnud.
Kodus üritasime talle selgeks teha, et kui tuleb kasvõi üks puudumine ükskõik mis põhjusel, läheb asi väga kurjaks.

4. detsember 2007 teisipäev
Olen see nädal väga kodu- ja perekeskne ja võin tutvustada, kuidas meie elu välja näeb. Kella 5 ja 6 vahel tuleb Marius töölt ja asub peale dušši kohe arvuti taha, kus asub läbi pisikeste kõlarite death metalit kuulama, messima ja oma reidis surfama. Vahepeal ta mängib Leoni pleisteisseniga mingeid rõvedaid krimimänge.
Tuleb ka Leon ja korter saab kisa kära täis. Lõpuks surume ta õppima, mida teeb suht hoolega, kui pidevalt jälgida ja lõuata kui vaja. Lõpuks ma kontrollin tema õpinguid oma paar tundi, sest tal pole tavaliselt midagi pähe jääänud. Lasen alati üle lugeda.
kell 11 on öörahu, mida karmilt ja valjult nõudes õnnestub isegi tagada.

5 detsember 2007 kolmapäev
Vaikne päev. Kuna on üles näidatud ebatervet huvi, siis postitan siia mõned pildid aastast 1999. esimene on pilt minu TÜ lõpuaktuse järgselt ja teiseks üks väheseid nudipäise Kiisi pilte. Ise tehtud TÜ raamatukogu vetsus.

Margus ja Lagle juuni 1999. see blond pea püsis vist 1,5 päeva. Kursakaaslased mind ära ei tundnud.

1999 sügis

6. detsember 2007 neljapäev
Marius vahtis öösel netis ja hommikul lihtsalt tööle ei läinud. Nii lihtne see siis ongi.

7. detsember 2007 reede
Leon põgenes Sirje juurde aga õhtul hakkas paaniliselt helistama, et me mingi tema sõbra Fredi enda poole lubaksime. Me polnud nõus, aga Leon helistas paaniliselt nii minu kui Lagle numbril oma kümmekond korda ja üritas meid kirglikult veenda. Lõpuks ööbiski Sirje pool.

8. detsember 2007 laupäev
Fototunnis punnitasime Gimpiga fotomontaazhi teha. Peale seda pidin ema sünnipäevale sõitma. Leon pidi lõunaks meile tulema aga ei. Sõitsime teda otsima aga Vasara tänavas nägime küll Leoni välimuse ja hisegi häälega poisse paugutamas aga seal Leoni polnud.
Jõudsime Viive sünnipäevale õhtuks. Noored (Krister koos laspeootel Karmeniga, kohekohepoolduv Kristi, Kristo, Kristjan, Rivo, Reio) olid eestuppa eraldi lauda pandud aga meie istusime vanade sekka. Kohal oli ema mees heino, onud Toivo (koos uue naise Lindaga), Helmut perega ja Helgi. Ivar oli tööl. Toivo meenutas kuidas paarikuusena 1944 suri onu Avo.

Viive 60
Uploaded by the13er

Noored kadusid suht kiiresti minema aga kohale jäi Rivo ning see tähendas, et tuleb üks kõva usuteemaline vaidlus. Seda eelkõige Jaanusega, sest Jaanus armastas esitada ilmalik-ateistlikke teese. Ja nii muidugi läks. Vaidlus tuli kõva, kuigi Heino üritas anekdootide ja naljadega seda leevendada. Asi kestis kuni meie lahkumiseni.

9. detsember 2007 pühapäev

Sõitsime Põltsamaale Helbe tütre Kaisu Ann Karukäpa 4. sünnipäevale. Kohal olui vana mansa: Helbe ja ka Agur, Teiterid, Räisad pluss mõned meile tundmatud. Sööd i salatit ja torti, lapsed hüppasid pneumaatilisel batuudil seda välja-sisse lülitades, suured mängisid Aliast või klatsisid niisama.

Kaisuann 4 2007
Uploaded by the13er

Koju sõites olime heas tujus ja tegime kõrgepingeliinide all 6peatuse.

26 november -- 2 detsember leon & marius, Põllu&Kiis & ETV, naised & deprekad, Laaniste & koomiks, Tolts & Kontor, jõulud&matused, Muusik &Seif.

2007-12-03T01:47:00.000+02:00

leon & marius

26 november 2007 esmaspäev
Käisin Leoni Sirje juurest ära toomas. Sirje pisikeses toas oli kottide viisi poisi asju, mida andis tassida. Marius muidugi kusheti äraandmisest vaimustuses polnud, kuid kaks teismelist said üllatavalt hästi (sõimates ja ropendades) teineteisega läbi.

27. november 2007 teisipäev
Läksin õhtul kella 21-ks GenKlubisse Ivar Põlluga telesaateplaane pidama. Koostasime kontseptsiooni Eesti popmuusika ajalugu käsitlevast põhjalikust telesarjast. Käänasime ja pöörasime lauseid ning vaagisime kontseptsioone. Kerge vaidlus tekkis, kui mina tahtsin Genialiste panna mainstreami alla ja Ivar pomises "mmm, kas aletrnatiivi alla ei saaks?"
3 tundi läksid kui lennates.

28. november 2007 kolmapäev
Kuigi ilus valge lumi on maas, tundub et inimestele see ei meeldi. Egle messis, et tal on deprekas ja ta ei taha kedagi kuulda ega näha (või on see eufemism tüütutest austajatest lahti saamiseks, kes teab). Aga ka osade tuttavate blogid õhkavad musta masendust.

29. november 2007 neljapäev
Jäin jälle hiljaks kuid ikkagi filmisin Mari Laaniste loengut koomiksist. Esimesed 20 minutit, mida ma ei filminud, rääkis Laaniste, miks koomiks ei sobi modernistlikusse kunstikäsitlusse (odav, kopeeritav, mitteainulaadne, popkultuur jne). Edasi rääkis lühidalt koomiksi ajaloost ja koomiksi aksessuaaridest ja eriliikidest. Rahvast oli üllatavalt mõõdukalt, mille üle ka Liisa kurtis. Ajasin paar sõna juttu ka Mariga, kes polnud ehk parimas tujus ja lahkus üsna kiiresti.

Pärast käisin Martiini poolt läbi. Ta toitis seal parajasti Aurorat purgisupiga. Pidasime plaani uuesti koos elektroonilist ambienti tegema hakata, mina ajasin ikka vabarütmi-joru. Ühes Narva maantee ühika aluses kohvikus olevat Martiinile lubatud vabalt esineda kui soovi on.

30. november 2007 reede
Ajasin TT ja Piret Iiris Kiisi auto peale ja kimasime Lasteka galerii juurde aga ikka jõudsime kell 11. 20. Andres Tolts oli muidugi oma autoga hoovi lõksu jäänud ja kummigi suitsutanud.
Lapsed hakkasid muidugi kohe pahandust tegema. Tõmbasid kaasavõetud maisipulkade koti ümber ja Pirts tormas nende peale tatsama. Jne jne. Aga Tolts ja Mare Vint panid matemaatilise süsteemiga geomeetrilise täpsusega "Kontorit" üles.

Toltsi näituse ülespanek_0001
Uploaded by the13er

Kell 16 oli avamine. Palju rahvast polnud aga näiteks Jaak Kangilaski oli kohal. Lastekunstikooli esindas vaid ironiseeriv Hando Tamm. Kõnesid ei peetud. Raimu Hanson uuris ja puuris, eriti ühte munaga installatsiooni. Kangilaski pani mulle südamele, et ajakirjandusele tuleb hoolega teatada.

Kangilaski, Tolts, Raimu

Mare Vint

Üllataval kombel sai Tolts oma valge autoga üsna kergelt hoovist välja.

Peale avamist läksin vaatama, mis Hando all keldris teeb. Tema kõlgutas jalgu ja ajas tüdrukutega mesijuttu. Tüdrukud tegid savist eiteamida.

Kell 18 sõitsin Kunstigümnaasiumi juurde, et kohtuda Leoni klassijuhatajaga. Sirje ootas mind juba ees. Klassijuhataja Sille Nagla oli noor ja kena. Üllatusega sain teada, et minu blogi sissekanne Leoni kuulsusrikkast kambäkist sellesse kooli oli tal läbi loetud. Aga üldse ei üllatanud mind, et Leon oma 4 kooliskäidud päevaga (ülejäänud päevadel oli Sirje teda ravinud "bronhiidist" ja müstilisest kõhutõvest) oli saanud kaks 1-e ja kaks 2-e.

Peale seda jäi mul aega üle, et Kuumas Tussis kohtuda Henriku elik Jensiga. Kes veel ei tea, siis jens on Eesti vormel1 fännide seas üks aktiivsemaid ja enesekindlamaid kommenteerijaid. Olin kaua aega arvanud, et ta on vähemalt minuvanune. Aga ei, minu vastas istus 21-aastane ümarate prillidega häbelik noormees, kes ei teadnud, mida peale bakaõpet oma eluga peale hakata. Ta mõtles isegi USAsse raamatuid müüma minna (polnud näinud filmi "Müümise kunst"). Soovitasin tal luua suhteid, tema andeid arvestades just tehnika- ja autoajakirjadega.

1. detsember laupäev
Lastekunstikoolis valmistuti korraga nii Paul Saare matusteks kui jõuludeks. Selline kahetine meeleolu. Sebimine laupäevases koolihoones, mis tavaliselt peale kahte on tühi, kestis kummaliselt kaua. Õppealajuhatajal Pilvel oli palju plaane, kuna füüsikud olid teda kõvasti inspireerinud. Näiteks ta tahtis teha spetsiaalsest pleksiklaasist helendavaid kujundeid puu otsa panemiseks.

2. detsember 2007 pühapäev
Õhtupoole läksime (mina, Lagle, TT, Pirts) mingit raekoja plasti advendijura vaatamas. Plats oli paksult pürglit täis, kes võidu fotokatega mudilaskoore filmisid. Mulle ei meeldi jõulud üldse.
Kui olin laste nari kokku pannud, Sombik oli kaamera tagastanud, sõitsin galerii juurde Kompuse teoseid ära tooma. Kompus olid nad hoolega ära pakkinud. Pärast uudistasin Martiini-Kompuse tillukest ateljeed romantilisel Küütri tänaval (väga Pariis 1900), mille Marko oli tegelt täiega endale okupeerinud. Ta oli sinna tillukese pliidi sisse pannud, mis üllatavl kombel suutis toa ära kütta. Seintel olid Edasid ja Noorte Hääled aastast 1984. Avastasin sealt Nikolai Meinerti ülipika analüüsiva artikli "Muusik-Seifist", mis ei saavat aru, kas olla estraadibänd või rockbänd.

19 -- 25 november MAGISTER ARTIUM, puulõike-Jagger, isetehtud erootikaalmanahh, mehe kiilastumine, Egle ja Alan, koolis, vastik disko loomapiinamine,

2007-11-26T23:31:00.000+02:00

19. november 2007 esmaspäev
Ema tuli koos Kadriga linna, et Pirtsu hoidmine mu tähtsaks päeva puhul enda kätesse võtta. Panin end n.ö. korralikult riidesse ja kimasin rattaga linna, et enne käia väljatrükki tegemas ja vajalikku ostmas. Kui Humanitaarhoonesse jõudsin, polnud seal kedagi. Koordinaator Ludmilla ütles mulle algul 4. korruse peauditooriumi numbri aga siis jooksis järgi ja ütles, et ikkagi 216, kus olevat pauerpointi näitamiseks vajalik tehnika. Heh, ma isegi ei oska pauerpointi kasuatad, ma vana kooli pbaeri ja grafoprojektori mees.
Algul tuli 216 juurde Karin Hiiemaa, kes mind sisse lasi ja toonitas, et ka mu viimast väljatrükki lugedes olevat osad ohkinud, et ikka need vead seal sees. Siis ilmus ka mu juhendaja Jaak Kangilaski, kes andis mulle viimased juhtnöörid: tänada oponenti, mitte mainida oma vigu jne. Siis ilmus ka vana hea Kaur Alttoa (superpedagoog, TÜ Kunstiajaloo õppetooli terasvara)

ning teised kohalolevad komisjoniliikmed ning ka näiteks Juhan Maiste aga ka mu vana austajanna Ygalerii päevilt Koidula. Lõpuks ka mu oponent Sirje Helme.
Kuigi olin oma töö "Muutused ja arengud ENSV kunstielus- ja poliitikas 1964 – 1968" tutvustamiseks ilmatuma kirjaliku jura, esitasin kokkuvõtte peast pealiskaudselt. Peale seda tuli Sirje Helme ette ja esitas peaaegu täpipealt sama teksti mis ta oli mulle kirjalikult eelmisel õhtul saatnud. Pärast vastasin talle.
Tegin fotokaga sellest protsessist video. Kuna avastasin Windows Movie Makeri juures naljaka programmi AutoEdit või mis ta nimi on, mis ise monteerib. Valisin Sport-programmi ja sain siis sellise dadaistliku filmikese.

Mag kaitsmine SPORT
Uploaded by the13er

Kaitsmise ajal hiilis auditooriumisse ka noor majandusteadlane Mark Kanršukov, kes oma perefirma raames müüs kuni 2006 Ygaleriis värve ja kellega sai veedetud tunde üksteist vaimselt rikastades.
Kui tuli kord "rahval" küsimusi esitada, siis Maiste esitas üle 5 minuti kestva hiigelküsilause, millest ma ja vist ka teised kuidagi aru ei saanud ja vastasin täitsa huupi, et 60-ndate Eesti modernistlik kunst oli eskapistlik, kuna Maiste mainis korduvalt sõna tõde. Aga tegelikult tahtis Maiste küsida, kas moderniseerumisprotsessis olid enne tekstid (teoreetilised artiklid ja kriitika) ning siis kunstiteosed või vastupidi. Alttoa noris natuke teemal. et kas toonased kunstipoliitikud ikka tegid abstraktsionismil ja jm. vooludel vahet või oli neile kõik üks sama. Igatahes küsimustele vastates tundsin end kõva spetsialistina.

Peale küsimuste ja tänamisvooru aeti meid välja "ainult 2-minutiks", nagu Altoa lubas. Aga passisime päris kaua ikka. Kangilaski ja Maiste arutasid midagi omaette ja Kangilaski viitas minule, et näe "noormehel on 500 artiklit" (nii oli jah mu ankeedis kirjas) ja pidin piinlikusega
tunnistama, et need oli Vooremaa ajal ajakirjanikuna vorbitud (kuigi pean siiski tunnistama, et ebamik neist olid kultuuritemaatilised).
Lõpuks lasti meid uuesti sisse ja Alttoa seletas muidugi "et meil polnud siin vaidlust et kas anda või mitte anda". Igatahes sain oma magister artiumi kätte. Peale 8-aastast juustekasvatmist.
Sain käepigistused, Markilt lille ja väikese sampapudeli ning Koidulalt kommipaki. Ajasin Markiga veel tänaval juttu ja sõitsin koju. Kuidagi tühi tunne oli.

20. november 2007 teisipäev
Päeval sõitsime Lagle ja Pirtsuga Puistee tänava ex-sõjaväeosast (kus käisin kunagi minagi end kirja panemas) ümber tehtud tontlikus kaubahoovis vajalikke mööblitükke noolimas. Nn. vararealiseerimiskeskuses selle vallas midagi hirmus põnevat polnud aga seal oli üllatavalt põnev muu träni pood. Leidsin sealt puusse uuristatu Mick Jaggeri

Mille 25 EEKi eest ära ostsin ja hiljem kodus vetsu üles panin.

Kuid veelgi suurem aga odavam pärl ilmus veelgi: keegi oli 60-ndatel ise kokku pannud oma erootikaalmanahhi.

kus poolpaljad tibid eespool ja täitsa nude pliksid ja ka mehed tagapool:

Piltide taha olid pandud sildikesed täiendava infoga kaunitaride kohta. Kõige üllatavam oli asja juures see, et lõviosa pilte olid pärit Poola Rahvavabariigi ajakirjadest (päris alati Saksa DV omadest). Igatahes sain ainulaadse teose 10 EEKi eest endale ja nüüd täiendab see minu Eesti erootika varasalve (vt. ka zamizdat seksiõpik).

Pärast kodus, kui Pirts oli magama jäänud, otsustasin lõpuks oma juuksed maha ajada, nagu olin 8 aastat tagasi lubanud. Nimelt ajasin ma juuksed maha siis kui ma juunis 1999 ülikooli bakatasemel lõpetasin. Vahetult enne seda olid Lagle ja Anneli mu pikad juuksed ära blondeerinud. Mäletan, et olin üksi oma Jõgeva 3-toalises korteris ja lõikasin blondid kiharad algul kääridega maja siis ajasin žiletiga pea veritsevaks kaalikaks. Väikese punkariharja jätsin. Kas samal või järgmisel päeval pidin sõitma onutütar Viivika pulma. Mind võetigi peale, Ivari autos oli ka mu ema, kes kukkus mingi raseerimisvahendiga muu enda töö vigu parandama. Viivika pulmafoto ongi ainuke jäädvustus toonasest paljast kolbast (ümmarguste prillidega muide).
Kuna raseerimismasin oli ära kingitud, kasutasin ka nüüd sama vana meetodit: kääridega suurem juus maha ja žiletiga puhtaks. Aga nüüd võttis asi palju rohkem aega ja vaeva, ei tea miks. Igatahes võttis kogu protsess mitu tundi aega ja selle ajaga jõudis ka pere koju. Ajasin, kui juba siis juba, ka kulmud maha. Mu välimus muutus lausa shokeerival kombel.

Kolmapäev 21. november 2007
Käisin raamatukogus. Fuajees koputas õlale Martiini, viskas sieg heili ja ütles, et tundis mu kaugelt kõnnaku järgi ära aga fuajees vaatas, et keegi kiilakas on Kiisi oranžid saapad jalga pannud.

22. november 2007 neljapäev

Tegin kell 17 Kompusega raadios intervjuud. Sisse see ei läinud aga ikkagi huvitav ehk.

Kompus ja kiis raadios 22 nov 2007
Uploaded by the13er

Millegipärast oli mulle meelde jäänud, et Vastik Disko pidi olema neljapäeval aga sattusin hoopis Indigolaste plaadiesitlusele (GenKlubis). Maja oli muidugi rahvast täis, mahtus ainult saali tahaseina. Raimu Hanson küünitas ka seal ja ütles mulle areldi tere aga hiljem ütles, et tundis mu ainult kaamera järgi ära. Üritasingi seal filmida aga midagi tarka ei tulnud sellest välja. Kontsert oli ilmatu pikk. Tüüpide vahejutud olid head (näiteks kuidas nad kohtasid mingit tantet, kes osutus lõpuks hoopis nende tulevaseks bändineiuks jne.) Muusika ikka seesama ülimeloodiline tudengifolk lõõritavate naishäältega, poisikähinate, akustkitarride ja trendilöökpillidega.
Viimaks tüdinesin ära ja tulin tulema. Egle oli jälle Mokas. Tuuritasime natuke linna peal, Egle rääkis oma hmm, jõuluplaanidest ja siis tuli idee minna Alan Proosat tema uues pesas vaatama. Kui Ujula tänava kunsttööstuskombinaadi juurde maandusime, siis Alan ei kuulnud, kuidas me helistasime, kuna ta kuulas valjult elektromussi (või oli see hausipeer, watever). Kahe loo vahepeal saime siiski temaga ühendust.
Ta oli üsna jahmunud-närvis, kui ta meile vastu tuli, ning küsis "Kiis, kas see on sinu uus pruut või", vastasin "Sa tead, et mul on naine olemas." Igatahes paistsid tal olevat igasugused kahtlused. Oma õrnu tundeid ta Egle vastu ka ei suutnud varjata. Täiesti mõistetav.
Proosal oli üüritud hiiglaslik (no tõesti) stuudio millele kavatses ta veel lisagi saada. Paistis, et saksess on teda lõpuks tabanud. Akna taga ööbis tal vares, kes peaaegu nagu koduloom.
Vestlus kujunes väga huvitavaks. Eglega rääkis Alan riietest, fässonist jms, minuga muusikast ja fotograafiast. Nii me kõnesuundi jagasime. Meie vestlus armastusest süntesaatoripopi vastu läks nii kirgliseks, et Egle torkas vahele, et "No kuulge, nüüd ei saa mina midagi aru." Saime ka Egle muusikast rääkima, tuli välja, et igalt Eurovisioonilt on tal vähemalt 10 lugu, mis lemmikuks saavad.

Panen siia Belgia ansambli Telex, mis 1980 futu ja Eurovsiooni orgaaniliselt ühendas:

Kippusin vahepeal homode subkultuuri tögama, millega isegi Alan kaasa tuli. Aga mulle on lihtsalt subkultuurid vastunäidustatud üldse. Ütlesin isegi sellise lause "Vihkan subkultuure, sellepärast ei ühinenud ma ka jehoovatunnistajatega."
Alan ja Egle jäid mind selle peale imeliku näoga vahtima. Võlgnen neile ja lugejatele väikese seletuse. 1993 -- 94 olin tõesti valmis JT-dega ühinema. Mulle meeldisid väga paljud nende põhimõtted, piiblitõlgendus jms. aga ka nonkonformistlik suhtumine "Kui sul tõsi taga ära hooli mis teise ütlevad." Ma olin sellest niikaua sillas, kui ma käisin nende jumalateenistusel.Õudust, see oli täielik rividrill, täielik distsipliin. Isegi riietus oli reglementeeritud. Totaalne subkultuur, vabadust jutlustav vangla. Ja lõpetasin oma plaani. Aga Vahitorni ja Ärgakest loen siiamaani täitsa hea meelega. Kahjuks ei satu eriti sageli näppu.

23. november 2007 reede
Minu keskkooliaegne kunstiõpetaja Helle Saue

saukeas seal keskel

kutsus mind mu vanasse Elva kooli galeristitööst õpilastele rääkima. Eks panin siis TT ja Pirtsu autosse, kimasin maale, andsin lapsed ema hoole alla, sõitsin kooli, mille fuajees kõlas tümakas ja leidsin ka klassi kuidagi üles. Saueka klassis rippus "Eluheidikute" seeriast foto Riina. Abivalmis Saukeas näitas, kuidas neil tehnihh käib (internet-arvuti-mingi vidin-internet). Pikapeale valgus klass uimase näoga teismelisi täis. Eks ma nende tuimadele nägudele hakkasingi seletama kunstigaleriide ajalugu jms. Vaevalt olin jõudnud poole peale, kui Sauekas hakkas tagant sudima, et tund saab läbi. Noh, rääkisin kiiresti ka 13eri tegemistest. Ei leidnud internetist kahjuks pilte üles. Järgmiseks klassikas siiski sain need ja näitasin kui olin galeriide ajalugu kiiremini seletanud. 13eri pildid tekitasid muidugi teatud elevust. Poleks uskunud, et 40 minutit nii kiiresti lippavad.
Pärast käisime kooli hiiglaslikku tööõpetuskompleksi vaatamas: keraamikatöötuba, sepikoda jne. Tööõpetuse õpetaja, habemik sujuvate liigutustega umbes 30-aastane mees, vaatas minusugust kerge irooniaga. Ta teeb pudelitest omapäraseid taieseid.

Postitan mõningaid muusikalisi klippe. Nimelt huvitavad mind praegu uuromantikud, futumehed ja süntpopparid.

Futu leiutas Human League, mille algne nimi oli Future

Gary Numan & Tubeway Army 1979 -- evil. No vaadake seda kehakeelt, kuulake neid massiivseid riffe.

Need kaks pure heterot süntesaatorirobotit kirjutasid koos täiesti otsese Midge Urega hiljem selle pedehiti:

Aga 1980 oli kõige geniaalsem sünt-popibänd ikkagi OMD (aga ärge palun seda videot vaadake, pange silmad kinni).

1980 oli kõige radikaalsem futubänd siiski Human League

Aasta hiljem läksid nad küll kommertsi peale, aga "Mirror Man" vasardab mu ajus, kuulake neid faking trumme ja maniakaal(tobedaid)sünte. Ja see sümbol -- Mirror Man on ilgelt inspireeriv. Kes(mis) on (minu) Mirror Man?

Noh, aitab ka selleks korraks, jätkan mõni teine kord.

24. november 2007 laupäev

24-11-07 Vastik Disko

kes:	L24.11.2007 / 21.00 / 50.- Kontsert ja pidu: VASTIK DISKO Live: ansambel LEEGITSEV SIDRUN http://www.myspace.com/leegitsevsidrun Live: orkester BUDAPEST filmiprogramm dj grupp Eha Tänava Poisid
kus:	genklubi, Tartu
millal:	24-11-07
palju:	50
lisainfo:	Kõike saab, tuleb ainult järjekorras seista!

Vastik Disko toimus siis laupäeaval- Kui kell 21 Martiini karmil nõudmisel kohale jõudsin, oli kohal mingi 5 inimest, Martiinit mitte. Kell 10 aga maabus suur patsahkam publikut. Lobisesin Marko Kompuse ja Hando Tammega (viimasega improviseerisime teemal, et mina olen mingi endine vang ja tema Harku vangla kaplan-psüühiaater-piinaja). Umbes kell 10 läksid filmid peale. JJ Klausiga saime ka normaalselt läbi.
Nägin muuseas ära Nimetu-Liira-Meiterni "Akadeemik Obrutsevi unenäo", mis oli tehniliselt efektne (näiteks jala põgenemise stseen) nagu Richard Meiterni toodetud filmid ikka, muidugi jabur ga mitte eriti diip ma pean ütlema. Häid kohti oli muidu mitmeid, nagu tüdrukud punases raudtee stseenis jne.
Martiini filme näidati ka. Tema ja minu "Vannitoa uks" sai vist ajaloo suurima publiku, kellest enamik vaatas filmi isegi lõpuni. Kui lõppes, järgnesid kergendunud ovastioonid. Aga rohkem Martiini filme ei näidatud, mis pani Martiini nördima.
Vahepeal oli disko ka. Laes oli kiludest tehtud diskokera. Lasti 80-ndate alguse hitte.

Vastik disko
Uploaded by the13er

Ansambel Leegitsev Sidrun oli segu Epliku vokaalist ja Ans. Anduri retropopshnittidest. Peamine atraktsioon oli neil läpakast lastud robotihäälega lugude sissejuhatused.
margus Tamm ja Maarin Ektermann jõudsid ka kohale ja vaimustusid mu uuest outlookist (Margus Tamm: "See hard rocki imago ei sobinudki sulle"). Lobisesin nende ja ans Honey Power juhi Martin Kikkaga muusiakvideodest. Rääkisin, et tahan teha 80-ndate alguse stiilis muuvi, konkreetse süzhee ja väheste efektidega. Kikas raius, et tema teeks ainult MTV tasemel. Tamm kiitis ühte youtube klippi, kus metsikus looduses kaklevad omavahel lõvid, pühvlid ja krokodill. Mööda läks väga karvane ja endisest veel hiiglaslikum Huko Laanoja, kes mulle põlvega tagumikku andis. Lauri Kulpsoo klõpsis pilte teha.
Grupeering Budapest sai hakkama rõveda loomapiinamisega. Nimelt Scotti flöödihelide saatel sokutati kardinate vahelt saali kanu. Kanad olid hämaras ruumis kabuhirmus, pugesid igale poole ja üks vajus mu silme all täiesti ära. Lõpuks tormas rahvas ka tantsima kanade sekka. Rõve (vt. videot).

Pärast kobisime Marguse ja Maariniga linna peale. Illegaardis oli räpane (tööjõukriis?), palju välismaalasi ja inglasest uus omanik ajas meid varsti minema. Siiski jõudis meile seletada, kui tore ja armas tegelane on Juka Käärmann. Rasputinis oli sama räpane (lähenev majanduskriis+) aga istusime kauem. Rääkisime Eglest, Alanist, homovärgist jms. Lõpuks kell 3 maandusime Marguse protestidest hoolimata mõnusas Hansapnga kontori eeskojas, kus Martin Kikas nad endale poole kaasa viis. Järgmisel päeval kohtusime taas, et Artishokki arutada.

12 -- 18 november -- usin kunstnik kompus, Pealtnägija staar Egle, neoliitiline paradiis, tüli JJKlausiga

2007-11-22T12:05:00.000+02:00

12 november 2007 esmaspäev
Õhtul läksin Marko Kompusega näitust üles panema. Kompus oli usin näituse installeerija nagu ka paar aastat tagasi oma esimese personaalnäituse puhul Ygaleriis ja mul ei jäänud muud üle, kui lolli loba ajada ja vahepeal klaverit tinistada.

Kompus näitus üles seadmas 2007
Uploaded by the13er

Siiski pidin hakkama eelmise näituse autosse tassima. Ilm oli sitt, sadas peenet lund ja mu kollased saapad on lumel väga libedad. Nii ma siis ukerdasin kallihinnaliste kunstiteostega hoovi Sierrani ja sama vaevaliselt tagasi. Nii hilisööni välja, sama kaua kui Kompus oma 36 teost ära fikseeris.
Kompus tõmbas öhe aga mina üritasin raske kunstilaadungiga mäest üles väravast välja saada. leks peaaegu aga... M+S kummid vedasid alt ja ma vajusin alla tagasi. olin plindris.
Õnneks avastasin maja all punkri, kuhu olid peidetud talvised liivavarud. Tulli hakata tõelist tööd tegema, ümisedes nina alla Erkki Kõlu hitti "Kojamees, Vabaduse puiesteel, kolmekordse majA ees liiva vajab kõnnniteee!, Kojamees, tal sada grammi viina sees, RAHA eest teid liivatab mees, Mees, MEES...!"

Noh, liivatasin platsii ära ja auto saigi lõksust minema.
,,,,,,,,
,,, X0, MN0,,., Ä

00,,,0,00
<000>2 ( Piret Iris Kiisi kaastöö)

13 november 2007 teisipäev
Kompuse näituse avamine. Süüa ja juua ei pakutud, Kompus luges oma luulet, klambripistoliga huupi aga ükskord meelega mind tulistades.

Kompuse näituse Leiud klammerdaja päevaraamatust avamine
Uploaded by the13er

14. november 2007 kolmapäev

Õhtul vaatasime siis Pealtnägijat, kus starris teiste seas ka Egle. Mul pidid kõrvad peast kukkuma, kui teda tutvustati kui Kärmas teatas "Vaatame silma esimese Eesti mehele, kes tunnistab avalikult, et unistab bioloogilisel teel emaks saamisest". :P :P :P Muidu oli Egle seksikas ja omajagu müstiline nagu ikka. Isegi Laglele meeldis.
Pealtnägija 14. nov. 2007

15 november 2007 neljapäev
Sarjas "Väike kunst" esineb Kütioru kunstnik ja loodusfilosoof Peeter Laurits
Neljapäeval 15. novembril kell 17.30 toimub Tartu Kunstimuuseumi Viltuses majas
järgmine loeng sarjast "Väike kunst". Ettekandega "Kiviaegsed labürindid" esineb
Peeter Laurits, Kütioru kunstnik ja loodusfilosoof, Ööylikooli armastatud
lektor.

Jäin Peeter Lauritsa loengusse neoliitikumi kultuurist (Kunstimuuseumis) küll veidi hiljaks aga suutsin siiski videokaamera statiivile panna ja filmima asuda. Tundub, et paljudel on mingi soov põgeneda mõttes mingisse ideaajastusse, kus on lust jalillepidu. Lauritsal tundub see aeg olevat neoliitikum, kus polnud vähemalt erinevate kujutiste järgi ei sõdasid ega vaenu, mille märksõnad olid seks ja viljakus ning emakultus; ka hauakambrid, kuhu surnud maeti, olid tegelikult Maa-ema üsad. See metallideta paradiis kestis, kuni tulid kurjad aarialased ja tapsid sümboolsed labürindis püha härja ehk Minotaurose.

Oli päev, mil mitu inimest üritas mulle millegipärast halvasti öelda. Viisin Maris Palgile tema maali tema ja Kaie Luige stuudiosse tagasi. Nad seal kohvitasid, polnud ka üksteist ammu näinud, eks ma siis liitusin. Palgi teatas, et mu blogi on igav (mis on muidugi tõsi) ja minuga pole mõtet suhelda, kuna mul pole enam galeriid (mis pole päris tõsi). Või-olla on asi selles, et Palgil läheb jälle suhteliselt hästi, kuigi Margus Tamm teeb talle norivaid telefonikõnesid.

Õhtul sõitsin üritusele, mida GenKlubi kodukal tutvustati nii:
N15.11.2007 GenKlubi Padjakino esitleb:
TOP 10 ehk JAAN-JÜRGEN KLAUSI SUUR FILMIJUUBEL
ehk 10. filmi esilinastus
KLAUSI kõikides žanrites esindatud TOP10 on eesti filmi fenomen omaette. Ilmar RAAG on öelnud, et Eestis on keskmiselt 10st filmist üks hea, KLAUSil aga 10st 10 head! Räägitakse, et mõned lausa väga head...
Igatahes õnnistust ja kannatust, õhtu kava on järgmine:
1. Kunstidiplom (2001, dokportree)
2. Supilinn 2002 (2002, reportaažfilm)
3. Berliini pastoraal (2003, turismidok)
4. Alma Mater Power Tartuensis (2004, reklaamfilm)
5. Väikese Jantsukese Suur Koogipäev (2005, animatsioon)
6. Erakpoeet Marko Kompus (2005, portreefilm)
7. Sinitäheke (2006, portreefilm)
8. Sinitäheke 2 ehk Erkki Hüva tuleb Tallinna (2006, portreefilm)
9. Heinsaare noorukipõlv (2007, mängufilm)
10. Suured reostajad Väikesel-Emajõel (2007, loodusfilm)
Vahepeal üllatused, kõned ja tants = virgutusvõimlemine.
Head vaatamist.

Vedasin kohale kaks kaamerat ja projektori, sest JJK tahtis "Gentelevisiooni", s.t. staatilise kaamera pilt pidi jõudma klubi baari. Lisaks tahtis Klaus, et räägiksin temast. Panin "Gentelevisiooni" tööle. Rahvast oli murdu. Kõik oli väga lõbus. Liisi Eelmaa jälitas kaameraga Klausi vähemalt alguses nagu suurt staari, tegi väidetavalt Kalevmeediale saadet. Edasi läks nii.

Jjk 10 filmi 15 nov 2007
Uploaded by the13er

Noh, igatahes ma ei saanud aru, kuna ma pean siis midagi rääkima ja Klaus läks üha enam närvi. Eriti vihastas teda kui, ma tögasin, et kuna ta ekspluateerib Erkki Hüvat kõvasti, siis peaks seda uurima tööinspektsioon. JJK teatas selle peale, et see on viimane kord, kui ta mind oma üritusele kutsub. Aga lõpus, kui 9 filmi oli näidatud ja ma tuletasin meelde, et ikka 10 peaks olema, tuli JJK minu juurde ja teatas: "Tead Kiis, sa oskad kõik p...sse keerata, mitte midagi muud."
sel õhtul läksime siiski veel suhteliselt rahulikult laiali.

17. november 2007 laupäev
Lagle oli Jõgeval lasteriideid müümas, mina lonkisin peale 0- fototundi linna mööda. "Valmistusin vaimselt" esmaspäevaseks magistrikaitsmiseks.
Kleepisin öösel köögi lakke penoplastplaate. Tuleb välja, et lisaks sellele, et lagi on kuumaasti, võib köögi põhiplaan olla romb.

18. november 2007 pühapäev
Kui Lagle oli oli Lastega ja 13-aastase naabritüdrukuga Aurasse läinud, sõitsin Vasara tänavasse Leoni otsima. Leon oli muidugi kusagil sõprade pool ja vastas mu telefonikõnele üpris imeliku häälega. Aga helistas hoopis Jaan Jürgen. Küsis kohe, miks olen nii bravuurikas ja hakkas tagasi nõudma oma D-tähega dressipluusi. Siis hakkas seletama, mis negatiivset on minu kohta rääkinud Kadri M, Indrek K, Riho L jt. Et astugu ma heaga tart Filmi juhataja kohalt tagasi. Vastasin, et tehku nad parem ise oma Tartu Film. Siis hakkas JJK norima, et miks ma kirjutasin Ekspressi no-life-st, otsigu ma endas põhjusi, miks keegi minuga suhelda ei taha. Selle peale vihastasin ja ütlesib inetult, et ega ma temasugune libedik ei ole, kes kõigile p poeb. Selle peale JJk vihastas ja viskas toru ära.

5 -- 11 november 2007 kooli ei taha last sisse lasta, veiniori Sütekas & co, minu esimene telereklaam, mehed mammamias, Sobe, Kompus

2007-11-12T13:56:00.000+02:00

5. november 2007 esmaspäev
Läksime Leoniga Tartu Kunstigümnaasiumi, et teda sinna sisse kirjutada. Kohe alguses tundis sekretär ta ära, kuigi Leon oli seal õppinud 5 aastat tagasi 1. klassis. Õppealajuhataja oli algul väga lahke aga kui sai teada, et Leon on olnud koduõppel ja kavatseb varsti hoopis teise linna otsa elama asuda, siis hakati kähku juttu veeretama, et järsku pole me asja "läbi mõelnud" ja kas me ikka Raatuse kooli... Direktor ümatas oma kabinetist: "Selliste jaoks on Masingu kool". See veenmine, et ma oma poja nende koolist koristaks hakkas väga pealetükkivaks muutuma, nii et ma pidin lõpuks jämeda häälega rõhutama, et poiss jääb just Kunstigümnaasiumi. Aga "mulle tundub, et te ikka pole asja korralikult läbi mõelnud..."

7. november 2007 kolmapäev
JJ Klaus helistas ja palus mul kindlasti õhtuks Genialistide klubisse Andres Sütevaka ja Toomas Griini filmiõhtule minna, tema olevat Tallinnas Lynchi loengus ja ei saavat muidugi tulla. Sõitsin projektoriga jm-ga 19.30 kohale. Projektor oli GenKlubi tegelikult juba olemas. Peaaegu keset saali vedeles nahkdiivanil Sütevaka, tema ees kilekotistatud prügikast, et liiga palju oma veine degusteerinud Sütekas põrandat ei reostaks. Prillidega Bryan ferrit meenutav Toomas Griin oli ka asjatamas. Ütlesin, et ta peaks päris profiks hakkama, kuna tema filmid on teostuselt paljudest, eriti "Eesti lugude" sarja omadest (mis on sellel hooajal ikka väga sitad, ma pean ütlema , laisalt ja ülejala kokku punnitud) kõvasti paremad. Piletiletis jagati tasuta Süteka tehtud veini aga rahvast oli sellest hoolimata napilt. Tegin siis sissejuhatuse (videos olen ilma peata, minu kõrval vedeleb muidugi Sütekas.

Sütevaka & Toomas Griini õhtu genialistides 7nov07
Uploaded by the13er

Griinil on on ikka hea silm tema filmides on lahedad dialoogid, mida ajavad tartu jobud ja vaimud. Osa filme on tal muidugi sürreaalsed ja jaburad, näiteks üks, milles oli veerand Led Zeppelini "Song Remains The Same" juppe ja ülejäänud suht seosetu Griini omalooming.

Vahepeal kobis kohale Matti Milius oma (ex?)naise(?) Ingaga. Hiljem Milius kadus aga Inga jäi kohale. Nii ta seal baarileti heietas, kuidas ta 90-ndate alguses ennast skulptorina Rootsis rikkaks töötas ja siis Eestis seda raha kulutama hakkas. Näiteks andis välja Sass Mülleri esimese plaadi (selle kurikuulsa, kus paljas Sass koos ühe naisega peal). Siis veel ROSTA Akende CD ja tahtis oma suure lemmiku Siisri Sisaski oma aga muusikud kukkusid Suure Trummi Stuudios jokutama ja siis Inga ütles STOP. Ja raha oligi otsas.

Vestlesin Ivar Põlluga muusikast jm. (ilmnes, et ta ei tea Roxy Musicust suurt midagi, kuigi ma olin kogu aeg pidanud tema kergelt iroonilisseksistlikke tekste ja Genialistide eklektilist art-rocki RM-st mõjutatuks) ja tuli täiesti juhuslikult välja talle on ETVs pakutud teha saatesarja Eesti rocki ajaloost. Mul pidi suu lahti jäämagi. Mul oli aastaid olnud idee teha vastav dokumetaal ja nüüd out of the blue... hakkasime kohe suuri plaane tegema. Peale kuulasime Queeni "Hot Space`i" (milles ei teadnud Hendrik Luuk mitte midagi) ja Jaak Joala surematuid hitte. Pärast viskasin Põllu autoga tema Supilinna koju.

8. november 2007 neljapäev
Helistasin kogu päeva Mari Laanistele

ja Laurisaarele, sest viimasel oli idee, et kunsti ääremaade loengust rääkivale Kultuurikaja jupile peaks lisama intervjuu Laanistega. Kuna Laaniste on Tallinnas, pidi seda tegema raadiokanalite kaudu. Vaba kanali lahtioleku ajad muutusid aga pidevalt ja Laaniste polnud nõus hommikul kaasa lööma. Kanal oli lõpuks vaba reede hommikul kella 10-ks aga mari ütles unise häälega kindla ei. Nii tegin intervjuu loengusarja korraldaja Liisa Kaljulaga,

Maarin Ektermanni foto

mis tuli päris kenasti välja aga ei mahtunud selle nädala saatesse.

Kalev Kudu palus mind tegema Üliõpilasteatri uuele etendusele "Ninasarvik" telerreklaami. Seega esimene telereklaam minu elus. Kobisin oma kaamera ja statiiviga Pepleri Riia nurgal asuvasse puust kultuurimajja kohale. Ma oli hääli täis. Ühes ruumis tegid Vallo Toomla

ja Madis Kubu

mingit imelikku kahemehebändi -- Kubu plõnnis bassi ja Toomla luges Arvi Siigi luulet. ETV režissöör ja Toomla tüdruksõber Salme-Riine Uibo

vaatas pealt. Laenasin neile ühe oma kaamera ja statiivi (nad tahtsid Ervini üritusel oma interaktiivset filmi esitada) ning läksin teisele korrusele. Ühes väikeses ruumis tegi Ülõpilasteater proovi. Kudul oli kaval süsteem: peaosi mängisid vanad ässad Indrek Tulp ja Peeter Piiri, statistideks olid noored algajad.

Tartu Üliõpilasteater Ninasarviku proov 7nov07
Uploaded by the13er

Kudul oli reklaamiklipiks oma stsenaarium , näitlejad pidi kordamööda kaamerasse karjuma "OOOOOHHHHH NINASARVIK " nii nad seal ooooohtasid ja ninasarviktasid, mina õpetasin kuidas peab ja muudkui filmisin.

Egle oli tulnud üle hulga aja linna oma tuttavaid Moka kohvikus vaatama ja läksin temaga kolmandat korda kokku saama. On ikka hämmastav, et inimene, kellega on raske, kohati isegi võimatu kaudsel teel suhelda, on otse rääkides nii võluv vestluskaaslane. Võib-olla on asi silmades, sest Egle omad on piltlikult öeldes lausa tapvad. Ega ilmaasjata pole tema kaelas Medusa märk.

Igatahes sain jälle huvitavaid asju teada. Et Latoya ongi ta õige nimi ja Egle vaid pseudonüüm (!). Ning et kunagi käis ta Mamma Mia saates. Ta oli veendunud, et peale seda hakati transseksuaalidele rohkem tähelepanu juhtima.

Kui mainisin, et olen ka Mamma Mia saates esinenud, siis ta vist hästi ei uskunud.
Fototõestus: "Vändagängster", "see roosade prillidega", "olen tõutäkk, igas linnas on mul näkk (või paar)" Mamma Mias jaanuar 2004 (tegelikult salvestus novembris 2003)

9. november 2007
Tihe videopäev. Avastasin reklaamiklippi monteerima asudes, et vana kaamera ei kontakteeru arvutiga, nii pidin uuema kaamera Toomla käes tagasi laenama. Vallo ja Salme-Riine tulidki külla. Tõmbasin oma video arvutisse, tegin neile "Sortside" DVD, nemad imetlesid Piretit. Rääkisime om afilmielamustest. Toomla teatas, et "Georg" on igavene jama ja Matvere mängis nagu Terminaatorit. Salme nii radikaalne polnud.
Kui nad lahkusid, monteerisin reklaamklippi. See sai üllatavalt kiiresti valmis.

Tartu Üliõpilasteater etenduse Ninsarvik reklaam pikem
Uploaded by the13er

Aga probleem tekkis, kuna ma polnud kunagi videosid ETV serverisse laadinud. Helistasin sealsele kontaktisikule, teates see tigedalt, et tema ei oska juhendada ja helistagu ma esmpaspäeval. Lisaks tuli välja, et max pikkus võib olla 20 sekki mitte 35 nagu Kudu kirjutas, seega pidn klipi lühemaks lõikama. Tulemus siin.

Tartu Üliõpilasteater etendus Ninasarvik reklaam 20 sek
Uploaded by the13er

Kudu kaudu sain siiski teadjama mehega ühendusse ja mul õnnestus klipp üles laadida.

Meelis Leis oli mind kutsunud Kaubamajja Sobe uut videot appi filmima. Kohale läskin,siis seal oli punt glamuurseid tibisid ja kutte ning Marti Zombik Savi/ Asko-Rome Altsoo, keda ma polnud oh oh, no vist X -setmed kuud näinud. Altsoo oli täitsa ilusa soengu ja enesekindel nagu alati. Ütles, et on andnud Sihtasutusse taotluse sisse proff filmi tegemiseks. Et saada 1, 5 milli täispika tegemiseks.
kaubamajas oli mingi ostuöö ja video tegemiseni läks aega. Lõpuks siiski oli lava püsti. Fono mängiti kiirendatult, et ümbritsev paistaks pärast montaazhi aeglasem. Filmisime siis kolme kaameraga. Fono mängiti vähemalt 10 korda aga filmimine oli väga naljakas, kuna alati kui olin rakursi paika saanud, kihutas pidevalt ringi siiberdav Zombik oma kaameraga mulle kaadrisse. Lõpuks filmisingi teda.
Kui video filmitud, filmisn ka natuke Sobet. Arutasime, Zombikuga, misk see bänd näib nii gei.

Sobe tartu kaubamajas 9nov 2007
Uploaded by the13er

11. november 2007 pühapäev Käisime Laglega tema ema pool Kallaste lähedal. Suht uimane käik aga süüa sai. Viisin autoga Lagle ema Tiia kuuri ehitavat Aini tema koju viimas. 15 kilomeetrit ekslesime keset kõige uskumatumat kolgast (pimedas). hea et Lagle vend Marius kaasas oli, muidu poleks osanud tagasi tulla. Sattusime kogemata Pala lähedale, mis on muidugi ajalukku läinud oma koolibussiõnnetusega 1996 sügisel, kus rekka riivas külje pealt koolibussi, tappes 8 last. Hiljem küsisin laglelt, et kas tema tuttavaid ka see puudutas ja tuli välja, et näiteks ühel ta klassikaaslasel sai kaks õde seal surma.
Muideks, sarnaseid õnnetusi on juhtunud Eesti varemgi. 70-ndatel riivas üks treiler vastutulnud bussi ja kümmekond noort korvpallurit rebiti tükkideks.

Kui olime Tartus tagasi, sõitsin Marko Kompuse teoseid lasteka galeriisse ära tooma. Kompus pesitses oma laste ema pool Kastani tänava Võru mnt poolses osas puukas. Ta laadis auto peale hiiglasliku kuhja assamblaaže. On ikka produktiivne, põrglane!
Lasteka galeriis kirjutasime pressikat. Kompus dikteeris:

"Erakpoeet ja maalikunstnik Marko Kompus on leidnud sõna, pintsli ja värvirulli kõrvale uue kallima – klambripüstoli. Samas pole ta unustanud vanu armsamaid. Viibimine Tallinnas Kalamajas on mõjunud ta tervisele hästi. Ettevalmistused maratoniks läbi Eesti kultuurielu on käimas uue hooga. Müts lubas Kompuse ära süüa, kui ta pole 10 aasta pärast lisaks Kirjanike Liidule ka Kunstnike Liidus maalikunstnike mõnusal diivanil."

1 -- 3. november 2007 hulle kunstnikke pole olemas, tablett loeb, õnnelikukstegev Bryan Ferry , puudlihevi, kunstilaks, naiivgraafika, saksasaatus

2007-11-07T12:51:00.000+02:00

Tooma Kuusingu maalid

1. november 2007 neljapäev
Kuna Rauno Thomas Moss, kes pidi mulle Kultuurikaja jaoks intervjuu andma seoses lastekunstikooli ja "Maalikooli" näitusega oli tööl kinni, pidin hankima ER tartu Stuudiost minidisk diktofoni. Kobisin kella 16 paiku kohale aga tehnikut, kes pidi mulle selle andma, polnud. Oli stuudio mahehäälne boss Vambola Paavo oma kabiinis
kes ei teadnud asjast midagi. Helistasime Laurisaarega asjad üle ja Urmas Vadi sahtlist me diskiaparaadi koos suure mikriga saine. Kihutasin Laiale tänavale, et RT Mossi küsitleda. Üllatuseks sain teada tema oli viimati intekat andnud sajandi alguses. Alguses pidime olema köögis aga sisse sattus Lauri Kärk, siis kobisime muusikakabinetti (mille olemasolu oli mulle jällegi huvitav) ja seal saime küsitluse ära tehtud.

Mina ja RT Moss aastal 2004 Y galeriis

Intekat saab kuulata siin (saate lõpupool) Kultuurikaja 3. nov. 2007

Kuna pidin minema veel MiniDV kassetti ostma, siis jäin Vaino Vahingu loengusse tartu Kunstimuuseumis hiljaks. See oli viga. Igatahes oli vana kändu kuulama tulnud nii suur hulk inimesi, et ma ei pääsenud lähedale, et paremini filmida. Seda oli Liisa kaljula palunud, kuna " see võib olla Vahingu viimane loeng üldse".

Vahing jahus pikalt ja kohati segaselt aga peamiselt esitas ta kolm teesi 1) vaimuhaigus ei tee kedagi veel heaks kunstnikuks -- lihtsalt nii vaimuhaigus kui ka narkootikumid aitavad eralduda "sootsiumist" ; 2) paljud "hullud "kunstnikud tõenäoliselt ei olnudki psühh haiged (kuigi tagantjärgi daignoosi Vahing vastustas), kuigi nad võisid sattuda vaimuhaiglasse (Vahing pidas lihtsat võimalust põgeneda vaimuhaiglasse suureks demokraatiaks, mida praegu polevat) ; 3) kunstiteraapia on jama, sest "tablett on see mis loeb".

2. november 2007 reede
Jokutasin kodus päris kaua. Lisaks läksin Rael Artel Gallery juurest läbi ja sattusin enne kokku Jaan Jürgeni ja Tõnu Tammega, kellega pidin tühja juttu ajama. Galeriis oli avamine( "Minnes vastu lugejate
soovidele", mille idee ja teostus on sündnud nelja EKA fotograafia eriala
taustaga kunstniku -- Kristiina Hanseni, Taaniel Raudsepa, Krõõt
Tarkmeele, Laura Tootsi -- ning projektiruumi moderaatori Rael Arteli
koostöös. "Minnes vastu lugejate soovidele" on kontekstispetsiifiline
projekt, mille sisuliseks lähtepunktiks on projektiruumi asukoht Tartu
Linnaraamatukogu keldris.)
aga Raeli seal näha polnud. Oli hulganisti tundmatuid noori, vanu kroonilisi näitusebavajaid ja palju erinevates asendites paigutatud raamatuid (deja vu).
Ja lõpuks ma ei mahtunud kella 18-se bussi peale. Sõitsin 18.30-sega, mis loksus nii kaua,e t Talna jõudsin täpselt kell 21. Kihutasin ühe tõmmu juhiga taksoga Linnahalli juurde ja jõudsin umbes 21. 10 fuajeesse aga pressineiu oli kuhugi kadunud. Kui ta lõpuks tuli, siis ei leidnud ta nimekirjas mu nime. Aga kui mainisin, et akrediteerusin Astridi kaudu, sii anti mulle beach Party 2002 plastist käepael. Jõudsin saali umbes 3-- 4 looks. Ferry oma sädelevas pintsakus seisis-laulis kusagil sela laval ja rahvas vaatis. Hiilisin lähemale ja jõudsin lõpuks ajakirjanikele mõeldud 9. reani. Kontsert läks palju lõbusamaks, kui punt rahvast ühe kehaka naise eestvõtmisel tormas "Slave to Love" ajal lava ette. Ferry ergastus kohe ja ülejäänud kontsert oli suurepärane. Vahpealen saksofonikääksutamine oli veits jura aga Ferry oli tõepoolest suurepärases vormis. Tema kuulus kehakeel isegi efektsem kui 30 aastat tagasi. Lõpus üritasin patsi saada aga kahjuks ei õnnestunud.

Aga sellest polnud lugu. Olin peale kontsa nii õnnejunnis, et tekkis raskusi oma jope leidmisega Linnahalli monstrium-riidehoidlas.

Peale laivi jalutasin Kärdi korteri poole. Linnapeal tiirutasid kaks limot, must ja valge.

Kärdi pool oli alguses vaid ta poeg Aap, hiljem tuli Tanel koos Ottiga. Tanel pani Otti magama ja süneves arvutisse ning oli väga sõnakehv. Telekast VH1st tuli vanu 80-ndate softhevibände. Nagu näiteks
House of Lords

või Tygers Of Pantang

Metal Church

3. november 2007 laupäev
Jokutasin mõnda aega sõnaahtra Taneli seltsis, siis läksin Talna peale jalutama. Balti jaama turg oli õnneks endises hiilguses, seetõttu veetsin sealseid rikkusi uurides (kuigi lörtsisajus) vist tunde. Ostsin ka endale oma lemmikmargi Asahi kella, seekord eale kohaselt soliidselt tagasihoidliku.
Edasi kohutuslik kunstiprogramm. Hobusepeas oli soomlaste graafikanäitus dreams and treasures, milles polnud muud huvitavat, kui mõned eritehnikad, kus üks tegi pildi selliseks, et mingi nurga oli see positiivis ja teisalt negatiivis. Jms.
Draakonis oli TOOMAS KUUSING "Mul on täid"

Tallinna Linnagaleriis oli Tallinna Graafikatriennaali Grand Prix: Egle Kuckaite (Leedu) Mõtlemisest väsinud tunded. Adekvaatne pinge vastavalt lapse arusaamisele

Kohtasin seal täiesti juhuslikult Raeli. Ta väitis, et oli mind Tartus galeriis näinud. Noh, plärasime pisut. Küsis, et kuidas tema galerii näitus meeldib, et ega ma ei taha kirjutada. Puiklesin, et pean veel üle vaatama.

Kunstihoones oli muidugi suur Härmi kureeritud graafikatriennaalikas "Poeetiline-poliitiine"
Political / Poetical
Tallinna XIV Graafikatriennaali kuraatorinäitus / Curatorial Exhibition of the 14th Tallinn Print Triennial

Kunstnikud / artists: Adel Abidin (Iraak/Soome), Michael Baers (USA), Alexander Brener & Barbara Schurz, Arunas Gudaitis (Leedu), Chto delat? (Venemaa), Gorilla (Eesti), Minna Hint (Eesti), Jakob Kolding (Taani), Johnson ja Johnson (Eesti), Teemu Mäki (Soome), Dan Perjovschi (Rumeenia), David Sherry (UK), Hanno Soans (Eesti)
kuraator / curator: Anders Härm
kujundaja / designer: Liina Siib

Noh, kus oli muidugi kõike
videot

maali,
joonistust

videot, väga levinud olid suht naiivsed või totakad kollaazhid
igatahes oli tase suht ebaühtlane. Õnneks poldud unustatud graafika parimat omadust, tirazeeritavust, paljundatavust, seega oli päris palju kaasavõetavat pahna.

Üks päris hea hunnik oli araabikeelsete sõnadega Iraagileksikat, mille hääldust sai vaadata videost.

in Tallinn graphics triennal
Uploaded by the13er

Hanno Soans oli teinud kaksikvideo 9. mai teemadel, mille kõige kriipim element oli Tammsaare kuju juures jagatavad tasuta õunad, millele olid haakristid peale kleebitud. Näiteks üks tüüp hammustas suure tüki ja ütles kaamerasse "Ja zdelaju s nemtsõm!".

22 -- 28 okt 2007 monumentdushikabiin bryan ferry filmiamatöör Marek Tamm no life lasteka õpetajate labrakas danzud staaredega libiido realiseerimine

2007-10-28T23:40:00.000+02:00

22. -- 23. oktoober 2007 esmaspäev, teisipäev
Lõpuks saime Marki ja Taneli dushikabiini üles panema. 2,5 mehega (mina hoidsin sellistest suurtest spetsialistidest aupaklikusse kaugusse ja osalesin vajadusel) toimus see kahel õhtul. Üldiselt oli tore vaadata, kuidas kaks teineteist mitte nii hästi tundvat meest üksteiselt nõu küsisid ja naljakat klaaspuuri monteerisid. Tanel pidas seda lausa monumentaalseks, mis meenutavat Tõnismäe kuju tagust, kuigi mulle pigem Maarjamäe kompleksi üht osa, kus kaks hiiglaslikku negatiivkätt end olematu igavese tule paistel soojendavad.

24. oktoober 2007 kolmapäev
Läksin ER Tartu stuudiosse lindistama Kultuurikajja oma lõiku, mis rääkis Bryan Ferryst.

Kuna rääkisin peast, siis tuli omajagu apsakaid ja kobadusi, millega tuli vist kõvasti vaeva näha. Kuid Rihot, kes just äsja oli saanud poja isaks, ei paistnud see suuremat häirivat. Saadet saab kuulata siit Kultuurikaja 27 okt 2007
Selles saates on kaintervjuu mu vana kursakaaslase Marek Tammega,

kes juba 1993 oli väga enesekindel ja natuke üleolev tegelane. Aga väga erudeeritud, prantsuskeeleoskaja ja muideks ka filmiamatöör. Tal oli vist isegi mingi auhind teenitud, ühe vangide-teemalise lühimängufilmiga.

Tartu stuudiost tekkis idee helistada Eglele, kes polnud peaaegu nädal aega telefonile vastanud. Ja voilaaa! sattusin kohe kinnise tooni otsa ja järgmisel katsel kuulsingi tuttavat pahuravõitu häält. Egle seletus oma ignorantsile oli väga huvitav, olles kas tõde või vale. Nimelt olevat tal külas "sõbranna vanemad", mille tõttu olevat tal mobla vaikne ja üldse messengerist väljas. Huvitav küll, mis sõbranna vanemad need küll on?
Egle isolatsioon haakub nn. no-life teemaga, mille üle olen pikemat aega juurelnud. Nimelt on esineb seda mitmete tuttavate 25 ringis inimeste seas. S.t. et nad ei suhtle eriti kellegiga, emailile/telefonile ei vasta jne. Minu tutvusringkonnast on markantseim näide muidugi 24-aastane kunagine filmiavangardist, Harrastusteater Ronk juht ja LARP-fänn Diana Die Ostrat, kes järkjärgult on katkestanud suhted vist pea kõikide seniste tuttavatega.

Die anno Domina 2004

25. oktoober 2007 neljapäev
Kadri tõi Lea mulle hoida, ning Leon oli kaasas. Viimane tormas ruttu oma lauda ja arvutitooli kokku panema. Lubas oma lauaarvuti maha müüa ja läpaka osta. Pärast tuli Kadri ja muidugi kaebas Leoni peale, kellel tuleb tunnistusele esimene 2, vene keeles.

26. oktoober 2007 reede
Kihutasin kella kolmeks TÜ Raamatukokku, kus avati Lastekunstikooli õpetajate näitus. Rahvast oli kõvasti. Olles enne Kaanonis lasknud printida ühe A0 suuruses Kasiinopommitaja Riina, jõudsin siis kui Lea Malin kuulutas, et "teenekamad õpetajad" saavad meeneid. Saidki kõik koristajanei välja ja mina parajasti kooli uue Sony kaameraga filmides ei lootnud midagi aga Jaan Malin sosistas midagi Leale ja Lea siiski andis välja jõupaberist koti mullegi -- nimi oli täiesti peal. Puterdasin, et ma pole ju teeneline. Lea vastas, et ei ole jah ja siis et oled küll.
Pärast, kui oli natuke juttu aetud Merike Mäesalu (kes sokutas mulle oma uue näidendi) ja kõikide näituste avaja Toomasega Tartust (elik Margus) oli veid juttu aetud ja kõik olid ära tormanud panin oma pildi kahe WC vahele üles.
Kell 17 algas ringkäik Lasteka kunagiste majade juurde, mida ma kooli kaameraga filmisin. Peamiselt seletas seal Enriko Talvistu

ja vähem Enn Tegova. Talvistul oleks potentsiaali saada kunstiajaloo/teaduse Hillar Palametsaks kui ta viitsiks. Sain ka teada, et kunagine KJ Petersoni elukoht Krooksu kõrval säilis kuni 80-ndate lõpuni, kuni uutmistuuled ta hävitasid.

Käisin kodus ja jõudsin Tiigi tänava koolimajja alles kell 22. Siis olu pidu juba afterparty faasis. Enamik oli lõbusas tujus.

Võtsin natuke viina aga see pani mind seesmiselt logisema ja ma otsustasin, et ma ei tarbi edaspdid alkoholi enam muidu kui lihasevalude leevenduseks.
Varsti läks lahti kõvaks tantsuks, millest panin kokku totaka menusaate miniversiooni.

Kui tantsud läbi, istusime Lea ja Jaan Malini verneri ja paari teise tegelasega veel õpetajate puhkeruumis nanokunstist, füüsikutest ja füüsikast

Üks daamike sattus äkki sisse, otsis kedagi (kes tegelikult oli majas), proovis asju meelde tuletada ja kiitles, kui kõva tantsutuuri tegi ta Tallinna klubis. Lea meenutas, kuidas ta oli ööbinud daami vanemate suvilas ja siis sääski tappes selle uue tapeedi ära rikkunud.

Hiljem sattusin samas ruumis ühte seltskonda, kus oli daamikese otsitud sõbranna, arvutimees Jaan, punases särgis blondpoisipeaga hispaanlasega abielus umbes Klaarika ja Jaanuse sõber Säga, kes pidas mind millegipärast justkui rivaaliks, nimetas mind "kuri mees kaameraga" ning üritas Klaarikat ilmse omandiinstinktiga kaisutada.

Säga, Klaarika ja Jaanus

Otsitud daam rääkis kuidas tal pole kellegiga rääkida ja kuidas tal töö juures on "potentsiaalne mees", kellega rääkida. Suskasin sisse ka 24-aastaste no-life teema ja Jaanus arvas, et see on selles eas täiesti normaalne.
Kui seltskond suitsu tegema läks, otsustasin, et aeg on koju minna. Trepil tuli vastu Margus Liivak, kes ütles "Jõle kahju, et sa viina ei joo!".

27. oktoober laupäev
Läksin hommikul Lastekunstikooli, kuid seal olid hoopis Hando Tamm ja Margus Liivak. Tuli välja, et vaheaeg on alanud. Sellest hoolimata ilmusid kohale mõned Tamme õpilased, kes asusid laga koristama. Kuna arvutiklassi õpsi masina videokaart jupsis, siis rääkisin puhkesalongis Tamme ja Liivakuga juttu. Tamm kaebas, et üks tema meessugulane oli Tartu nii salaja abiellunud, et tema tabas selle tüübi, kui see must ülikond üll ja valges pruut käevangus tuli TÜ raamatukokku automaadist raha võtma. Liivak kaebas, et ta ei saa ehitustel töötada, kuna ehitajad ropendavad kogu aeg, nii et sõnum: "Suitsud on Soomes nii kallid, et ei saa neid sealt osta" edastamiseks läheb vähemalt veerand tundi.
Pärast vedasin kutid nende maakodudesse.

28. oktoober 2007
Nägin öösel vastu pühapäeva sellist und: oleme ühe dzunglitaolise taimestikuga kõrgete kallastega jõe kaldal: mina ja noor ansamble Rolling Stones. Nemad hüppavad kõrgest kallakust alla vette. Aga mina ei julge. Rollingud naeravad ja muudkui hüppavad.

15 oktoober -- 21.oktoober tammitu kaunid kunstid ja kõlblus koledad soomlased, parimAlan Proosa, ambientpiin, stripibaar, faking 30 sekundit

2007-10-22T02:37:00.000+03:00

15. oktoober esmaspäev
Avasime Lastekunstikooli vilistlaste näituse "Tammitu". Kohal oli parv lapsi, kelle vahel turritasid veidi pikemad täiskasvanud, kelle seas ka mõned autorid (Moss, Tõnis Kriisa). Lea Malin üritas seletada, kes on kes ja kuhu jõudnud. Hiljem jõudis Fideelia, kes ka pildistas hoolega. Pärast jõime limonaadi ja sõime õunu ning küpsiseid.

Tegova, mina, hando tamm (fideelia foto)

Aga ei saanudki kaua mugida, kuna pidi kiirustama üritusele, mille pressiteade oli selline:
Diskussioonikohvik "KKK ehk Kaunid kunstid ja kõlblus"
Tegemist on Eesti Evangeelsete Üliõpilaste Ühenduse poolt regulaarselt korraldatava aruteluõhtuga, milles kaks külalist lahkavad õhtujuhtide ja kokkutulnud osalejatega õhtu teemat, milleks seekord on KKK ehk \"Kaunid kunstid ja kõlblus\". Intrigeerivat teemat kunstimaailma ja kõlbluse suhetest ja piiridest on kutsutud lahkama: Meego Remmel: Hinnatud lektor ja õppejõud erinevates õppeasutustes nii Eestis kui välismaal. 1995. aastal Magister of arts kraad Cincinnati Bible Seminary, 2000. aastal Master of Divinity kraad TSM Institute for Biblical studies. Alates 2002. aastast jätkab teoloogiaõpinguid Wales\'i ülikooli doktoriõppes. Teadustöö põhisuundadeks on bioeetika, postmodernne filosoofia ja eetika ning vooruseetika anabaptistlikus traditsioonis. Eesti Geenivaramu eetikakomitee liige ja Eesti Evangeelse Alliansi (EEA) president. Hetkel töötab Tartu Salemi baptistikoguduse pastorina. Margus Kiis: Eesti kultuurikriitik ja ajaloolane (järgnes mu lühiCV, mis on Vikipeedias).

Üritusele oli mind kutsunud onupoeg Rivo Rajandu. Üritus toimus äärmiselt salapärsases kohas, lausa stirlitzlikus konspiratiivkorteris: Roosi tänava alguses vägagi silmapaistmatus eramajas, mis olevat ühe Tartu babtistikoguduse peakorter. Veel enam, mind suunati keldrisse, kus ühes pikas kitsas toas oli pika laua taha kogunenud küünlavalgele umbes tosin põnevil noort. Mind pandi kohe laua otsa ja minu kõrvale teenekas Meego Remmel.

Nii et kahemehe diskussioon. Meile anti suuresti vabad sõnad ja kumbki polnud just suu peale kukkunud. Siiski me lähtusime natuke erinevatest teesidest: Meego defineeris kunsti 19. sajandi moodi kui sotsiaalselt üllast väljendit, mina postdadaistlikult kui kõike, mida keegi nimetab kunstiks. Meego ka arvas, et ilu on universaalne ja ühtne. Mina panin rõhu ideele, et kunsti eest vastutab suuresti ka vaataja ning vaataja on praktiliselt kaasautor. Samas ka et kunst peaks olema nii vaba ja sõltumatu (kuna temast tegelikult midagi ei sõltu). Võtsin sõna kunsti formaliseerumise, tarbimismentaliteedi ja perversseerumise vastu. Samuti arvasin, et Taani muhamedikarikatuurid olid autori poolt legaalne sigadus, mis jääb oma ebaeetilisuses tema südametunnistusele (samas jälle ei saa ka eitada vastuvõtja vastutust). Meego oli väga osav vaidleja ning vahel vilksatas demagoogiatki (näiteks kui pidas ebaeetiliseks kurjade inimeste kasutamist modellidena kujutamaks üllaid inimesi). Jutt läks vahepeal ka filmile "Kristuse kannatused", mida pidasin formaalseks ja tuimaks, kuigi naismoderaator vaidles vastu.
Lõpus publiku küsimustes üllatas mind ühe naise veendumus, et abstraktne kunst on kole. Sain ka Meegolt teada, et Pauluse arvates peaks Jeesuse sõnum olema skandalos.
Peale päris pikaks veninud diskussiooni rääkisin ka Rivoga, kes kaebas, et kristlik, ka babtistlik maailm on alla käinud, lasknud röövlid (rahainimesed enda sekka) ja muutunud hämmastavalt loiuks. Olin temaga täielikult nõus. Olin samas veendunud juba aastaid.

17. oktoober 2007 kolmapäev
Tihe muusikapäev, sest kavas külastada (ja filmida) kahte erinevat kontserti. Janno Zõbin
oli mind kutsunud vaatama oma organiseeritud üritust Bluusi-luu Ateena Keskuses.

Bluusi-Luu

kes:	ANS ANDUR (Paide) COSMO JONES BEAT MACHINE (Soome, Varpaisjärvi) Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida (Tallinn, psühhedeelia)

ja kavatsesin filmida Genialistide Klubis

K17.10.2007 / 22.00 / 75.- / 50.-

Ülemaja reggaepidu:

SÜGISCLASH

Saalis reggae ja dancehall, jungle.

Live: MAIKAMEIKERS

vaata ja kuula neid http://www.youtube.com/watch?v=p4OHYYiui0g

DJ: Smaddy, Don Erikson, Kashel + maestro Sharapov

+ visuaalid.

Keldris dub ja dubstep. DJ Kashel, Raadž, Kilgas

+ visuaalid

Mõlema ürituse ajakavad kujunesid nii, et sain käia mõlemal. Algul Bluusi-Luul, mida orgunnis alati üliflegmaatiline Zõbin. Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida oli selline veidi kohmakas Tallinna protoproge grupeering, segades ka rocki ja jatsu. Üldiselt selline Tallinna fusioni liin, mida iseloomustab rohkem jatsu ja vähem rocki ning kraut-rockilikku motoorset uhamist, mis on Tartu omadele omane.
Vaheajal rääksin Kunstimuuseumi Liisa ja Honey Poweri Inga Nõlvakuga. Viimane oli väga daam oma kostüümi ja veinipokaaliga, samas kui kõrval istuv bändikaaslane Kikas oma nokatsi ja vist dressidega oli stiilselt prole. Kiitsin HP plaati ja Inga rääkis nende tuurist Baltikumist ning Läti-Leedu nn. alternatiivbändidest,kes teevad Kinksi kavereid.
OSMO JONES BEAT MACHINE oli tüüpiline kole Soome nn. avangardrockibänd vuntside ja saksiga. Aeg oli liikuda Genialistide klubisse, kus seintele olid projitseeritud psühhedeelsed slaidid ja DJd lasid tüütut regget. Aga lõpuks pika palumse peale tuli siiski peale Maikameikers feat. Alan Proosa ja see oli VÕIMAS. Proosa on hetkel Tartu kui mitte Eesti parim frontman, eriti oma kehakeele poolest. Ja ka ülejäänud Maikameikers oli tasemel.
Vaimustust ja minu filmimist rikkus aga üks habemik purjus tüüp, kes tuli mind seti lõpu poole segama ja kabistama. Pidin ta eest minema kõndima, kuna täis tüüpidega vaielda pole mõtet. Hiljem ta üritas teisigi kabistada. Kuidagi sain filmimise lõpetatud.
Pärast läksin veel Ateenasse aga seal oli üritus lõppenud ja Zõbin liikus sommidega noortekeskusesse Koht ööbima. Läksin koju ööbima.

18. oktoober 2007
Päeval käis jälle Martiini, kellega monteerisine lõpuni järjekordse zen filmi, mis baseerus tema 2000 aastal Tabiveres filmitud materjalil. Üldiselt oli õhkkond natuke närviline.

Õhtul oli siis järjekordne üritus Gen-klubis, seekord ambient. Ruum oli pime, ainult mõned psühh-slaidid. Akende all reas istusid ambiendi-tüübid ja põrnitsesid oma läpakaid. Martiini analoogstaff (makid, vana pult, pedaalid) olid ühe laua peal aga teda ennast alguses polnud näha. Ruumi keskel vedelesid tundmatud tüübid patjade peal.
All näidati filme. Panin vahepeal ka Martiini seti sinna repeatima.
MOKSist oli pea kogu kamp kohal aga John oli ainuke, kes mulle tere ütles. Tegelt Thetlof ka.
MOKS oligi peamine esineja. John lasi alguses oma klassikalist MMMMMMMMMMMM-värki, siis pinistasid koos Grisha Lotmaniga primitiivseid pille, siis Thetlof lasi rorr-rorr-rorr ja tüübid põristasid strobovalgel torudesse (feat. Anna Hints).
Martiini set oli looduhäältekesksem, kuid tema analoogtehnika sättimine oli nii huvitav, et MOKSi resident vaatas seda andunult üle õla.
All käisid ka Martiini filmid. Neli moort vaatasid ka "Vannitoa ukse" niheledes lõpuni :PPP
Baaris oli Katrin ruus , kellega kaebasime üksteisele, et sügis on kurb. Mulle tundub, et olen 90-aastane ja kõik sõbrad on ümbert ära surnud. Hiljem lisandus üllatuslikult Andrus Kivirähk, kellele rääkisin, et olin eelmisel päeval piilunud uksest sisse Zavoodi kõrval uude pisikesse stripibaari Excellent. Piilusin jah sisse. Pisikeses suitsuses ruumis lösutasid lipsustatud tüübid. Nende keskel seisis liikumatult blond õbluke neiu, täiesti alasti. Aga ma ei saanu seda pikalt nautida, kuna lähenes kole turvamees ja otsustasin seekord lahkuda.
Igatahes Kivirähkida lõõpisime selle kogemuse kallal. Varem pidi palja naise nägemiseks minema avalikku krokiitundu aga nüüd ei pea enam joonistama.

21. oktoober 2007 pühapäev
Pidime Lagle ja lastega minema keskpäevaks Püssirohukeldrisse lagle onutütre 3-aastase poja sünnipäevale. Enne käisin turult läbi, sest mu prillid olid öösel ühe teatava tegevuse möllus katki läinud. Nüüd ostsin kuldsete raamidega miinus1 prillid. Kui need harjuvad mulle aja jooksul parajaks, siis võin isegi prillidest loobuda. Nimelt on mul selline meetod lühineägelikkuse raviks.
Pidu püssikas oli nagu pidu püssikas ikka -- palju rahvast, mitte eriti mõnus. Kui suured hakkasid oma äriasju arutama, kobisid lavale mingid naisklounid vmisnad olid ja hakkasid lastega pulmamänge tegema. Tahtsid teha ka karaoket aga nende maisn läks p..sse. TT üritas ka mikrofonisse laulda aga mikker oli millegipärast tol hetkel väljalülitet.

Jõudsin F1- e grand finale ultimot Brasiilias vaatama hetkeks, kui sain teada , et Hamiltoni auto on jamanud müstilised 30 -sekundit ja tema nii kindlana tundunud rookie-tiitel kadunud. Faking 30-sekundit!

8-14 okt 07 Kultuurikaja reporter, tundmatu raadio. Opium Flirt, Eglega taas, Talin, endine BDG mees, Eglel külas, salapärane Shine On, zeniidid, HUH

2007-10-15T00:20:00.000+03:00

8. oktoober esmaspäev
Päeval helistab mulle Riho Laurisaar ja kutsub mind Vikerraadio "Kultuurikajale" kaastööd tegema. Nõustun kohe.

9. oktoober 2007 teisipäev
Olen järele mõelnud ja otsustan teha esimese lõigu Hea Uus Heli Tartu kontserdist Ateena keskuses. Idee on isegi kohapeal intervjuusid teha aga Laurisaar soovitab lihtsalt kedagi stuudios intervjueerida. Kuna Opium Flirt

esitleb seal oma kogumikku, siis püüan duot kätte saada. Tartus on vaid Erkki Hõbe, kes ei saa üldse pihta, et mis kultuurikaja, mis raadio jne. Kuna Hõbe peab kolmapäeval kell 17 tööl olema, siis lepime lindistuse kokku kella 16-ks, kuigi mul endal läheb väga tihedaks.

Erkki Hõbe vasakul.

10. oktoober 2007 kolmapäev
Võtan julguse kokku ja helistan Latoyale elik Eglele. Kui hakkan esitama oma alaväärskuskompleksaariat "mõtlesin et ei tüüüüüüüta sind rohkem", kostub torust tore madalalt kõrgemaks minev "mida-mida-mida???". Lepime kokku, et kohtume neljapäeval, kui olen Tallinnast tagasi ja Eglel "küünlavalgusaeg" läbi.
Kui lapsed Lagle hoolde saadud, kihutan autoga Pauluse kiriku vastas olevasse Eesti raadio stuudiosse. Sõidu ajal helistas Hõbe. Palun kannatada. Kui olen kohal , pole trummimeest kusagil. Alles kõva helistamise ja kätega vehkimise peale jookseb kohale võhmal oopiumflirt.
Intervjuu läheb kenasti, Erkki räägib aeglaselt raiuva häälega ja kätega vehkides kuid mõistlikku teksti. Lindistuse lõppu esitab ta kahtlase süüdistuse, et ma olevat teda Ervin Trofimoviga sassi ajanud.

Saade "Kultuurikaja (13 oktoober 2007" SIIN

Peale lindistus satun Pauluse kiriku raamatu- ja meenepoodi. Ausalt öeldes soovitan seda kõigile, kes otsivad nii laialdast eestikeelse usukirjanduse valikut, kui ka ilusaid ehteid mõistliku hinna eest. Ostan Laglele värvilisi puust palvehelme koost puust ristiga, et sellega veidi tema sõbrannasid-maausulisi õrritada. Tõsi, mulle rist sümbolina ei meeldi. Piinariist üllaste ideedega usu märk -- tegelikult nõme. Ma ei kanna ise mingeid sümboleid.

Lähen veel Tartu Kunstnike Majja Elkeni kureeritud Maaliosakonna näitust vaatama. Seal pole väga palju üllatavat peale rauno T Mossi uus jaapani popkultuuri käsitlev stiil

ja kuhugikadunud Kaarel Vulla rullnokapildid.

All fuajees põrkun pizzakohvikust välja tormava Alan Pro(o)saga. Juhin jutu transseksuaalide teema peale ja tulebki välja, et Alan tunneb "2-meetrist" Eglet väga hästi. Tundub, et ka Pro0sa on Eglesse armunud olnud ja usub kõiki Latoya-legende.

Alan Proosa

11. oktoober 2007 neljapäev
Sõidan kella 6 ringis hommikul bussiga Tallinna (magan tagaistmel), et Tartu Lastekunstikooli juubelinäituse jaoks Tallinna vilistlastelt suurt kunsti kokku koguda. Jõuan kesklinna Pikale tänavale nati peale 9-t ja näen valget Ford Transiti kaubikut munakividel ukerdamas. Näen et juht helistab, mul mobla heliseb, hüppan siis lihtsalt liikuri peale.
Juht Kaupo Järve on tore minuvanune mees, kes sõites räägib põnevaid lugusid oma kunagisest karjäärist BDG filmilevitajana. Näiteks kuidas pidi päevas mitu filmi suurel ekraanil ära vaatam ning kuidas videolevitajad üksteisega kemplesid, Prisma riiulitel üksteise kassette ümber paigutades. Kunstnikud on ka hämmastava hoolsusega omiku vara väljas, et omi töid ää anda. "Kahjuks" on tööd suhteliselt väikesed, nii et kaubiku seina veerde koguneb natuke.

Kui olin Tartus kauba maha laadinud, suundusin Eglet vaatama. Egle ei ela minust teab mis kaugel, 15 minutit jalgsikõndi. Elab vanas paneelikas, mis sügisilmas mõjub rusutuna. Jagab kahetoalist, üllatavalt spartalikku korterit ühe lapsepõlvesõbrannaga, kes on kella 5-ni tööl.
Egle oma kodukleidis mõjus tõesti 2-meetri pikkusena (tunduvalt suurem kui bussis). Ajasime köögis juttu ja meie ümber hiilis volask kastreerimata kõuts.
'"Kas valmistud vanatüdrukupõlveks?", küsin õelalt.
"Sa ei kujuta ette, kui palju meil kaktuseid on!" naerab Egle.
Eglel oli ees suur suitsupakk ja lausa hiiglaslik kohvitass. Ta julgustas mind küsima (transseksuaalsuse kohta) kõike , mis vaja aga millegipärast pole mul tahtmist kliiniliseks minna.
Kell 17. 30 saabus Egle korterikaaslane, väikest kasvu blondi peaga umb 25 -- 30 aastane naine. Ta heitis üle köögiukse mulle pahura pilgu ja kadus magamistuppa. Asutasin end minema. Enne seda küsis Egle, kas ma saaksin talle hankida Pink Floydi "Shine On Crazy Diamondi" mp3-e . Olin üllatunud, sest nonstopina oli seni käinud 90-ndate disko.

egle

12. oktoober 2007 reede
Kogu päeva kestab jälk torm, kuid mina seda ei taju, sest istun mõlema lapsega kodusoojuses. Lagle saabub hiljem ja pääsen õhtul TÜ raamatukokku "Diamondit" hankima. Raamatukogus valisteb ideaalne pinkflydilik maailma -- modernistlik ehitis, pikad koridorid ja väga vähe inimesi varjudena liikumas. Helistan Eglele, kes on Tallinnas ja vaatab seal kellegiga "dokumentaali maailma paksemast poisist". Proovin teada saada, miks tal "Shina On-i" vaja on aga talle väga omases stiilis vastab Egle "no on vaja."

13.oktoober 2007 laupäev
Lihtsalt tihe päev. Hommikul torman Lastekakunstikooli, et õpetada plikse Zeniidiga pildistama. Pärast lähme maja peale pildistama, mis on kaootiline aga päris lõbus.
Kell 15 torman Jaokobi mäele, kus Epp Pilv ja Kalju Kütt juba ees. Igasugu träni ka. Küll manööverdame.
HUH-festivalil Ateena kinos kohtan mõõdukalt nii omasid jopesid (Berk Vaher, Alan Proosa, Andres Johandi, Andres Lõo, Helen Vinogradov jt.) kui ka võõraid trendipeere. Ronida tuleb kolme korruse (kinosaal, kohvik ja mustkast) vahel. Opium Flirti laiendet koosseisu laiv läheb üpris peesse, kuna heli on jama. Mustkastis tukastan elektronhelide saatel. ÖÄK pole ammu Eesti NEU!, pigem Erki tero (vt. ka 3pead) kummaline projekt aga Erki ene esinemine oli lahedalt dünaamiline. Pedigreel oli jõuline, kuid väga lühike laiv. Rahvas oli selleks liiga tšill.

Keegi Ash on tabanud mind (paremal) trepist saabumas. Ülejäänud fotod ürituselt.

14. oktoober 2007 pühapäev

Alguses käib meil Maris Knuut, kellega lõbusalt laterdame pikalt. Peale seda tuleb Valle, kelle peale kutsub Lagle veel Rita & Hillari koos lastega. Põgenen mõneks ajaks.

3 -- 6 oktoober -- ebanaiselik telefonikäsitlus, zen filmid, loodusfilmid, Talboti meetod ja roosad retuusid

2007-10-08T15:23:00.000+03:00

Vahepeal on läinud üldiselt tavaelu rutiini pidi. Olen üritanud Eglega mingit kontakti saada aga telefonis on ta olnud ebanaiselikult sõnakehv ja see ausalt öeldes vaevab mind kui amatöörpsühholoogi tõsiselt. Kas ma ajan nii lolli ja nõmedat juttu? Või mis kamm on siiski. Asi on nii kaugele läinud, et olen hakanud peaaegu kõikidelt naistuttavatelt nõu küsima. Aga see selleks. Postitan siia vahele ühe aaria The Who rockooperist Tommy kahe teismelise kuti koomilises versioonis

Teisipäeval 2. oktoobril olin Lastekunstikoolis "Eclectilisi tõsiasju" pildistamas. See võttis omajagu aega. Sel ajal helistas Maarin Ekterman, kes oma mesimagusal moel tegi mulle selgeks end mind veel vajatakse (meelitaja!), seoses Artishoki arendamisega.

Kolmapäeva, 3. oktoobri tuli Martiini meile, et monteerida oma uut zen-loodusfilmi.
Samal ajal oli meil külas ka Kärt Mikli alias Morgie alias Margariin.blogspot

Nii me siis veetsime meeldiva õhtu, Kärt ja Lagle meeldivat naisteloba ajades ja meie, mehed omavahel, aeglast zen-filmi tulekahjust pääsenud konnadest monteerides. Paneme filmile diibi pealkirja "Tule vette".

Neljapäeval, 4. oktoobril käsin Genialistide klubis nn. loodusfilmide seansil. Tegelikult näidati Martiini filme "Kasevõras" ja "Tule vette" ning operaator Kõpsu (kahtlemata Eesti kuulsaim kaameramees) seeriat. Kohal oli Jaan Jürgen Klaus, Hando Tamm, Ivar Põllu ning hiljem imbus sisse suurem osa ex-genialiste v.a. Felix Kütt ja Tauno Aints.
Mina pidin mögafon käes filme kommneteerima. Panin rõhu mõistetele "zen", "aeglusguru Juka Käärman", "kõige arenenum konn kärnkonn", "Tõnu Mikiveri autoriteetne hääl (Ervin Õunapuu propagandafilmis" jne. Enamikele võis tunduda, et olen purjus aga polnud. Hiljem baarman Allan Aint kostitas mind kohviga, millesse oli kanget alkoholi lisatud. See võttis mu madalrõhkkondliku kaelavalu ära. Varsti saabus ka Egle "põhomõtteliselt õde" (nende käitumises on tõepoolest sarnasusi) Ivika. Mainisin talle mokaotsast , et ta "õde" "ajab mu hulluks".

Laupäeval 6. oktoobril tegin Lastekunstikoolis järjekordset fotograafiatundi. Seekord ehitasime invavetsust pimiku ja üritasime Liis Keerbergilt laenatud riistade ja kemikaalide abil vanal heal Talboti meetodil eelmisel korral lõõtskaameraga pildistatud negatiive positiivideks muuta. Nii me seal punases hämaruses nahistasime. Üllataval kombel tahtsid tüdrukud ise ka kätt proovida. Aga mingil hetkel hakkasid kaks õpilast retuusidest rääkima. Imestasin, et veel mõni kannab minu noorusaa` (sellest ajast kui nemad sündisid) riideid. Neiud seletasid, et kannavad küll, eriti roosasid. Aga mitte ihuvärvi.
Fotorühma plixid ühel kontaktkoopial.

29. september 2007 blogi restart , mis vahepeal, käik Talina, transseksuaalne möll öises bussis ja selle järgnev.

2007-10-03T02:01:00.000+03:00

Lahkusin Y galeristi kohalt juuni lõpus. Maikuust alates olen galerist Tartu Lastekunstikooli näitusepaigas Jakobi mäel. Terve suve remontisime korterit.
Nüüd olen moodne mees -- istun kodus ja hoian Pirtsu.

29. september 2007 reede
Olin otsustanud Talina sõita. Erinevatel põhjustel jõudsin alles 14. 15 bussi peale. Tlnas alustasin galeriiringi Hobusepeast (Elkeni uus seeria pole nii efektne kui tema eelmine, õukasümboolikat kasutav), edasi Draakon (soome kontseptualism kohalike nägude ja kehade abil Venemaaga tänitamas -- mnja). Linnagaleriis oli sisse seatud mingi kohvik, mille lobaseltskonna tsentrumis oli Anders Härm. Enne Kunstihoonet sattusin vanade raamatute poodi ja tuhnisin seal nii kaua vanade näitusekataloogide hunnikus, et Kunstihoone juurde jõudsin alles 17.45 ja siis oli gunztipalee juba sulgemisel. Bääd bääd bääd, jäigi skulptuurinäitus vaatamata -- kuid mul oli kotis kataloog 80-ndate ENSV skultuurist, mis oli kohati sama kreisi kui tänapäevane.
Kuna mul oli märkmik maha ununend, siis polnud eriti kellelegi helistada. Sattusin kokku algklasside õpetaja Mann Luanita ja tema väikese õega, kellega sai Lavar Loogiga HRLaagris võidu igasugu huviatavat teksti aetud (Dzheims maabus lõpuks tõdemusse, et tema on Kristuse teine tulemine). Mul on ammu selge, et igavaid inimeis pole olemas, ka pealtnäha kõige argisema inimnäo taga peidab ennast vägagi veider elusaatus või persoon. Üldiselt Launita ja tema õega jätkus juttu kauemaks, nii et pidin Tartusse sõitma hilisõhtuse bussiga.

vaevalt sain bussi eelviimasesse ritta end sisse seada ja akadeemilise õhinaga vana fotoraamatut studeerima, kui sisse tagumisse ritta marssis, justnimelt marssis, kolm bravuurselt tegelast. Alguses pidasin neid veidi ülekasvanud tsikkideks, kuigi nende kärisevad hääled tekitasid kohe kahtlusi. Nad oli ka kahtlaselt suurekasvulised ja olid kujundatud nagu halvas John Watersi filmis. Selge oli, et vähemalt kaks neist on mehed. Üldiselt rääkisid nad valjusti juttu a la "ui, vaadake mmmeeehhheeed, kuulge lähme läägime nendega"; "ui vaadake, pulmakleidid, ma tahaks ka endale sellist". Ühe puhul oli asi segasem, sest ta hääl oli siiski väga naiselik. Kuna nad hakkasid minu istme seljatuge liialt raputama üksteisele omi pikki koibi sülle ajades, siis nihkusin istmerida ettepoole. Järgnevalt õnnestus naisehäälega olendil endale ühtedelt siilipeaga meesreisijatelt 600 raha eest poolik viskipudel hankida ja trall arenes. "Tsikid" kiskusid endid rinnahoidjate väele ja kukkusid, hm, maadlema. Igatahes välkusid tätoveeritud käsivarred, kostis kähmlushääli ja karjeid "Hoia kinni, ma ei saa ta jalgu lahti" jms. Neil õnnestus pooleldi lammutada ka üks bussiiste. Lõpuks murdusid paar kunstküünt, mis tundus olevat paras traagika -- igatahes oiati, et valus on ja üks nuttis.

Pnen siia vahele muusikapala, mis sobinuksks kogu sellele möllule taustaks

Lõpuks jäid kaks jämedahäälset magama. Natuke ootamatult maabus naishääl minu kõrval. Meil kujunes Eglega elik Latoyaga

isegi ootamatumalt vägagi meeldiv ja huvitav vestlus. Ta oli pikka aega Hollandis elanud aga nüüd elavat millegipärast Tartus. Ootab seda operatsiooni aga juba omab naise pass: "Ma võiks põhimõtteliselt sinuga ka abielluda."
Ma pean ütlema, et Eglel on mingi täiesti seletamatu võlu ja mõju. Suuresti tänu temale hakkasin ka seda blogi uuesti kirjutama.

15 -- 21 jaanuar 2007 Liisi Eelmaa näitus

2007-05-28T00:59:00.000+03:00

Liisi Eelmaa, MK, Margus Tamm, Liisa Kaljula, Maris Palgi, Maarin Ektermann, Kaie Luiki käsi

15 --16 jaanuar esmaspäev- teisipäev

Liisi Eelmaa näituse ülesseadmine ja avamine. Ektermannil on grandioossed plaanid ja laseb kohale tuua botaanikaaiast suuri potitaimi ja igasugu nõukamööblit. Videode ja mustast riidest vaheseinte sättimine on üksjagu vaevarikas. Lisaks tuleb osta juurde arvutikõlareid ja pean konstrueerima, kuidas neid videoseadmetega ühedada. Korraga läheb käiku neli videot, üks "Savisaar" tuleb telekast mis nõukaegse puhketoa sisustusega. Selgub, et juurde tuleb osta ka üks DVD mängija.
Mingil hetkel ilmub ka Margus Tamm ning hiljem ka noored Kunstimuuseumist, Elnara Taidre Kaie Luik aj Maris Palgi. Ühiste jõududega saame näituse avamise ajaks valmis. Lõpptulemus on pime ja kohati ehmatava helitaustaga. Väga omapärane
Avamine (millest käivad läbi Raimu Hanson, Meiu Münt, Tõnis Kriisa, Toomas Tartust jt.) kujuneb väga lõbusaks, mille peamine element on Ektermannist ja Eelmaast korrlaiku foto saamine digikaga, milles üritab meid aidata Lauri Kulpsoo.

17. jaanuar 2007 kolmapäev
mul on kõht lahti.
Käib Tiit Kusnets

18. jaanuar 2007 neljapäev
Läbi astuvad Jaan Elken (pole päris rahul, arvab, et tehniline kvaliteet võiks parem olla, muidu maailmas läbi ei löö), Aleksander Rohtmets, Priidu Beier, Fideelia.

19. jaanuar 2007 reede
Hirmust varaste ees lähen ja tahan SupeBoxist osta mõned andurid, mis ukse lahti tegemsiel lõugama pistavad. Aga ei leia neid ja pean ostma põned persona gaurdid, mis splindi välja tõmbamisel kriiskama hakkavad. Katsetan järgnevatel päevadel nendega, kinnitan aparaatide külge, et kui keegi projetorit kisub, siis saan teada. Kujutlen, mida ma mõne sellisega teen, sest hiljuti on mul varastatud tagaruumist Zenit ja Ljubitel. Eriti on mul kahju Zeniti sees olnud filmist.

20. jaanuar 2007 laupäev
lumi tuleb maha
Kompus käib.
Maia ööbib galeriis.

21. jaanuar 2007 pühapäev
Eero Talts käib vaatamas.

9 -- 14 jaanuar 2007 -- Elghita Zeno, naine-masin postkaardid, TH Ilvese äi, Koguja Raamat, Estraaditop 10

2007-04-22T16:10:00.000+03:00

10. jaanuar 2007 kolmapäev
Ülge hulga aja nägin Elghita Zenot, kunagist Lasteteatri ja VATi näitlejannat, kes vähemalt vahepeal elas-töötas Briti saartel burgerikohvikus. Elghita on teatud ringkondades muidugi väga legendaarne aga mina kohtusin temaga 1996, kui ta käis filmiklubis. Laulis NE!-ga juba siis ja on esindatud NE! plaadil "Covers Yesterday" (1999). Praegu oli Zeni nati vanemaks ja rahulikumaks jäänud. Elab ikka Shotis aga vist enam mitte burgerikohvikus.

11. jaanuar 2007 neljapäev

Galeriis käisid Berk, Martiini, Eve Lõhmus, Liis Keerberg, Raimo Hanson ja Palgi
Palgi näitas "Naine masi-loom" postkaarte, mis hõbepaberil ja väga ilusad. Ning võttis suurema summa raha.

12. jaanuar 2007 reede

Malle Elvet tuli, et laenata fotokat, et pildistada TH Ilvese äia. Kirus kohtunikke, kes suures lurjused olevat.

Kompus käis meelde tuletamas, et talle oma teoseid annetaksin. Soovitasin tal kirjutada "Koguja Raamatu".

13. jaanuar 2007 laupäev
Peale tööd läksin Kuku raadiosse Mäksi saadet "Estraadi TOP 10" tegema. Kuku tolmuses stuudios ootasid mind Liis Raidmaa ja Tõnis Mägi. Oli väga sõbralik õhkkonbd. Mäx lubas otsida mulle vanu Kooma lindistusi jne. Saadet läsk ludinal. Nad olid mu Vikipeedia CV üles otsinud ja tsiteerisid seda. Tegin oma edetabeli avangardsema Eesti muusika baasil, ajaloos tagant etepoole.
1. Kago, Iduvigik Liska, Pastacas, Mari Kalkun -- "Taivaminek". Loo debüüt raadios
2. Zahir "Heart Ache Pilot" 1995
3. Generaator M "Disku lugu" 1981
4. Ruja "Meediaskeldus" 1980
5. Suuk "Narkomaan" 1976
6. Collage "Unelaul" 1975
7. Meie "Unelmad ja tegelikkus" 1973
8. Andromeeda "Vesiviiul" 1969
9. Kristallid "Küll olid päeval pikad..." 1967
10. Peoleo "Palgasõduri laul" 1966

Peale saadet helistas Mägile Andres Valkonen, kes pahandas, et olin öelnud, et ooperit "Põhjaneitsi" pole salvestisena säilinud. Olevat küll. Kahjuks hakkas Mägil väga kiire, nii et pikemat juttu polnud.

14. jaanuar 2007 pühapäev
Millegipärast oli sel päeval galeriis mitme suur igatsus M.Palgi järele. Perekond Sinilipp kirjutas "Tulima vaatama Marist, aga teda polnud". Helmut Piirimäe kirjutas "Maris Palgi oli hea".
Lõpuks siiski Palgi ilmus koos Luige ja Oravaga ise kohale.

2. -- 17. jaanuar 2007 Hoone, produtseerin toksimist, peorikkuja Talvistu, Aguri keskeakriis, Kompuse gastroskoopia,

2007-04-08T14:19:00.000+03:00

2. jaanuar 2007 teisipäev

Paneme üles TÜ Kunstiosakonna magistrantide näitust "Hoone". Õnneks on osakonna meister väga asjalik ja ma ei pea väga rebelema. Korsmann ehitabveidrta kapi A saali nišši, Eda Lõhmus riputab üles raskeid laastukatusetükke ja paiskab maha verd. Lindistasin Audacitiga talle toksimisegi Helina Loidil on lahedad rtauast maalid. Palgil aga lihtsalt maalid. Asjalik sebimine.
Õhtu avamine, kus Elken on näituse üle uhke. Tõrvatilgaks saabub aga Enriko Talvistu, kes muidugi värgi otse maha teeb.

3. jaanuar 2007 kolmapäev
Lagle pidi minema lohutama Helbet, kelle Agur aastavahetuse paiku maha jättis aga ei lähe siiski. Agur nimelt sai maha üsna räige perehülgamisega. Naised on õhevil. Üsna kroonikalik õhhkond. Mulle tundus Agur üllatavalt rumalana.

4. jaanuar 2007 neljapäev
Kompus astus läbi, kaebas et tervis läbi, küljes valu ja maos mingi jama. Läheb gastroskoopiasse. See tähendab, et laseb endale toru makku ajada. Hullemat enesepiinamist annab välja mõelda. Kas Kompus on on hedonismist tüdinud?

6. jaanuar 2007 laupäev
Käisid Kaspar, Liina ja lõpuks Lauri Sommer, kes oli humoorikas meeleolus (Hobuse Punaväkke võtmise Tunnistus).

7. jaanuar 2007 pühapäev
Kruusamäe käis ja kiitis muidugi Lõhmust ja kirus muidugi kuraatorit. Käis ka tegelane, kes nimetas ennast Albertsiks (Krosmanni kunagine bänd).

18 -- 24 detsember 2006 akende vahetus, kehv teenindus Tartus, keerbergi tuim lõug, alaealiste komsjon, Hüva seeriakülastus

2007-03-31T19:26:00.000+03:00

18. detsember 2006 esmaspäev
Lõpuks peale pikka ootamist saabusid 2 nolki meil aknaid vahetama. Lammutasid vanad aknad robustselt ära, panid plekitükkidega uued aukudesse, lasid ülejäänud tühjaks jäänud ala makrofleksivahtu täis ja kõik. Väljast väga kole vaadata. Küsisin, kas nad ei paneks mingeid välisliiste või nii. Nad ütlesid, et laos liiste pole. Tassisi vanad aknad tonteab kuhu (pidin need kuuri ümber tõstma) ja tõmbasid uttu. Teenindus läheb Tartus järjest sitemaks.

19. detsember 2006 teisipäev
Liis Keerberg käis. Oli hambaarstil käinud, nägu tuim. Rääkis hästi naljakalt.

20. detsember 2006
Kusnets käis.
Õhtul Mai Sööt.

21. detsember 2006 neljapäev
Hommikul pidin minema Leoniga alaealiste komisjoni, kuna Leon oli kunagi poest shokolaadimune varastanud. Reet tuli ka. Komisjonis oli Leon madalam kui muru ja sai vaevalt sõna suust. Komisjon suhtus tasse üllatava sümpaatiaga aga kui Reedalt küsiti arvamust, siis tundus, et hullemat krantsi koolis pole. Naljakas oli, kuidas Leon pidi seletama suitsetamise kahjulikkust. Leon ei paistnud taipavad, et see on talle enesele tervisele kahjulik, vaid seletas, et kalliks läheb ja et lapsed ei tulevat normaalsed.
Pärast kutsus Reet teda Ekraani mingit filmi vaatama aga Leon ei tahtnud. Läks hoopis Viivega shoppama.
Õhtul maandusid galeriisse lõbusad Hüva ja JJ Klaus. Jõid veini ja vaatasid youtubest enda videosid.

22. detsember 2006 reede

Pidin galeriis Pirtsu hoidma.
Käisid Raimu Hanson, Vallo Toomla ja Hüva.

23. detsember 2006 laupäev
Galeriis päris palju rahvast, sh. Eva Orav, Evard Arrak perega, Hüva ja lõpuks Sirje Arras.

12 -- 17 detsember 2006 Mart Lepp, Sortsid, rikkis digikas

2007-03-17T15:31:00.000+02:00

12 detsember 2006 teisipäev
Mart Lepp tuli koos koos oma piltidega, et teha jõulunäitus "Tallinna motiivid". kujutasin ette, et Lepp on nagu vana rikkur (vähemalt selline mulje jäi "Pealtnägija" saatest) aga on selline kaabuga väike mehike. Aga juttu oli mõnus ajada. Panime konservatiivse, 60-ndate keskpaiga porises vaimus näituse ühiste jõududega üles.

Õhtul filmisin Kalev Kudu "Sortside" peaproovi Genialistide klubis. Etendus oli muidugi omajagu võimas ja segane aga ruum oli pime ning filmida oli väga raske.

13 detsember 2006 kolmapäev

Lörtsine ilm. Avastasin, et galerii fotokas rikkis. Oh jah.
Hoidsin TT-d ja Martini passis ka galeriis.

14 detsember 2006 neljapäev

Rael Artel: "Vargaid ei karda?"
Kruusamäe "Parem kui Punga."
Marko Kompus "Sul on siin kallid pildid seintel!"

15. detsember 2006 reede

Homiku käis üle hulga aja Kaire Nurk.

Õhtupoole tegime Martiniga tema minifilmide kogumik DVDd.

16 detsember 2006 laupäev

"Naine masin naine loom" (Bioloog, Palgi, Luik) koosolek. Otsustasime pildistada Kaie Luiki vanemate maamajas. Täiesti juhuslikult tulid galeriisse ka Natalie ja Raja.

4 -- 10 detsember 2006

2007-02-25T17:06:00.000+02:00

4 detsember 2006
Ööbisin galeriis. Päeval läksin turule, et osta uusi prille (need varjutatud tekitavad depressiooni) aga pahur prillimüüja oli oma träni juba kokku pannud ning keeldus teenindamast. Läksin hoopis kohaliku vanaraamatumüüja putkasse. Sain sealse tädiga jutu peale. Päris palju huvitavat kraami oli 60-ndatest 70-ndatest, näiteks isekopeeritud bändi-postkaarte puntidega, mida ei mäleta muidugi enam keegi. Sain sealt tõelise harulduse -- eestikeelse samizdat seksiõpiku tõen. 70-ndate algusest, õhukesele paberile kirjutusmasinaga trükitud ja kusagilt pildistatud seksipoosidega. Võimalik, et näiteks Matti Milius võis seda kunagi ümber lüüa.

Aga sain ka ühe teise kurioosumi -- 1965 Moskvas ametlikult välja antud aktifotopostkaardi

5. detsember 2006
Päeval tuli Jaan Jürgen Klaus ja hakkasime "Sinitähekese" premjääriks plakatit disainima. Päris hea pildiga -- Erkki käsi püsti kitarriga. Käe otsa panime digitaalse tähekese.
Leppisime telefoni teel Laglega ära ja läksin koju.

6. detsember 2006 kolmapäev
Galeriis käisid Anne Parmasto ja Viljandi Kultuurikolledzhi esindaja, et sügiseks Kolledzhi näitust planeerida.

JJ Klausiga arutasime õhtul ja tuli idee teha Tart Film Kuukulguri allasutuseks.

7. detsember 2006 neljapäev
Aleksnder Rohtmets laõuna ajal käis ja rääkis, Olaf Palme olevat tapetud Wallenbergi teema tõstatamise pärast. Veel jutustas ta, kuidas 50-ndatel ostis sõjaväe ajal riigilaenuoblikatsiooniloterii võidu eest endale esimese filmikaamera.

8. detsember 2006 reede
Rael Artel tuli õhtul ja oli pahur, kuna Kõrgema Kunstikooli valgusnäituse ülespanek toppas. kui pärast avamisele läksin, siis näitus oli pooleli. Aga Laansalu ei näinud selles erilist prpbleemi, sest tähtis on protsess, areng ja kunst ei saagi päris valmis olla.

9. detsember 2006 laupäev
Pidin sõitma Jõgevale isa garaazhi asju ajama aga jäin rongist maha. Garaazhide boss ei näinud selles suurt probleemi, lubas ise Tartu tulla.
Kohtusime Sirje Arrasega ja plärasime Du Nordis maast ja ilmast. Tal läheb kenasti, üürib päranduse eest ostetud kööktuba välja, käib tööl ja huvialaringides.

10. detsember 2006 pühapäev
Õhtul "Sinitähekese" esilinastus Lutsu teatrimajas. Alguses esines Erkki -- üllatavalt korralikult ja isegi profilt. Kokutas naljakalt. Alguses esitas instrumentaale ja pärast laule. Suur trobikond inimesi oli kohale tulnud.

Video 1

Video 2

Pärast näitas JJK siis filmi. Mulle eriti ei meeldinud. Rõhutas liialt Erkki hullumeelset ja alkohoolset poolust. Erkki hoolitsus ema eest oli muidugi liigutav.
Peale õhtut jutustasime Margus Anderssoni ja Ivar Põlluga. Andersson seletas 70-ndate Tartu rockiskeenest pikki segasevõitu lugusid, samuti kuidas Leonard Merzin kõikides kõrtsudes prassis, alustades uhkemast lõpetades kõige viimase, raudteelaste sööklaga. Ka uuris MA Ivar Põllult, miks "ei skoori".
Erkki jõudis ennast vahepeal vinesse juua ja käitus kohati üllatavalt tavalise jotana.

27 november -- 3.detsember 2006 Fotokala Ajateljel, Jõgeva, Karukäpad, Janno Zõbin, Mati Karmini fotohuvi, väsinud Rael, Allan Vainola kohvikus tuuril

2007-02-17T14:13:00.000+02:00

27. november 2006 esmaspäev

Õhtul paneb Fotokala seltskond elik siis Naatan Haamer & Co. näitus "Ajateljel" üles. Väga vaikselt. Pärast ilmub ka Daisy Lappard, kes enam ammu ei lonka.

28. november 2006 teisipäev

Anneli T valvab galeriis ja perega sõidame bussiga Jõgevale Karukäppadele külla. Ajan Kaja Tennisoni jube uhkes kontoris pärandusasju, pärast astun Tähe tänava maja juurest läbi, uurin ka maja tagant. Tundub endiselt, et korteris ei ela kedagi. Majja ei pääse, kuna välisuks on koodlukuga.
Helbe on üksinda kodus. Kaisu Ann on üliaktiivne ja elav ning TT mõjub tema kõrval veidi veidra nohikuna, kes ei taha normaalseid mänge mängida. Kaarel on paindlik nagu oleks kummist ning roomab nagu ussike.
Agur ilmub alles siis kui me peame rongile kihutama. Vaatame enne veel nende videokassetide kogu ja leian väga obskuurse jupi, kuidas NE! esitab "Dai dai viinuskit veel".
Karukäppade Niva ei lähe käima ja aitan lükata (Helbe roolis). Niva järgi kihutav Karukäppade koer jääb peaaegu ühe auto alla.

29. november 2006 kolmapäev

Janno Zõbin tuli Tallinna. Kohtusime temaga Illegaardis koos Lauri Pajosega. Janno kinkis mulle Eesti biitbändide psecial edition kogumiku (tiraazh 1). Zõbin kiitis Tardo õhkkonda. Rääkisime muusikast, Pajose ja Zõbini vanadest bändidest jne. Vahepeal käisime Kassitoomel, kus Janno ja Lauri popsisid nati. Kirusime autorikaitsjaid. Pärast ööbis Janno Jäneses.

30. november 2006 neljapäev
Läbi astus Alard Madisson, kes ei saanud Repriisi kambäkis kaasa teha hääleprobleemide tõttu.

Siis Mati Karmin, keiega heietasime pikalt. Skulptuurielu probleemidest (linnaisad ei taha skulptuure mitte kusagil) jne aga eriti palju vanade fotode kogumisest. Karmin on väga suur huviline. Jutustas, et on näinud ka Eesti Wabariigi aegse porno klaasnegatiive.

Õhtul saabus Rael Artel, väsinud Lansast, TKK tudengitest, vaimustunud Berliinist ja Amsterdamist: "Amst-s oli kõik viimase peal ja tulen siia..."

1. detsember 2006 reede

Galeriis käisid Marko Kompus, Erkki Luuk, Erkki Hüva, Mehis Heinsaar, Martini.
Jään hilja peale ja Lagle helistab, et parem ärgu ma koju tulgugi. Ei lähegi. Ööbin galeriis.

2. detsember 2006 laupäe
Õhtuks on Zõbin korraldanud Vainola "Unenäotuuri" esinemise TÜ Kohvikus, soojendajaks Erkki Hüva. Vt. videot
Kuna filmin seda üritust ja koostan galeriis leiduvatest valgustitest mingi valgustuse. Kontsert läheb ilusti, pärast räägin paar sõna juttu ka Vainolaga (peamiselt Metro Luminalist). Vainola akordionist tahtis üsna kõva pappi ja see tegi Zõbini kurvaks. Pärast ostsime pizza ja läksime Illegaardi, Zavoodi juures kohtusime Margus Andersoniga. Plärasime Illegaardis lõputult maast, ilmast ja muusikast.

3.detsember 2006 pühapa
Käib Heli Kohv oma paljude ideedega ja vanavanavanaema fotodega.

21 -- 26 november 2006 galerii nõukogu koosolek, OP, naine-parasiidihävitur

2007-02-10T16:47:00.000+02:00

21. november 2006 teisipäev

Toimus galerii nõukogu koosolek. Kohal Parmasto, Elken ja uue tulijana Külli Hansen, kes oli olnud galerii suhtes varem üpriski kriitiline. Arutelul oli ta vaikne. Küsisin, kas linnal on soove või pretensioone aga ta puikles kõrvale.
Elken oli rõõmus minu ettevalmistatud programmi üle. Tal oli "operetliku esindusgalerii" tuhin üle läinud ja ta eelistas "alternatiivgalerii" rida.

22. november 2006 kolmapäev

ETV meeskond tuli tegema lõiku Pink Punki näitusest "OP"-le. 5 minuti jupi tegemiseks käis mitu tundi tramburaid hulga meeste, mitme valgusti ja operaatori manöövritega. Viimane tegi ikka kõva kunsti. Sandra alustas intervjuud üpris kobalt aga inteka lõpu poole sai siiski hoo sisse. Kaarel oli muhe. Naatan Haamer polnud vist näitusega väga heas suhtes, ta oli ka natuke pahur. Pärast filmiti galeriis üles ka üks filosoof.

23. november 2006 neljapäev
Kudu käis ja võttis Jelizavet Bami DVD.

Õhtul tegin filmiõhtu ja näitasin Üliõpilasmaja "Tudengifilmist" üle jäänud dokusid. Need polnud nii veidrad kui samasugused mängufilmid. Enamasti suht korralikult tehtud aga igavad kursuse- vm. tööd. Kohal oli kümmekond vaatajat.

24. november 2006 reede
Pool päeva valvab Lagle. Aga ma ei mäleta, mis ma sel ajal tegin.

25. november 2006 laupäev

Käisid Enn Tegova koos Eve Lõhmusega. Mann Kindsiko ja lõpuks Kaspar. Mälestasime Urvet.

26.november 2006

Hommikul läksin Lepiku 1-e endisesse Maia Mölleri (nüüd ka Eva Orava ekskorterisse) "Naine Masin Naine Loom" jaoks pildistama. Kohal Eero Talts, Maris P, Eva Orav ja Kaie Luik. Üldiselt mulle ei meeldinud. Rõske ilm, pahur tuju ja liig palju lapsikuvõitu ettepanekuid ja vastuvaidlemisi. Ühe hea pildi sai ("Parasiidihävitur").

Galeriis käis üle hulga aja haisuvana-balletiartist Vilippo-Lipp.

14 -- 19. november 2006 Musta turu avamine, Pink Punki aqustaja Elken, Liivrand, Vahingu propelleriga taskulamp, Luik lubab poseerida alasti.

2007-02-02T18:01:00.000+02:00

Must Turg avamisel 14. november 2006

Kaarli gf, Kaarel, Kristin
Maris & Kaie
Raimu Hanson (seljaga), Kristin, Katrin Pärn, Sandra
Katrin Pärn, Elken, tundmatu, Kiwa

Batrhol Lo Mejor
Sandra ja Elken

14.november 2006 teisipäev
Suht uimane Pink Punki näituse "Must turg" ülespanek. Sandra & teised liigutavad end staari rahuga. Tuuakse kohale huvitavaid asju: alguses suur akvaarium, siis räme raudraam. Tassimist kõvasti. Neiud jändavad pikalt tekstiilidega. Kaarel veab salapärasle ilmel kohale vintskleva eluka, kes basseini visatakse. Hai välimusega koletis, kes siiski peaks olema tuuraline sterlet.

Näitus koosnebki kahest osast: massiivsest videost (mille muusikaks olev sümf kriiskamine tahab hiljem närvid süüa) ja raami peale pandud akvaariumist, kus tiirutab Olend. Musta kangaga kaetud klaasnõud peab alt vaatama. Raam on kipakas ja mul on hirm, et see võib külili prantsatada.

Avamisel alguses justkui hõre olemine aga Jaan Elken oma vaimustunud olekuga hoiab tuju üleval. Muudkui seletab Sandrale midagi.
Pärast lobisesin veidi näitelja Katrin Pärnaga. Ta rääkis huvitavaid asju, näiteks mu armastatud "Kaevutee"(kus mängis nii tema kui ka ta ema Mare Pärn) telgitagustest. Loomulikkus oli tagatud, sest sageli stsenaariumi lihtsalt polnud.

15. november 2006 kolmapäev
Galeriis käib huvitavat rahvast, s.h. Milius, Rohtmets, Mann Kindsiko, Maia Möller ja Isegi Harry Liivrand !!!

Kompusel on vana lapik taskulamp kaasas. Valgustame kala ja Kompus räägib, et Vaino Vahing olevat kunagi ostunud väikese propelleriga taskulambi ja valgustanud sellega Rootsi satelliite.

Õhtul Palgi/Luige ateljees "Naine masin naine loom" koosolek. Jäin muidugi hiljaks. Maris oli hilinemiste pärast pahane (õnneks ma polnud viimane, Orav tuli veel hiljem) aga üldiselt oli koosolek lõbus üksteise õrritamise ja aasimise vaimus. Mõtlesime pildistada Lepiku tänavas ja Maris P maja all saunas. Luik lubas isegi alasti poseerida.

16. november 2006 neljapäev

Käivad Peeter Krosmann, Tiit Kusnets, Alan Prosa.

19. november 2006
Käisid Kalev Kudu, Maris P ja Krista Piirimäe.

7 -- 12 november 2006 Kätsid, In memoriam Urve Saard, Kalev Vapper & Edgar Savisaar

2007-01-07T14:45:00.000+02:00

7. november 2006 teisipäev

Pidasime Maris P-ga maha paraja telefonikätsi Draakoni näituse teemadel. MP ei olnud nõus koos demonstreerima "Elukangelasi" ja "Naine masin..." Miski kompromissipakkumine ei aidanud. Tallinnas esinen üksinda.

Õhtul käis külas Mai Sööt, kes õpib Kaunases. Rääkis, et väga ei meeldi. Leedulaste kunstinägemus natuke liiga erinev. Inimesed ka. Suhtleb peamiselt teiste mitteleedulastega. Kaunas olevat sügisel üsna kõle ja tühi.
mai sööt

8.november 2006 kolmapäev

MP käis galeriis aega parajaks tegemas ja üritas mind mõnitada. Siiski hoidsin end vaos ja tegin kivinägu.

9.november 2006 neljapäev

Rüütli keskuse kirjatarvete putka müüjalt saan lõpuks teada, et Urve Saard oli 27. oktoobril oma kodus insulti surnud ja tuhastatud. Urve Saardi tundsin uba astats 1993, kui läksin Raadi mõisasse tööle. Tõin tema majast joogivett. Ta oli ümarik problemaatilise tervisega keskealine naine, kes oli alati nõus mõõduka tasu eest meid meid valvekorras asendama. Ta asendas meid ka puhkuste ajal ja ka ühel jubedal suvel, kui mõisas polnud elektrit ega telefoniühendust. Urve oli heasüdamlik ja kuigi sahistati, et tal olid alkoholiprobleemid, ei märganud ma seda kunagi. Urvel lapsi polnud aga te elas ühe väikest kasvu mehega (kelle nimi pole enam meeles), kes ise mingil hetkel korraks jalule sai, auto ostis, siis aga autoga hunnikusse pani, jälle jooma kukkus ja lõpuks suri.
Uuel sajandil töötas Urve vanade raamatute müüjana. Suvel Küüni tänaval avaletiga, talvel väikestes poodides Riia maantee tõusul ja Võru tänava alguses. Tervis siiski halvenes, lõpus olid tal ka käimisraskused. Mingi tõbras määris talle ka mingi mobiilivõla kaela.
2005 oli ta mulle korra modelliks. Suvel ta rääkis, et jääb oktoobris tööst ilma. Helistasin tema telefoninumbril tõenäoliselt surmajärgselt, et küsida, kuidas lood on aga muidugi oli telefon tumm.

Urve aastal 2005

10. november 2006 reede
Õhtul käis üle hulga aja Erkki Hüva. Oli asjalikus meeleolus. Hoog nii suur sees. Jäi napilt rongist maha (tahtis maale sõita), võttis takso ja kimas Elvasse, et seal rongile minna!

11. november 2006 laupäev
Kell 16 saabus galeriisse Kalev Vapper junior ja sättis üles oma installatsiooni "Kaunistagem Eesti kojad Savisaare pildiga", mis olevat Eedeni galeriist välja visatud. See koosnes rahvusvärvides Edgari pildist ja tellimislehtedest, millega sai siis neid pilte tellida. Asi jäi üles aga vaid järgmise päevani.

31 oktoober --- 5 november 06 "Kunstnik Kaardil", Vilimaa hambraravi, geeniused Nurk ja Vissak, filmiõhtu, Kudu miilitsas, Kärt Mikli

2006-12-17T17:08:00.000+02:00

31 oktoober 2006 teisipäev
Margot Kask & kompanii tulid näitust "Kunstnik kaardil" üles panema. Tulid kambaga kohale, hakkasid tööle. Kuid siis keset päeva kadusid uttu. Vahepeal käis Rael Artel kirumas. Fotoässad ilmusid tagasi napilt kolmveerand tundi enne avamist ja hämmastava kiirusega riputasid lõpuks oma näituse ära. Mina lõikusid kapaplaatidest higipull otsa ees silte. Hiljaks jäime ainult 15 minutit.
Pärast läksime edasi Reale Arteli galeriiss, kus oli veits rohkem inimesi isegi.
Pärast Ys. avastasime Margot Kaskiga veel ühe teose, panoraami autolammutusest ja panime selle üles.

Paremal Margot Kask

Hüva ja Kiis
vanad peerud

1. november 2006 kolmapäev

Ülo Vilimaa sattus sisse. Rääkis, et käib Tartus hambaarsti juures.
Pärast käis ka Rael. Soovitas mul Berliinis käia.

2. november 2006 neljapäev
Leon tuli Tartu. aga läks kohe mingi sbraga linna peale hängima.
Kell 13 paiku tuli Kaire Nurk. Ütles, et näitus on teaduslik. Samal ajal sattus sisse ka Pärtel Vissak. Nimetasin teda geniaalseks. Nurk küsis, et kui Vissak on geniaalne, kas ka tema (Kaire) on geniaalne.
Peale neid kakerdas sisse Erkki Hüva, kes oli täis nagu tinavile ja käitus väga normaalse joobari moodi.
Ivaylo Zladkov vaatas pannood autolammutusest ja kohe läks meil jutt nõukaaegsete autode peale. Rääkisin neile eestlaste Zhiguli-lembusest. Treda üllatas see. Tema rääkis Ida-Euroopa kehvadest autodest.
Tanja Muravskaja käis ja rääkis oma plaanidest. Kiitsin tema lipupilte, kuid soovitasin vähem steriilsust.

Õhtul oli filmiõhtu "Tõeline tudengifilm 2006"

Oma tosinkond inimest tulid. Näitasime A saalis. Kohal olid ka JJ Klaus ja Urmas Reisberg. Päris kiiks oli. Reisberg imestas isegi, et selliseid filme oli annetanud.

3. november 2006
Kalev Kudu rääkis, kudas neil Moskvas läks. Väga hästi. Üliõpilasteater oli saanud ühe peaauhinna ning Kalev Kudu oli hotellist miilitsasse sattunud, kust ta end 1000 rubla eest vabaks ostis.
Õhtul väisasid Martiini ja (seekord kaine) Erkki.

Külla tulid Kärt Mikli mees Taneli, pisipoeg Ottiga ja pisikese rohelise mini-Audi kujuga Wolkswageniga. Ott on suur mürakas poiss ja Kärt endiselt huvitav ja karm mutt. Tanel hiilis minema Urgu, kuigi kardab Die-d.

4. november 2006
Kärt külas. Lõbus. Aga õhtul saame teada, et näitlejaseltskond on Tartu-Tallinn libedal mnt-l teise autoga kokku põrganud ja Dajan Ahmet surma saanud.

5. november 2006
Tanel viskas mind Leoniga galeriisse. Jagelemegi galeriis arvuti pärast, kuni Leon maale sõidab.

24 -- 29 okt 2006 -- Piinav suhtelisus, Artishoki plaadifirma, Repriisi kambäkk, maailma õnnetum Maia Möller, Grisha kingitus Frippile, õnne valem.

2006-12-05T02:19:00.000+02:00

24 oktoober 2006 teisipäev
Kaire Nurk üle hulga aja. Kaebas, et kõik on niiii suhteline, et igaüks võib kirjutada mida tahes ja ikkagi on see nagu õige.
Õhtul Liis Keerberg uitas näituse. Oli üllatavalt kriitiline. Kirjutas külalisraamatusse "Samas sisu nagu polekski. KÄHKUKAS". Et nagu Ootsing on siiski viitsinud vaeva mäha, kuigi sobivat rohkem tänavakunstnikuks.

25. oktoober 2006 kolmapäev
Päeval tõis Urmas Reisberg Tudengifilm 2006 ülejääke, sest tahan hakata jälle filmiõhtuid korraldama. Mitmed sellest pakist on ikka päris kiiksud.
Lõuna paiku tuli Maarin Ektermann. Rääkis, et plaanib Artishoki plaadi välja anda. Talle meeldiks omada just plaadifirmat.

Õhtul käis fotograaf Alar Madisson ja teatas, et 80-mdate alguse vaserühmaga Tartu (disko)bänd Repriis teeb kambäkki. Et Viljo Tamm tuleb mere tagant jne. Alar Madisson laulis ka Repriisis (mis olevat Venemaal väga popp olnud), kui uskumatu see ka pole. Laulis "Lady Madonnat".

26 oktoober 2006 neljapäev
Päeval Eda Lõhmus laenas oma Tampere majas avamiseks klaase. Pärast käisin koos Kompusega Lõhmuse näitust vaatamas aga ei leidnud kedagi eest. Aga kamp oli Tampere maja keldrisse luuleõhtut tegema lännu.
Ka uus galerist (Lastekunstikooli) Krista Sokolova käis oma suurtest plaanidest rääkimas.
Ja õhtul maabus Maia Möller, kes kaebas oma ülirasket elu. Reisimine Euroopas oli kallis ja pani finantsilise põntsu. Võlausaldajad kaelas. Kuigi MM on meister sellistes situatsioonides. Hiljem tuli Maris P ja lohutas või "lohutas" kõige õnnetumat inimest maailmas.

Õhtul käisin Rita pool, sest Lagle oli seal. Kohal oli kari naisi ja üks räme mees, kes oli Rita mehe Hillari vanem vend. Aga see vend ei saanud vastu ühele Kristile, kes käitus n.ö. bravuurse naise kõigi reeglite kohaselt. Kristi jäme ja vali hääl vallutas summutas kõik ja hoogsad liigutused olid juba ohtlikud.

27 oktoober 2006 reede
Tormine ja vihmane ilm. Oli Enor Niineväli kõrvetanud nende "Dada manifesti" etenduse (aprill 2006) video. Enor sai video kätte aga pärast tuli kaebas, et video hangub arvutis. Soovitasin mitte Windows Media PLayerit kasutada.
Õhtul sattusid ühel ajal galeriisse Kompus ja Sirje Arras. nad vaidlesid kirgilkult tund aega. Aga ma ei mäleta mille üle täpselt.
Hiljem tuli Grigori Lotman ja rääkis, kuidas ta oli Robert Fripile kinkinud oma dushijoonistuse. Fripp olevat ise küsinud.

28 oktoiober 2006 laupäev
Galeriis uudistasid Erki Kasemets, hiljem ka Arp Müller. Veel hiljem Kaspar Ranniku ja Liina. Kaspar küsis Urve kohta. Ma ei teadnud, et Urve surnud ja rääkisim. et Urve oli tööst ilma jäänud.

29. oktoober 2006 pühapäev
Mägi, Aruoja ja Heinsaar tulid näitus kokku panema (aga maalid jätsid nad tagaruumi). Aga peamiselt arutasid nad õnne valemi üle.

16 -- 22 oktoober 2006Enno Ootsingu, Kadri Mägi- marie Arusoo näituse avamine, Erkki ema surm, Concerto Grosso, Haisuvana on elus. Urve Saard surnud.

2006-11-29T18:46:00.000+02:00

16 oktoober 2006 esmaspäev

Kadri Mägi ja Marie Arusoo ning Mehis Heinsaar tulid om näitust üles panema. Lisaks Mägi ühe graafikateose hulgikoopiate olid Arusoo kohale vedanud hunniku valgeid maale, millel olid kuulsate Eesti kunstnike nimed ning laua, tooli ja juhtmeta arvutikuvari. Lampidele pandi punased ja rohelised kiled ette. Et oleks nagu kunstipood. Nad askeldasid lõbusalt ja huvitusid, kas vana peer Ootsing nende näituse peale solvub.

17 oktoober 2006 teisipäev

Tuli Enno Ootsing. Ta installeeris kõik ise ("Olen kümneid näitusi ise üles pannud"), vahepeal rääkisime tema karjäärist ENSV Kunstnike Liidus. Ta oli Kunstihoone galerist.

Päeval kohtun tänaval Erkki Hüvaga, kellel on silmad vees ja jahub midagi veemõõtjatest ja sellest, et ta nutab õnnest.

Õhtul oli võimas ühisavamine. Mägi-Arusoo kutsel oli avamisele tulnud kari noori, kes täitsid galerii heleda sädinaga. Prominentsematest olid kohal Anne Parmasto, Mehis Heinsaar, Marko Kompus, JJ Klaus, Priit Petrov, Sütevaka, Valdo Valper, Ann Ints, Ivaylo Zladkov jt. Heinsaar mängis minu klahvkal abstraktseid mutsreid. Kompus noris Kadri Mägiga mingit tüli mingite üürivõlgade pärast ning lõpuks püüdis tõestada, et õnn petub rahas.
Ootsing ja Vahersalu
Parmasto, Heinsaar, JJ Klaus ja Priit Petrov

Keskel Andres Sütevaka
Ivaylo Zladkov. Arusoo ja Kompus
Kadri Mägi ja Maria Arusoo.

Kui kõik läbi sai, andis Ootsing mulle väikese kunstiajaloolise intervjuu otse kaamerasse.

18. oktoober 2006 kolmapäev
Hommikul käis Milius ja tahtis kohe midagi Mägilt ja Ootsingult oma kogusse. Helistas kohe Mägile. Tõsi, Mägi lubas näituse lõpus oma graafikat kõigile jagada oksjonil, kus pidi maha müüdama Arusoo maalid.

Päeva jooksul käisid gränd õuldid Silvia Liiva ja Evi Tihemets.

Õhtul tuleb JJ Klaus ja teatab, et Erkki legendaarne füürer ema (kes mitu viimast aastat oli parkonsoniga, mida ta ravimast keeldus, voodis) on surnud. Varsti saabub ka Hüva, kes on üllatavalt asjalik. Räägib, et leidis ema tooli peal otseti. Kutsus kiirabi. kiirabi tunnistas Leili kohe surnuks. Tõendil oli põhjusena kirjas "ajusurm". Erkki olevat üritanud peale meditsiini lahkumist emale veel kunstlikku hingamist teha (kuigi pr. Hüva oli selleks ajaks juba mitu tundi surnud) ja "korraks tundus, et ärkab."

Kutsusin Erkki enda koju. Lagle oli väga mõistev. Varsti tulid sinna ka Lauri Sommer ja Liis Keerberg. Erkki ei tundunud väga endast väljas olevat. Üritasime lohutada ja rääkisime perspektiividest. Erkki helistas sugulastele. Need justkui puikelsid alguses aga lubasid siiski appi tulla.
Lõpuks läks Erkki siiski koju.

19. oktoober 2006 neljapäev
Barthol Lo Mejor ja Aleksander Rohtmets käisid uudistamas-targutamas.
Panime Martiniga tema filmi "Concerto Grosso" (dokfilm orelikunstnik Toomas Löögimäest) kaadritele kohanimed peale: Stockholm, Berliin, Brüssel, Tokio.

21. oktoober 2006 laupäev

Üle hulga aja ilmus välja vana balletiartist Vilippo-Lipp (Maris nimetab Haisuvanaks). Ma pidasin teda juba surnuks. Ta ütleski: "Kui ma järgmine kord pikalt ära olen, siis teadke, et olen läinud." Jee muidugi.

22. oktoober 2006 pühapäev
Oma kodus sureb tõenäoliselt insulti Urve Saard -- üks mu omapärasemaid modelle ja hea tuttav Raadi päevadelt. Heasüdamlik, kuid õnnetu naine. Aga ma ei tea veel seda.

10 -- 15 oktoober 2006: Illak, MOKSi tuumik Jaapanisse, Lastekunstikooli galerist, varastati karp paberilipakaga, Kristo Rajasaare, Syntees, Ivers

2006-11-22T18:20:00.000+02:00

Erkki Hüva 13. oktoober 2006 NB! soeng.

10. oktoober 2006 teisipäev
Käis Lenin elik Raivo Kannik. Oma veist ülbel-ignorantsel viisil teatas ta, et tahab teha kevadel näitust. Aga geenius võib seda ju endale lubada.

11. oktoober 2006 kolmapäev

Riho Illak tuli, uuris seinu ja kuidas oleme, küsis, kas mu palka on tõstetud, tuletas meelde, et Ülikooli aastapäev tulemas. Lõpuks: "Kui mingi probleem, pöördu minu poole".

Malle Elvet käis mu digifotokat laenamas. Tal vaja minna TH Ilvese äia pildistama.

12. oktoober neljapäev

Evelyn Müürsepp küsis soovitust mingi projekti jaoks.
Hiljem käis ka Mariliin Kindsiko, kes koos Evelyniga (ning Remmi ja Johniga) läheb uhkelt Jaapanisse 3-x nädalax gunzti tegema. Neil oli ka mingi kamm -- Evelyn polevat Mannile infot sõidu kohta edasi andnud, kuigi jaapanlased olevat Manni eraldi kutsunud.
Krista Sokolova kirjutas külalalisraamatusse "KIIS ON LOLL". Soovitasin ta Lastekunstikooli galeristiks. Ja ta sai ka selle koha. Tore. Kindsiko on Tampere maja galerist ja Sokolova on Lastekunstikooli omas. Mets on sugulasi, ptü tuttavaid täis.

13. oktoober 2006 reede

Käisid Hüva, Zladkov, SArras, Pärtel, Heinsaar, Lassie, Tiit Kusnets.
Ja õhtuks oli A saalist, "Armastuse ja hülgamise muuseumist" üks karp (mille sees tükike paberit) kadunud. Huvitav, kellele seda vaja läks?

Õhtul kõrvetasin Rajasaarele Kosmikute kontserdi ja selle, mida olin Rabarockil Bella kontserdil filminud. Viimane oli kehvake.

14. oktoober 2006 laupäev

Hommikul tuli Kristo Rajasaare DVD-de järele. Ajasime niisama juttu. Rajakas rääkis, kuidas aastal 2001 Kuldse Plaadi auhunnagalal (kus olin ka mina) olid nad kandideerimas ühe videoga, kus laulis Pedriks, kes oli paar kuud tagasi end üles poonud. Kosmikud jõid end täis ja Rajakas olevat kusagil intiimses tagaruumis ropsinud.

Õhtul läksin Rock & Rolli klubisse üritusele Syntees, kus esinesid Mooses, Maikameikers ja Opium Flirt. Filmisin. Mooses oli üsna kohmakas. Martini mängis seekord kitarri ja tegelikult mitte halvasti aga Moosese kohta liiga elegantselt. Et nagu rohkem jazz. Maikameikers pani oma psühhe-skad hooga, bassimehe kiilaspea mõjus süngelt. Opium Flirt esines seekord ilma suurema dekoratiivuseta, lihtsalt istudes. Ervin Trofimovi kidraplokkide kast, ülikiire mängutehnika ja kulmumäng andmaks signaale trummar Hõbedale olid muljetavaldavad.

15. oktoober 2006 pühapäev

Aive Ivers (kena nooremapoolne brünett naine) soomlaste grupist maandus ja märkas kohe, et karp oli puudu. See ajas muidugi närvi. Lubasin karbi jälgi ajada ja andsin isegi lootust. Pärast tuli ka teisi soomlasi, nad pakkisid näituse kribin-krabin kokku ja viisid ära.

2 -- 8 oktoober Verso Visual, raske elu Soomes, surnud punkar, Ra(o)ul Kurvits(z), Palgi sünna, Kosmikud, Möller Euroopas

2006-11-10T19:22:00.000+02:00

Lõhmus, Loid, Kainulainen, Krosmann, Krivo Verso Visual avamisel

Soomlased piiravad Tiit Pääsukest.
Kosmikud
Raoul Kurvitz kui ta oli veel teismeline Raul Kurvits (vasakult esimene) isa ja vennaga.

2. oktoober 2006 esmaspäev

Hommikul hakkas Jaanus Fiestat parandama. Alguses proovisime niisama käima tõmmata. Ei iitsatanudki. Siis kiskus Jaanus starteri jm. lahti. Viisime starteri mingi onkli ukse taha Waide motellis. Elvas külastasime Petsi, kes parandas Elvexi juures garaazhis parjasti ühte Wolksu kaubikut. See soovitas küünlad ära vahetada. Jne. Igatahes pidin bussiga Tartu sõitma.

3. oktoober 2006 teisipäev
Soom-iiri kamp Verso Visual asus oma näitust "Kõnelus" üles panema. Suht nahhaalsed-hakkajad tegelased. Hakkasid kohe eelmise näituse töid maha kiskuma, kuigi ma polnud lubanud. Pärast toksisid naelu seina, mida ma ka polnud lubanud. Üks keskealine naine kamandas peamiselt. Aga vähemalt ei pidanud mina suurt midagi liigutama. Avamine oli suht hõre aga pingevaba. Tiit Pääsuke, Krigovogova, Helina Loid Kaie Luik, Peeter Krosmann, Palgi Pärtel jt olid kohal. Näitus sai suhteliselt amatöörlik. Aine Iversi asjad olid päris huvitavad.

4. oktoober 2006 kolmapäev
Õhtupoole tuli Anna Kainulainen juttu puhuma. Kaebas, et Soomes käib elu närvidele. Mehe vanemad olevat liiga lähedal. Töö lasteaias ei meeldi jne. Tartus olevat rohkem meeldinud. Põnevam.

5. oktoober neljapäev
Päeval käisid Rohtmets, Marko Kompus ja Lauri Randveer. Viimasega saab alati mõnusat huumorijuttu pläkutatud progerocki teemadel.
Õhtul hüppasin Merike Orava ateljeest läbi. Peeter Ora oli ka seal. Merike pajatas oma Londoni-kogemusest. Suur linn on suur linn, seal "on kõike". Aga seinu inimeste vahele olevat inglased varmad ehitama.

6. oktoober 2006 reede
Lauri sommer tuli pataka vanade fotodega mingis 80-ndate alguse Eesti pungist, Allanisy kes olevat 1988 suitsiide teinud. Skännisime neid. Ühel pildil oli ka tulevane Raoul Kurvitz peal umbes 12 -aastasena. Täitsa huumor.

Lauri Pajos tassis oma uued 12 000 maksnud trummid taharuumi ning põristas nendega ennastunustavalt.

Mann Catohoolik ja Die käisid. Nad tunnevad üksteist juba ammu aga polnud pikka aega kohtunud.

7. oktoober 2006 laupäev
Õhtul käisin vaheldumis Kustnike Majas Palgi sünnipäeval ja Rock & Rollis Kosmikuid vaatamas-filmimas. Palgi sünna oli muidu puhas naistekas (Luik, Lõhmus, Münt, Eva Orav, Maia Möller, hiljem ka Sandra Jõgeva), kus pajatati tittedest (kellel neid oli) jms. Süüa oli õnneks küllaga. Vaidlesin Sandraga, kas superstaarlusel on tulevikku. Mina arvasin loogiliselt (kuna kaovad monopoolsed meediakanalid), et pole, Sandra arvas tunde järgi, et on.
Kosmikud oli lahedad täis klubis, hoolimatta sellest, et Heinz oli ratastoolis. Kosmikud on elusalt palju paremad kui plaadil. Nende spetsiifiline must huumor tuli palju paremini esile.
Neid soojendanud soome garaasirokipundil Kometa olid ka mitmed hetked, nagu siis kui laulja pani inglise politseikiivri pähe ja trompetit puhus.

8. oktoober 2006 pühapäev
Maia Möller ja Rainer Vilumaaleidsid aega läbi astuda. Möller rääkis oma seiklustest Euroopas, täpsemalt Austriast, kust ta mingi lennupiletibroneeringukantselleerimisjama pärast tulema ei saanud. Käis Roomas Asmar Aal abis freskot (!) maalimas, naases Austria kaudu, kus oli mingi MOKSi lingitud raadiokonverents. Seal kaotas ta tagasilennupilet kehtivuse ja Möller pääses tulema Eesti saatkonna abil, kust sai helistada konverentsi korraldajatele, kes plekkisid mingid ta tsekid kinni, Möller sõitis rongiga Berliini ja selat odavlennuga Eestisse.

26 september -- 1 oktoober 2006 Aselinnapea külaskäik, Leon näppab munasid, naiste fotokad, jätkuvad seiklused Fiestaga

2006-11-08T18:30:00.000+02:00

26. september 2006 teisipäev

Ema astus galeriist läbi. Ajasime niisamuti juttu. Raamatusse kirjutas: "Millised igavad plätserdused seal paremal nurga taga. Kas sellist kunsti me tahtsime?!"

Pealelõunal saabusid ootamatult Anne Parmasto ja abilinnapea Jüri Sasi. Nuhkisid kõik kohad läbi, isegi minu träna täis kunka. Sasi oskas vaid seinte kehva seisu kommenteerida. Kõige rohkem huvitas teda külalisraamat. Et kui palju valijaid ta võiks kaotada, kui see putka peaks kinni minema? Igatahes Sasi kommneteeris rahulolevalt, et "Teil käib siin vähem külastajaid kui varem!".

27. september 2006 kolmapäev

Käis Aleksander Rohtmets. Vana maalikunstnik ja multiplikaator on viimasel ajal õite aktiivne. Müüb oma linna- ja lillemaale ja muudkui nikerdab.

28. septmber 2006 neljapäev

Matti Milius käis näitusi uurimas ning kiitis hoolega mõlemat.

Noor argentiin Mariano Alvarez pakkus Y galeriile oma näitust.

Helistati, Leon olevat poevargusega vahele jäänud.

Õhtupoole sattusid ühel ajal galeriisse Die ja Anneli T, kes varem üksteist ei tundnud. Ja kus kukkusid oma fotoaparaate võrdlema! Täitsa mehelik.

29 september 2006 reede

Lauri Kulpsoo käis üle hulga aa. Aga Honey Poweri (kus Kulpa ajutiselt trummeldab) plaatidega olevat kitsas, kuna Sekssound ei jaga neid just heldelt.

30. september 2006 laupäev

Üllatavalt palju soomlasi käib galeriis.

1. september 2006 pühapäev

Otsustasin maale sõita, kuna tuli info, et Leon on poest paar shokolaadimuna varastanud. Muidugi ei läinud Fiesta käima. Tore naaber oma Zhiguliga tõmbas, siis läks. Suri Puiestee-Roosi ristmikul välja. Vahtisin seal tigedalt aga siis sõitis Rauno Pehka Treier (ans Saast trummar) oma Sierraga mööda. Tuli appi. Ajasime Fiesta tee äärde. Plärasime natuke, pöörasin süütevõtit ja Fiesta hakkas funkama! Põrutasin ühe hooga Mäeotsa tallu.
Leonile oli muidugi suurt peapesu tehtud. Ta ajas oma motiivide koha pealt segast juttu. Eitas, et tahtis kampa kuuluda, kuigi näppas ta poest just kambaga. Käskisin ta selle pundiga igasugu suhtlemine lõpetada, või muidu...

18 -- 24 september 2006 Külli Suitso ja Maret Suurmetsa näitused; Immar Puun; Panasonic M9000, Marje Aavoja, Leen Kullmann, arstlik kontroll

2006-10-26T14:18:00.000+03:00

18 septmeber 2006 esmaspäev

Külli Suitso ja Maret Suurmetsa näituste ülespanek. Suitsol oli kohal isa ja Külli endine kolleeg kooliõpetaja, kes installeerisid ise. Maret Suurmets vedas autoga om maalid kohale. Enamik olid efektsed aga osa jamad. Maret vahetas viimased välja Tü maaliosakonnast toodutega. Sättisime need üles, üllatavalt efektne näitus sai.

Suitso näitusele pandi aga T saali juurde vana tugitool.
Näituseid saab näha Y galerii blogis
Avamisi ei tehtud, nii et oli rahulik.

19. september 2006 teisipäev

Lõuna paiku käis üllatuslikult galeriist läbi Immar Puun, Lenini välimusega mees, kes tunneb peaaegu kõiki tähtsamaid Tartlasi, mees kes juhatas 90-ndatel Tartu Filmi ja kes tutvustas mind ka Tiit Kusnetsiga (sealt sai alguse mu muusikakriitikukarjäär). Immar küsis Panasonic M9000 kohta. Keerutasin end välja, kuigi jah, olin selle väga hea (tõenäoliselt parim VHS, mis eales tehtu) , kuid toona (vist aastal 2001) juba väga katkise kaamera Aleksandri tänava parandusse viinud ja sinna unustanud.

Õhtul käis Kert oma popajakirjajutuga. Kuigi mul on sügavaid kahtlusi, lubasin artikleid organiseerida.

20. september 2006 kolmapäev
Markko Kompus käis jälle. Lunis mult ühe "RIP" seeria foto oma kogusse. Mis oli üllatav. Varem oli ta suht skeptilin. Lasi fotole veel peale kirjutada-sodida.
Õhtupoole käis koos Raja Viiraga galeriis Marje Aavoja (59). Väga omapärane tegelane. Endine pioneerijuht ja selleks vaimselt ka jäänud. Suur Eesti Laskurkorpuse huviline. Samuti Leen Kullmanni fänn. Tunneb Kullmanni õde. Ta rääkis sellest väga kirglikult.
Päris õhtul käis Mari Roosvalt. Ta ei tahagi järgmine aasta Ys näitust teha. Õnneks.

21. september 2006 neljapäev
Õhtul käis Enn Tegova. Aga kuidagi lühidalt.

22. september 2006 reede
Hommikul pidin minema korralisse arstlikku kontrolli Teguri tänaval. Hoone koridoris kohtasin Janek Ruusi, kes töötab seal mingis arvutidisainifirmas.
Meditsiiniliselt oli minuga justkui kõik korras (EKG, veri jne). Ainult vererõhu ülemine piir oli normaalsuse lõpule veidi lähedal. Pärast rääkisin natuke ka kergelt turses olemisega meesarstiga, kelle nimi oli vist Toomas Kitsing.

Kell 3 paiku käis Berk Vaher galeriis ja viis ära Vahur Afanasjevi mahajäänud luulekogud. Rääkisime ka popajakirjast aga ta oli suht skeptiline.

Õhtul käis Die ja näitas oma Pööripäeva LARPi pilte. Aga ta oli mu statiivi kuskile Jõgevamaale maha unustanud.

23. september 2006

Käisid ainult JJ Klaus, Maris Palgi ja Krista Sokolova.

12 -- 17 september 2006

2006-10-22T16:31:00.000+03:00

Artur Granström

12. september 2006 teisipäev

Galeriis käisid järjest üle hulga aja Marko Kompus ja Tiit Kusnets. Kompus oli irooniline nagu alati. Kusnetsiga rääkisime taga saateid "Hoia ja Keela" (TV3) ning "Muusikanõukogu" (R2), mida ma vahepeal kuulama olin hakanud.

Üle hulga aja ilmutas Põrgu Tomm. Ta oli kusagilt kuulnud, et "Vaigum" olla valminud. Asko Altsoo kinnitas kuulujuttu aga ei teadnud kuna saab aega asja näidata.

Õhtupoole käis ka Alan Proosa, kes rääkis Piritast ja fotopannoost.

13. septmeber 2006 kolmapäev

Üle hulga aja käis jälle balletiartist,

Päeval tõi Priidu Beier oma 25 õpilast näitust vaatama.

14. september 2006 neljapäev

Mariliin Mann Kindsiko elik Tampere Maja uus galerist käis uhke hooga galeriis.

16. september 2006 laupäev

Käis Ahto Külvet. Lubas Cheese tuua ja honorari maksta kui raha saab.

17. september 2006 pühapäev

Kui Aapo Ilves tuli oma näitust maha võtma, ilmus kohale ka filmimees Artur Granström (seesama kes dokus "Eesti ehitab" kodu otsis), kes tegi Ilvesega väikese intervjuu. Pärast ajasime ka veidi erialajuttu. Artur otsis mingit vinget filmiideed, millega ise mõni Eesti lugu ära teha. Üldiselt muhe mees aga tundus, et laisk nagu minagi.

4 -- 10 september: Ilves, Siram, OVER ja ECLECTICA.

2006-09-21T17:24:00.001+03:00

4. september 2006
Kui kell poole 12 paiku galerii juurde jõudsin, olid seal juba OVERI vanakesed ja noored ukse taga ootamas. Rein Urbel oli millegipärast aru saanud, et pidin tulema kell 11.

Ilmus kohale ka Aapo Ilves koos Setu ülemsootskaga (elik Kauksi ülle mehega) ja oma fotodega, mida hakkasime koos üles panema. Aapo oli tagasihoidlik, mõnus ja asjalik. Vahepeal pidin Vanas Kaubamajas käima, et jõhvi ostma. See SuperBox pood oma träniküllusega mõjub natuke ahistavalt ja müüjad on seal pahurad, sest nad peavad tuhat asja meeles pidama ja käsitsi suunatud tsekke välja kirjutama.

Ülespanekul tekkis mitu dilemmat. Kas panna fotod rangelt ühele kõrgusele või võtta vabalt? Tegime nii ja teisiti.

Avama tuli igasugu rahvast. Piltide pealt on ehk lihtsam vaadata kes.

Peale suurema avamismelu lõppu tuli Ilves minuga väikest juttu ajama. Ta oli veidike napsine juba ja julgem. Ütles, et Eesti probleem on see, et siinsed galeristid (kaasa arvatud mina) ei tea, mida nad tegema peavad. S.t. ei tee nii, et galerii oleks meediaesindajaid täis.

Siram pidi jääma koos ühe Grata poisi Kaarel Kütasega galerii stuudiosse ööbima. Õhtul kogunes A saali väike seltskond väikest tina panema: Enn Tegova oma sõbrannaga, Erkki Hüva, Siram, Kütas ja Laura Kõiv. Siram oli juba võtnud ja üsna julgelt rääkis Eesti kunstitegelasi taga. Ta polnud Hüvat varem kohanud ja mõnitas teda veidi. Laura rääkis oma priorteetidest (mehed, kehad ja veel midagi). Tegova muheles.
Lõpuks oli mul suur mure, mida Siram võib ette võtta, kuna pidin galerii osa valve alla panema. Igaks juhuks toppisin ühe molberti ukseava ette.

5. september 2006 teisipäev
Tihe päev, sest Tegova organiseeritud Eclectica kunstipäev. Samal ajal pidi avama ka Ginteri näituse. Õnneks OVER askeldas omapead.
Kohe hakkas saalima igasugu rahvast, sest galerii stuudio oli Tegova poolt määratud tema Tartu kuulsuste projekti (kus amatöörnäitlejad pidid mängima Marie Underit, Betti Alverit, Paul Aristet, Peeter Volkonskit jt. pluss kamp naissoost valgeid "vaime") staabiks. Ühe näitleja 60-aastane ümmargune naine (Liivi Paal) oli äärmiselt jutukas ja loopis igasugu omapäraseid ideid.
Ma pidin värki filmima ja jooksin vahepeal Küüni tänavale, kus oli kunstitelk. See oli pooltühi, sest ilma oli vihmane ja kunstnikud ei julgenud oma maale välja tuua.
Siis tegi pahuravõitu Siram oma perfonksi Küütri ja Rüütli ristmiku platsil. Valges särgi (millel oli Tartu LV kultuuriosakonna logo) väel Mari pani tassi millegiga kase võrade vahele, kõndis raamatupoe ukse trepile istuma . Värvis oma jalad siniseks ja näo koos punaseks (peas punane ujumismüts). Jalgade külge kinnitas mänguveoauto ja mängukraana. Lõpuks jooksis ta suure kisaga porlompi kõhuli.
Raimu Hansoni reportaazhi (Raimu Hanson: Elamusi ja kannatusi kümnest kultuuripäevast (3)
Tartu Postimees 12.09.2006) kohaselt tegi Grata poiss sellise ootamatu lõpu saanud perfo:

Ta oli selga pannud kodukitsede nahad ja kõndis Kalevipoja ausamba juurde. Käes oli tal kaks toorest latikat ja terava otsaga oks.

Ausamba jalamil üritas ürgmees lõket teha. Äkitselt kimas tema nina alla must

auto, muusikatümps pargipuude kohinat rebestamas ja killustik piduritest blokeeritud rehvide alt lendamas.

Autost löntsisid välja kaks rullnokka ja nende peibed. Üks nüüdisaegne paskaak oli eriti ülbe, nii et hakkas ürgse mehega tüli norima.

Kultuuride kontakt lõppes kurvalt. Kui kunstkiust kehakatetes noored olid loomanahkades meest käte ja jalgadega tümitanud, jäi too põõsa taha liikumatult pikali. «No mis te siin vahite, no juhtus, noh!» pöördus üks ülbitsenutest nende poole, kes olid teadnud performantsi vaatama tulla.

Publikut oli vähevõitu, mõniteist. Niisama palju vaatas Kütase kogenud kolleegi Siramit, kes leidis hotelli London vastas üles naeruväärse liiklusmärkide kombinatsiooni ja poriloigud, kuhu öösärgis kõhuli visata.

Mina seda Kalevipoja stseeni ei näinud, ei oska kommenteerida. Tegova üritas korraldada ka mingit "Kunst viib rahva barrikaadidele" lavastust, kuid vihmane ilm rikkus selle suuresti. Üsna huvitav oli siiski barrikaadi installatsioon: papptorud jms. kraam, suitsumasin ja kõlarid, kus tuli sulnist muusikat. "Barrikaadi" taga valge kaubik kus tundide viisi konutas üks Tartu metalipoiss. Selle barrikaadi juures tehti mõne näitlejaga pilti ja hiljem ka Siramiga.

Ginteri avamine oli esialgu vaikne. Pidin videoprojektori välja kraamima, et nad saaksid Ginteri kodukalt mingit liikuvat panoraami näidata. Varsti ilmusid kohale ka Siram ja Peeter Allik.

Mari oli suht tusane ja teatas, et "lahkub sellest jumalast hüljatud linnast". Enne ta siiski tögas Rein Vanemuine Urbelit ("Sa tahad ainult paljaid naisi vahtida, selles suhtes pole sa üldse ainulaadne").

Ülejäänud päeval käisid näitlejad riideid vahetamas ja tagaruumis pläramas. Heli Kohv, kes pidi olema Marie Under viitsis ka minuga padrata.

6. september 2006 kolmapäev

Tuli Kalev Kudu, kes tahtis juppi oma "Jelizaveta Bamist" youtube.comi panna, et seda Moskva festivali organiseerijatele näidata. . Otsisime lõigu välja ja asusime seda piisavalt väikeseks (alla 100 MB) nüsima. Vahepeal ilmus Vallo Toomla, kes jäi kauemaks. Ka tuli Jaan Elken, kes uuris, et "Olete praegu fotorea peal?".
Lõpuks sai "Bamist" 6 minutit tubesse. See peaks olema esimene Eesti teatrijupp youtubes.

Külastasid ka näiteks August ja Vilen Künnapuu ning Toomas Kalve.

7. september 2006 neljapäev

Kella 11 paiku tuli Mati Milius, kellele kirjutasima Jüri Sasile pakkumsit, et linn saab kataloogid endale, kui need kinni maksab. Pidin ka kõrvetama Kaunase filmi DVD.
Pärast käisid ka Priidu Beier, Aleksander Rohtmets ka Kalev Kudu.

Sain teada, et Ahaa -keskusest ma rohepunaseid stereoprille ei saa. Tuli ise hakkama saada. Ostsin plokis paksemat pappi, TÜ paljunduskeskusest rohelist ja punast tugevat kilet. Kilesid tuli mitu tükki üksteise peale panna, et oleks piisavalt tugev, et vastasvärvi mustaks ja oma värvi nähtamatuks muuta. Kodus lõikusin ja kleepisin prille öö läbi.

Aga enne seda käisin Kiwa, Pärteli ja Bergi luuleõhtul Vanas Anatoomikumis. Seal oli ünsa 60-70 ndate meeleolu. Noored kultuurikud istusid kenasti ringis ja kuulasid-vaatasid luulet. Luuletaja astus ekraani ette, kugu oli projitseeritud grafoprojektorile kritseldatult tema nine, kuges teksti mikrisse, seda heli moonutas Kiwa ühe sõbra abil naljakamaks. Igatahes põnev.

Pärast näitas Sljaiteris filmi "Begotten". See meenutas mulle väga oma teismeea fantaasiaid: maailmalõpujärgses mustvalges suitsevas häving-maailmas tegutsevad mingid kaetud nägudega a värd-tegelased.

8. september 2006 reede
Õhtul tuli hakata E saalis stereofilmi näitama. Panin pingid paika, kraamisin välja isetehtud prillid, projektor üles ja nii läks. "Comin At Ya" oli film. Tegelikult on stereofilmide vaatamine suur rist ja vaev, silmad ja aju väsivad. Jne. Rahvast käis päris palju aga pikalt ei suutnud keegi vaadata. Näiteks käisid Margus Liivak ja Hando Tamm aga nad vaatasid filmi ilma prillideta.
Peale seda tegin pornokino. Jätsin alles vaid ühe tooli, tegin ukseava ette katte. Sisse pidi pääsema korraga vaid üks inime. Käima panin ühe eriti hardcorelt koduse seksvideo (leitud muidugi netist), kus kaks paksukest noort seksivad, taustaks "Vaprad ja ilusad", vahepeal heliseb mobla ja lõpuks pühib naine ennast rätikuga puhtaks.
Alguses vaatas kohale tulnud Mann Catoholic, siis galerii püsikunde Toomas, kaks nuurkest tüdrukut jne.
Mann kaebas oma rasket elu. Tuli välja, et ta oli Põrgu Tommiga ametlikult (!!!) abiellunud.

9. september 2006 laupäev
Sõitsime Meelis Kaldaluga Moostesse kinokupli järele. Ei Evelyni ega kedagi polnud kohal, seega saime õuelt ainult torukonstruktsiooni. Vedasime selle uhkelt ühes tükis Olerexi bensuka kärul Tartusse. Galeriisse sissesaamiseks tuli kuppel aga keskelt pooleks demonteerida. Õnneks Anneli T aitas.
Ekraaniks improviseerisin valgeid palakaid, mida päris korrektselt peale ei saanud. Projektor siiski kuplit täielikult ei katnud. Näitasidn E-Meedia plaadilt videosid, mis olid üllatavalt abstraktsed. Üks noormees vaatas neid hardunult peaaegu lõpmatuseni. Ivaylo Zlatkov aga polnud päris rahul.
Päris õhtul läksin Õunaviksi kogumiku esitluskontsale Lutsukasse (elik Gemnialistide proovikasse). Saal oli rahvast täis (Ivaylo teatas: "tasuline üritus, vaata kui palju rahvast") aga veelgi rohkem oli laval igasugu tehnussi. Veidi palju "folkleibeli" kohta. Nägin Allan Vainola akustilise kidraga esinemise lõppu. Väike vaheaeg ja peale tuli Pastacas, hakkas käbelt peale mandoliiniga, siis pani selle külili -- agamandoliinikäik käis edasi -- põristas kohe ka rütmikest, ka see jäi kordama. Jne jne. Mõtlesin, et tal on läpakas spets programmiga aga polnud nagu näha. Nii tegi ta kogu laivi -- salvestas järjest lühikesi korduvaid lõike kihiti üksteise otsa. Kunagi NE!-ga üritasime sama nippi teha väljalülitet kustutuspeaga rõngaslindiga makiga aga ei õnnestunud.
Publik oli tehnilisest imest ja Ramo oskustest vaimustuses. Hiljem küsisin temalt üle ja sain teada, et imeriist oli lihtsalt luuper-pedaal.
Nägin veel Margus Tamme ja Maarinit, Martinit ja Kerstit ning Sommerit ja Liskat. Filmisin, kuidas trubaduurid Sommeri eestvedamisel setolaulu lõõritasid. Vainola ei teinud siiski suud lahti.

10. september 2006 pühapäev

Eclectica viimane päev, mille finaali oli Berk Y galerii sisehoovi orgunninud. Tore temast. Tegelt ka. Igatahes igav ei hakanud. Sebimist kõvasti. Alguses veeti Kreatiivmootori jaoks kohale Rolli võimenduskomplekt jms. Kupli jätsin omale kohale. Vaikselt kogunes ka rahvast.

Alguses esines Vahur Afanasjev oma Tartu-oopus-luulega. Kui ta lõpetas, siis läks temaga kaasa kamp kultuurihuvilisi, k.a. Inno ja Irja Tähismaa. Siis esines Kreatiivmootor -- täitsa vaimukas avangard& nali punt oma teatraalkostüümides (pseudoturvised, kleidid jne). Afanasjev naasis ja koos Jaan Pehkiga demonstreerisid nad powerpoint-filmi "Tuvid -- kas needus või nuhtlus", mis oli väga naljakas, sest Pehk luges tekste laivis ja väga koomiliselt. Kahjuks ei saanud Pehk omi filme läpakas käima.
Panin ka kuppelkino tööle. Olin saanud Remmi käes ka ühe Michael Northami originaal-DVD. Hüva, pärast ka Afanasjev koos fännidega aelesid seal all. Aga JJ Klaus hakkas üsna kiiresti DVD-mängijat endale nõudma ja näppima (see oligi tema sõbralt laenatud tegelt).
Suuro osa võimu viidi küll ära aga aktiivkõlarid ja pult jäi alles. Barthol Lo Mejor tegi oma abstraktse DJ seti omaloomingulistest paladest. Pärast teda said "püünele" lõpuks ka Eestlased elik Martini ja Marek (kes olid väga suurt muret tundnud selle pärast), kellel oli ka juba oma luup-pedaal (vt, laupäev ja Pastacas). Nad küll kasutasid seda nati kobamalt ja abstraktsemalt. Lõpuks sekkusid ka Lauri Sommer ja Liska Keerberg, kelle lõõritusi Marek väga vingelt ära keeras.

Päris õhtul demonstreeris JJ Klaus Tartu filmi tipp 10-t. Suur osa neist oli küll tema endi loodud. Aga õige ka. JJ Klaus ongi väga andekas. Isegi Margus Tammele meeldisid tema dokid, nii et Tamm jäi viimse hetkeni kohale. Erkki Hüva muutus järjest vindisemaks ja lärmakamaks aga oli ka täitsa vaimukas oma vaherepliikides. Filmide vaatamine lõppes väga hilja.

28 august -- 3 september 2006 Sisters Of Shit ning Mees ja Naine

2006-09-12T16:00:00.000+03:00

28 august 2006 esmaspäev
Sõitsin autoga Tartu. Galeriis põhiliselt ootasin Meeli From Tartut, kes pidi nagu oma projektiga "Mingi Käik Purse" lagedale tulema. Aga ei tulnud.

29. august 2006 teisipäev
Altnurme jätsin üles. Võtsin Meelis Kaldaluga ühendust ja ta lubas kolmapäeval alustada.

Galeriis käisid peaaegu ühel ajal Pärtel Vissak, Alan Proosa,Enn Tegova, Liina Palm ja Ljuba Palm. Tegova lunis mind osalema 5. septembril kunstiaktsioonis.

30. august 2006 kolmapäev
Galeriis käis Valeri Parhomenko, kes küsis ettevaatlikult näituste kohta. Hiljem helistas vihase häälega tagasi, et mis galeriil Fotoklubi vastu on. Üritasin ettevaatlikult teda rahustada, ise teades küll mis kamm tegelikult on.

Õhtul sõitsin Pusisse, et pere ära tuua. Olin millegipärast üsna pahur aga ka Lagle, tema ema ja vend Marius olid nati närvilised. Marius tuli meiega ühes Tartusse. Nad vihjasid, et olid Lagle emaga tülli keeranud. Ilm oli väga tormine ja vihmane.

31. august 2006 neljapäev
Päeval käisid galeriis JJ Klaus ja Erkki Hüva
Lõpuks ilmus tartu Meelis välja hakkas koos Laura Kõivuga näitust sättima. Altnurme asjad jäeti enamasti üles, ainult A saali üks maal võeti maha.
Kui ma õhtul tagasi tulin, siis P saalis üles seatud väike võimukomplekt je elektrontrummid. Igal pool vedelesid kollased ja sinised õhupallid. Kohal olid LKõiv, Pärtel Vissak, Erkki Luuk, kes tegid kambaga väga suurt müra ja lõhkevate pallide paugud. Meelis rääkis, et üritab lindistada albumit. Tal oli isegi lugude list olemas. Ta röökis mingeid tekste mikrofonisse. Vahepeal käisin ka ise elektritrumme tagumas.
Möll kestis väga kaua. Kaks tundmatut neiut vahtisid seda hoolega pealt.

1. september 2006 reede

Õhtul jätkus albumi lindistamine (laes rippus pisike MP3 pleier) veel suurema hooga. Nüüd oli kohal ka Erkki Hüva, Toomas Thetloff jt. ning sisse valgus nooremaid inimesi, kes naeratasid õndsalt. Ühele andis Meelis minu kaamera ja see asus hoolega filmima, sama õndsa naeratusega igale poole komistades ja otsa kukkudes. Kukkus ka Altnurme pannoo otsa. Meelis oli lagedale toonud mingid guashid, millega kuldne noorus oma käejälgi põrandale ja paberile tegid. Mitu tüüpi katestasid, kuidas õhupalli võimalikult loomimguliselt purustada. Üks pani palli trellpuuri otsa, kus see keereldes aeglaselt tühjenes.
Pikapeale selline kaos hakkas närvidele aga mis sa teed. Kusagil kell 3 öösel hakkas ka Meelise võhm otsa saama. Lindistasime koos tema, Pärteliga ühe diskoloo, kus kordus sõna "kitty kitty kitty". Kuulasime Mp3 salvestust. See oli väga udune.

2. september 2006 laupäev
Ütlesin Meelisele, et olen väsinud ja ei viitsi kolmandat ööd galeriis passida. Ta paistis üsna segaduses olevat. Kaasas olnud Laura Kõiv tegi muidugi solvunud näo. Kui läksin võtmeid peahoonesse viima, nägin korraga Meelist, Kõivu ja Pärtelit koos ühe tundmatu tüübiga peahoone esise rinnatise juures passimas ning Mariliin Kinsikot (kes oli üllatavalt uhkelt riides). Mann kontrollis minu käest kohe üle "kas see ongi see kuulus Meelis" ja nõudis viimaselt kohe mingid 50 EEKi sisse mingi Postsovkhozi söömaaja eest. Lisaks oli pretensioone mingi klaverikatte pärast.
Kõiv kutsus Meelise kampa mingisse suvilasse pidutsema. Pärtel ei tahtnud (korralik poiss) minna. Vist ei läinudki.
Jalutasime Manniga alguses TÜ kohvikusse aga seal toimus lärmakas privaatpidu, siis raeplatsile, kus passis suur politseikunka. Vist kaklus. Neid viimasel ajal Tartus mitmeid.
Tellisime Kuuma Tassi kohvikust mingid veidrad teed ja klatsisime kaebasime alguses tuttavaid (ka Meelise Mooste tempudest -- tungimine koos kahe naisega ühe hispaanlanna tuppa, seal klaverikatte määrimine), siis arutasime inimestevahelisi suhteid. Kas jätta maha tüütu elukaaslane, mille poolest on noored meist nõrgemad-rumalamad, miks keegi paarilist ei leia, kas internet killustab inimese mõistuse jne. Lõpuks kõndisime igaüks oma koju.

3. september 2006 pühapäev
Meie maja Madise isa aitas oma Zhigull 07-ga meil Fiestat käima tõmmata. Alguses proovisime aku pealt juhtmetega -- ei essugi. Kuna mul trossi polnud, vedasime TV-kaabliga, mis mul üle oli jäänud. Alguses see isegi funkas, Fiesta läks Ploomi tänavas käima aga siis suri välja. Hakkasime uuesti vedama mööda Orava tänavat ja siis see vaene kaabel järjest purunes aga Fiesta käima ei läinud. Sõtsime siis bensukasse, ostsime moodsa "veniva" puksiirköie ja tõmbasimegi naeri välja elik Fiestakese tööle.
Pakkisin Lagle ja lapsed peale ning põrutasime mööda siledat Viljendi maanteed Pärnu poole. Ilm oli ilus. Pärnu on keskelt sama songitud kui Tartu, kuid kuidagimoodi jõudsime Pärnu Moodsa kunsti muuseumi. Selle aasta "Mees ja naine" näitusel olid teatavasti Valgevene kunstnikud. Kõik olid andekad aga paar eriti. Nimed mulle meelde ei jää aga see, kes pildistas kuldseid naisi igasugu metalliräbuga juustes ja küüntes tundus lahe ning joonistaja, kes koomiksilaadselt kujutas mingeid roppe või lihtsalt banaalseid stseene.

Pärast näitust käisime Lagle sõbranna Pireti poole, kes elab Paikuse ja Tori vahel väikeses majas ning on politseinik. Sattusin TV-st vaatama "Hämmastava seikluse" viimast osa. Keegi oli mulle Praha reisi ajal lennukis öelnud, et võidab korrektselt mustanahalistest heteropaar. Aga võitsid hoopis kaks valget meesyuppiet, kelle edu tagas kiirem taksojuht ja joppamine NY metrooga.

Katsusin elus esimest korda Makarovi püstolit. Hämmastavalt raske sellise mänguasja imagoga relva kohta.
Kuna Piret pidi jõustruktuuriks minema, siis saime kusagil kell 7 Tartu poole startida.

Õhtul-öösel.
Seekord oli Meelis kohale meelitanud lisaks Erkkile ja Bartholile veel Moosese jazz-rockarid Einu ja Lauri Pajose. Mina otsustasin jämme hoopis oma arvutisse salvestada. Tegin oma produtsenditööd hoolega. Lindistasin 19-kroonise arvutimikriga bändist 4 meetri kaugusel Audacity programmiga. Täitsa omapärane saund sai.

2o -- 27 august 2006 väga keeruline metalltrepp, leppimine, tuhamäed, neoonroheline mass järves, youtube.com, NE! "Homo", Fripp, sünnad, peruFiesta

2006-08-30T18:46:00.000+03:00

21. august 2006 esmaspäev

Ärkasin autos. Olin saanud isegi magada. Umbes kell 11 ilmus Leon Tiia Triinuga, käes paber skeemiga ja ütles, et võiksime mere äärde ja vaatetorni vaatama minna. Sõitsimegi. Motelli lähedal oli kõrge klint-pank, millest viis alla üks keerulisemaid metalltreppe, mida olen eales näinud. Kusagilt oli vist liiga palju raha saadud. Igatahes ronisime mere äärde. Vesi oli väga külm aga Leon kobis kangelaslikult ujuma. Kusjuures mingi teismeline tüdruk suples seal samuti.
Pärast ronisime ka vaatetorni (end piirivalveputka, millest suurt prozhet merele näidati) ga apeale õudse rauast keerdtrepi seal midagi lõbustavat nagu polnud.
Sõitsime tagasi. Mõtlesin hetke autos ja läksin Laglega ära leppima. See õnnestus üllatavalt kergesti.
Hiljem päeval käisime tuhamägesid tsekkamas. Kohtla-Järve lähedane tsiviliseeritud moreenimägi keset põldu oli päris atraktiivne, kuigi Leon leidis sealt üsna kahtlaselt kuumi kivitükke. Sõitsime Kiviõlisse, kus on juba tõeliselt pirakas ronitav tuhamägi, must ja tahmane. Selle üsna ekstreemsest olemusest hoolimatta ronisime lõpuks kõik sinna üles (TT minu kaenlas, Lagle Pirtsuga). Kahjuks oli õhk suitsune ja kaugele ei näinud.
Ujuma läksime edasi ühe järve äärde, mille sees ujus neoonroheline mass. Tõenäoliselt mingid vetikad vms. Sellest hoolimatta lälsin mina täiesti nude ujuma ja Lagle topless vette. Leon ei julgenud.
Sõime Aas ja pakkisime. Õhtul sõitsime tagasi. Oli hämar ja üsna õudne.

22. august 2006 teisipäev

Vihmane ilm.
Galeriis käisid Tegova, MOKSi delegatsioon (Patrick, evelyn, John, üks jaapanlane).
Saatsin Leoni bussi peale.
Olen avastanud youtube.com. See on sait, kuhu igaüks saab laadida umbes 10 minutilisi videojuppe. See on hämmastav, milliseid rariteete siin leidub. Kreisidest Vanilla Fudge laividest Henri Toivoneni hukkumiseni.

23. august kolmapäev
Ikka vihmane ilm.
Raja Viira ja Natali Taivere käisid galeriis. Raja oli täitsa uhkelt riides. Näitasin neile pilte Mooste näitusest "Naine masin naien loom" ja plakateid, laotasin neid saali põrandale. Raja oli vaimustuses.

24. august 2006 neljapäev
Hommikupoole käisid Kompus ja Sommer. Viimasega lindistasime uue NE! loo pealkirjaga "Homo". See baseerub Sommeri lindistusel ühe poisikese vadinast, üliaeglasel rütmibluusibiidil ja minu hulgaval "Hooooooooomoooo, hoooooomol".

Justnagu selle peale käis ka vana balletiartist Vilippo-Lippo jutujoru ajamas.

25. august 2006 reede.
Käisid JJ Klaus ja Kompus. Kompus oli muidugi irooniline minu youtube vaimustuse koha pealt. Eks tal ole õigus kah.

26. august laupäev
Galeriis käis üllatavalt palju inimesi. Näiteks Sarah Bisechierini ja Christiano Frosini Itaaliast, kes otsisid kontaktet Eesti muusikutega. Tänavakunstnik Valliga sai pikalt juttu aetud. Õhtul käis üle hulga aja ka Barthol Lo Mejor elik Pärtel Vissak.

Hakkasin just galeriist välja minema, kui põrkasin peaaegu kokku Tõnis Mägiga, kes küsis, et kas ma (Robert) Frippi kontserdile lähen. Ütlesin esimese ehmatusega (millegipärast arvasin, et Frippi kontsert on pühapäeval) et ei lähe. Aga siis mõtlesin ümber, kõndisin Rüütli tänava kaudu Jaani kirikusse. Sain õnneks ühe viimasest 5 piletist.
Kultuuripeere täis kirikus leidsin istekoha ühe samba jalamil. Laval asus keskjoonelt veidi vasemal külkapikõrgune süsteem kolmest muusika arvutist ja mingist neljandast apraadist kõige all ja kaks kitarri. Üks oli aparaadi kõrval, teine (publiku poolt vaadates) lava paremal poolel. Alguses pidas keegi mees alguskõne. Istmeridade vahekäigus kõndis ette hämmastavalt lühendane prillidega härrasmees (70-ndate üks kurikuulsamaid bändijuhte), kes kummardas, asus oma hiiglasliku (talle peaaegu rinnuni), kitarrikompuutri ploki juurde, võttis hoidjast kitarri, kruttis nuppe ja hakkas kitarri vaevalt sõrmitsedes tekitama suuri new age helisid. Tekitas ühe mõnenoodilise kombinatsiooni, pani selle kordama, tekitras sinna elemente juurde. Nii kestis see oma pool tundi. Vist. Siis lõpetas, tuli ette, kummardas, tänas kõiki, et oma naist (mul oli tunne, et Toyah istus minu lähedal esireas aga nägu ei näinud), Änn Öörmi jt. Siis läks tagasi ja tekitas jälle suuri new age helisid, vahepeal kompuutreid kruttides. Kui ta lõpetas, siis ta kummardas altarile ja rahvale ning jalutas käärkambrisse. Rahvas aplodeeris ta tagasi. Siis ta tegi lühema kolmanda seti, mis oli kõige parem. Lihtne, koosnes 5 noodist ja enyalike saundide asemel kasutas ta rohkel oreli ja viiulivärgi omi. Nii et see lihtsus omandas juba arvopärdilikke kvaliteete.
Pärast kontserti tänasin Anne Ermi ja ajasin veidi Tiit Kusnetsiga juttu, kes oli minemas Rock`n`Rolli Moosese laivi vaatama.
Mina aga pidin minema kahele sünnipäevale. Alguses jalutasin endisesse Varjendi klubisse, praegusesse LARPijate Urgu, et vaadata kuidas Die oma veerandsajandit pühitseb. Varjendis oli pime ja vaikne. Ainult aiaküünlad loitsid. Kusagil betoonpunkri sügavuses istus Die koos ühe tundmatu sõbrannaga. Gootilikus hämaruses, niiskuses ja vaikuses. Nosisid kringlit ja jõid kokteili, mis tehtud dieet Originalcolast ja Vanast Tallinnast. Tumeda romantismi põhjuseks olid vastuolud Uru ja Eesti Energia suhetes. Varsti pidi Die sõbranna minema oma kasuemale või tädile pulma (!) appi. Ajasime siis Diega juttu niikaua kui tuli üks tema meessoost sõber. Jätsin nad doomi nautima ja ise jalutasin natuke maad allapoole Ülõpilasmajja baari, kus oli Kalev Kudu 45 täies hoos. Kohal oli igasugu rahvast, kellest enamikku ma ei tundnud. Kerttu Moppel ja mitu teist Üliõpilasteatri (ex)näitlejat, Sass Müller, Enn Tegova jne, hiljem tulid Enor Niineväli ja JJ Klaus uue pruudiga. Kalev seisis diskoripuldis, lasi vaheldumisi CDd ja oma suur lintmakki ja pläristas vahele ülikiires kokutamiskõnes tekste. Piret Bristol oli suure laari toidukraami kohale orgunninud.
Muusika oli vali ja kui ma kaine peaga hakkasin Tegovaga suuremaid tantsupoognaid tegema, siis otsustasin koju koti peale kobida.

27. august 2006 pühapäev
Kohe peale tööd läksin koju, et Laglega edasi Peipsi äärde tema ema juurde. Teel koju võtsin plastikpudeliga bensiini kaasa. Panin pudeli plastikkotti, ise arvutasin, kui palju plastid omavahel peavad hõõrduma, et elektrisäde tekib. Kuigi sädemeks peab olema mingi maandus vms. Lasin kütuse autosse ja proovisin, kas läheb käima. Läks. Pakkisime asjad-lapsed kokku, toppisime Fiestasse. Aga kui siis starterit panime, siis mootor ei tahtnud kuidagi vedu võtta. Lõpuks siiski kuidagimoodi. Lagle tahtis Comarketisse. Sõitsime Punga ja Kivi tänava ristumisel suri mootor välja ja jaaa noo muidugi, uuesti funkama ei hakanud. Krigista või hambad puruks. Suure surmaga siiski lõpuks masin turtsuma hakkas. Comarketi taga platsil mootorit seisma jätta igatahes ei julenud.
Jõudsime mööda märga Eestimaad siiski Pusisse. Aga seal oli tore tubane õhtu. Lagle ema Tiia teeb hästi süüa. Kuigi võtab presidendivalimisi liiga tõsiselt.

14 -- 20 august 2006 Altnurme lollused, tühi nädal, postpunk, Kukulinna gootika, Hispaania reisivideo, vastutustundetu ELS, tüli Aas.

2006-08-23T19:31:00.000+03:00

14. august 2006 esmaspäev

Omiku vara ajasime end üles ja sõitsime (Tamm, Palgi ja mina) Tartu poole. Tamm keeras tagaistmel magama. Laulsin alguses Terminaatori "Juulikuu lund" ja midagi veel ja üritasin pahas pohmelliseguses tujus Palgit kaasa laulma panna. Lõpuks see ka õnnestus. Eriti hästi läks peale üks 2 Quick Starti laul, kus sees sõnad "sind meeletult ootan seisma ehk jääd, sind meeletult ootan, lõpuks ehk näed, kuis oleme koos, meil ristuvad teed, siis täituks mu suurim süüüdamesooov."
Panin Palgi kodu juurde ja pahura Tamme bussijaama maha, ise kobisin koju magama. Umbes kelle 11 ärkasin, sõitsin rattaga galeriisse, enne ostsin poest LX Powerit ja Original Colat ning kukkusin Eesti Päevalehele artiklit kribama. Vahepeal tuli Ann ja Kivisaar oma töödele järele. Muidugi oli neil nii kiire, et jätsid saepuru jms. maha.
Aga artikli sain siiski nati peale 3-e valmis. Rohkem sellest päevast ei mäleta. Küllap istusin rada7s.

15. august 2006 teisipäev

Toomas Altnurme saatis eelmise päeva õhtul meili, et ei saa siiski näitus üles panema tulla. Helistasin ja küsisin üle ja ta ajas parjalt segast. Et ei tea mida, kuna kuidas. Soovitasin saata ELSiga. Ta lubas mõelda.
Galeriist astus läbi Natalie, näitas pilte oma reisist Venemaale, mis oli üllatavalt värvikas. Imettegevad allikad (tundus, et igal pool) ja puha.

16. august kolmapäev
Kuna galeriis näitus ei olnud, sõitsin rattaga ringi ja kohtasin Postimaja juures Tiit Kusnetsit. Kõndisime restoran Maailma juurde, kus ta pidi kätte saama raamatu postpunkist. Raamat osutus nii põnevaks, et istusime Maailma ees välikas, sõime sealset kallist toitu ja uurisime joy divisioni, new wave, futu, new romanticsi, freaki (Residents) jms. lugu. Hoolimatta, sellest, et vahepeal sadas väga hoogsat vihma.

17. august neljapäev
Otsustasin siiski Kukulinnas (Saadjärve kaldal) ära käia. Kutsusin kaasa juhuslikult galeriisse sattunud Palgi ja sõitsime Fiestaga Kukulinna mõisa juurde. Alguses eksisime ära aga siiski leidsime.
Tegemist on tõeliselt avastamatta teemandiga. Kompleksis on hüljatud restoran-motell (kus Natalie koos 80-aastase teisiku Ljudaga valvab), tenniseplatsid ja eriti jabur pseudokeskaegne gootilik puust mõisahoone (mille külge on siiski 50-ndatel ehitatud vist pioneerilaagri majandushoone vmidagisellist), mis on nüüd stiilselt lagunenud ja koli täis. Järve ääres on veel üks tühi pseudogootimaja, mis maksab praegu miljoneid ja mille väljarentimine igasugu gootidele, larpijatele, metalimeestele jms. tooks kõva papi sisse. Restorani, milles Natali pesitseb, on varastest hoolimatta jäänud pervi 90-ndate alguse hõngu (võrevaheseinad jms.). Motell, mille tubadesse Natalie ja kompleksi omanik on küll omad asjad paigutanud, on siiski täitsa Psycho. Nataliga käisime mõisahoones sees, aga parmud (kust nad küll tulevad) olid ka sinna sisse roninud ja just pööningule (!!!!!!!!) omale pesa koos toidupurkidega teinud.
Igatahes õhtu selles kompleksis oli kriipi.

18. august reede
Helistasin Altnurmele ja sain teada, et ta ikka ei ... midagi. Õpetasin talle kuidas asjad ELSiga ära saata. Lõpuks ta panigi träni kotiga teele.
Igatahes hakkab siiber saama kunstnikest
Tuli Maia Möller ja palus öömaja. Jätsin ta galeriisse.
Sõitsin maale (Konguta vald, Majala, Mäotsa). Tartu elva maanteel võtsin peale ühe tõmmu, hispaanialiku naise (hääletas Nõosse), kes väitis, et on pooleldi mustlane ja elab Lubja tänava kodutute kodus. Naine oli kindlasti alla 40, ei näinud üldse halb välja ma ma mõtlesin, et mis küll on teda Lubja tänavasse viinud.
Seal olid Leon (Kiis), Helgi, Ivar, Kristjan (Rajandu) ning Kadri ja Lea (Novikovid, Jaanuse naine ja laps) . Sõitsime Leoni ja Kristjaniga Verevi äärde ujuma. Kristjan juhtis ise oma ebaökonoomse stiiliga. Ise ma ujuma ei läinud, vahtisin, kuidas kutid koos Elva tüüpidega hüppetorni ümber möllavad ja mingid teismelised pliksid riietega ujuvad. Pärast sõitsime Tiigi tänavasse, kus Helgi ja Ivar näitasid DVD-lt oma 3 tundi oma Hispaania reisi videot. Üldiselt peetakse seda piinaks aga täitsa ämbient tundus. Helgi oli hoolega filminud ja kogu aeg kommenteeris kaamera tagant. Kaadris istus peamiselt ebaharilikult mossis olemisega Ivar. Varsti sulas kõik kokku üheks Vahemerevärgiks -- plokkmajad mere ääres, palmid, kaljud, kaatrid, delfinaariumid, arvutavad papagoid, plaksutavad hülged.
Maal tagasi, õhustasime Jaanusega Fiesta pidureid. Kuigi õhku tuli vähe, läks kõvasti paremaks.

19. august 2006 laupäev
Pidin end jälle seaks vihastama. Kell 11 helistas Maia Möller ja teatas, et ELS oli ukse taga käinud ja pakki pakkunud, kuid kuna Maial polnud raha, olid tagasi läinud ja öelnud, et
toovad alles esmaspäevad. Kimasin kohale, sõimasin kõiki enda ümber, loopisin ratast vastu maad jne., ka Maia sai ebaõiglaselt krõbedat. Lõpuks sõitsine Feistaga ise ELSi ja sain Altnurme saadetud koti kätte. Viisin selle galeriisse ja vaikselt panin värviliste tekstiilide näituse oma nägemise järgi üles. See võttis kaua aega.

20. august pühepäev
Vahtisin galeriis ja ootasin Leoni, kes pidi tulema, et saaksime sõita Aa-sse Laglele järele. Lõuna paiku Leon tuligi ja tormas kohe ühte netipõhist sõjamängu mängima. Käisin parajasti Krooksu vastas poes midagi hamba alla hankimas, kui helistas Lagle, kes oli väga pahura häälega, ning nõudis, kus ma ikka veel istun. Et pidin tulem nii vara kui võimalik. Mina oli arvestanud, et peale 3-e. Igatahes andis see päevale veidi paha tunde.
Võtsin Leoni kaasa ja üristasime Ida-Virumaa poole startida. Aga äpardused juhtusid. Näiteks hakkasime sõitma, lolli peaga üritasin samal ajal juua Orginal Colat, see purskas muidugi välja ja nii edasi. Lõpuks olime teel ja see oli tore, Leon lösutas ja õngitses kotist toitu mulle käepärra jne. Maanteel oli palju teetöid, üsma ekstreemne oli paari km. pikkune killustikulõik. Mustveest mööda sõites nägin suitsukalaputkat, milles istus hiiglapaks mustade juustega naine.
Jõudsime kohale. Lagle polnud ülearu õnneliku moega ja vaikselt sigines erinevatel ettekäänetel (hmm,juuksed) paks tüli. Hakaksin ise ka mossitama ja ronisin autosse vedelema. Omasid ära viima tulnud Rita Illar ja Tiina eksmees Toomas Talts (koos ühe blondiini ja oma emaga) vaatasid mind nagu akvaariumis. Leon oli täitsa hirmunud Õhtul ma isegi korraks sõitsin lähedalolevale parkimisplatsile, sõitsin siiski tagasi. Magasingi öösel autos.

7 -- 13 august 2006 -- Moostes POSTSOVKHOZ: komöödiad, draamad, tragöödiad. Veel: Poola Carolina, Köök, Eesti Kristlik Foorum.

2006-08-18T12:44:00.000+03:00

Ülevalt:Palgi, Bioloog, mina
alumisel pildil: Grigori, Riho, Luik, Maia, Mats

7. august esmaspäev

Sõitsin Moostesse, et näitus "Naine masin naine loom" üles panna. Palgi oli millegipärast halvas tujus ja Luik mingis kahtlases haiguses, nii et installeerimine tuli minul üksi korda saata. Näitusepaigaks valisime kooli fuajee, sest see oli väga sobivalt pedagoogiline ja klassikaline. Mul tuli seal vedelavad lauad-toolid alla tassida. Alguses panin plakatid olemasolevate nööride otsa, kuid Palgi õiglasel nõudel kinnitasin lõpuks ainult tamiilidega. Päev läbi tuuritasid koolis mingid turismigrupid, kes muidugi asjale pihta ei saanud. Välismaalased uudistasid ka aga ma pole kindel, kas nad samuti pointi näkkasid.
Pärast tuli Maia Möller ja hakaks õiendama, et tema kujutas asja teisiti ette, teises kohas jne. Luikiga me siis püüdisem viisakalt klaarida. Maia tahtis näiteks kasutada kas pisikest kuuri või viinavabrikut. Et oleks ikka nagu päris kunst.
Kunstiprojektidest toimus Vida Simoni paberikoobas -- MOKSi alla olev ruum oli paberlabürinti täis ehitatud (nööridele oli vanapaberit riputatud ja kinni kleebitud). Alguses pidid inimesed paberilehenäole panema ja sellele oma molu kontuurid sirgeldama. Siis hakati tegema kummalisi mänge. Inimesed pidid labürinti hargnema, siis kellegile silma vaatama ja siis sellega koos välja tulema. Selliseid rituaale teostati mitu korda. Peamiselt sattusin paari Maia poeg Matsiga.
Õhtul vahtisime lõkke ääres. Mul oli kauboikaabu ja triibuline särk ning ajasin "vana peeru huumorit", mis noortekoondisele suht arusaamatuks jäi. Nemad laulsid välismaalaste utsitusel kurbi regilaule. Grisha Lotman jorutas ka mingeid rahvalaule, üks oli sellest kuidas mehed igasugu puude otsast paljaid ujuvaid naisi piiluvad ja kui nood kosja kutsuvad, teatavad lähevad nüüd hoopis kõrtsu ja koju oma naise kõrvale kotile. Tüüpiline eesti seks.
Lõpuks kõik koos juutide rahvushümni "Me tuleme rahus".
Vahepeal tegid Remm, John ja Eku videot ETV hommikuprogrammi jaoks. Meid pandi saali, nii et MOKSi juhtpaari lemmikud eespool ja vähem lemmikud tagapool. Palgi, mina ja Luik olime kõige viimases reas. Kõik pandi loomahääli tegema, sellal kui John ja Eku intervjuusid andsid.

8. august teisipäev
Hommikul vihastasin end seaks. Sebe buss, mis pidi sõitma Tartu, tuli Räpina poolt, peatus hoopis nurgal, uksi lahti ei teinud ja kui ma bussi poole hakkasin liikuma, tõmbas minema, peatus korra ja sõitis siis edasi.
Hääletamine ei õnnestunud ja ma pidin soomlastega Tartu jõudma. Soomlased (üks naljaka kurruhabemega noormees ja tema naine -- ametlikus programmis neid polnud), kes tahtsid Peipsit imetella minna, aeglustusid hoolega, kuid olid muidu väga toredad. Rääkisime autos peamiselt Eesti ja Soome rockist. Tartus juhatasin nad Narva maanteele.
Muidugi jäin galeriisse hiljaks. Aga tõenäoliselt keegi ei märganud seda.
Öösel kirjutasin esimest korda Eesti Kristlikusse Foorumisse. Teatasin, et kristlane ei peaks sõjaväes teenima ja et õigele kristlasele pole rahvus oluline, samuti ei peaks Pronkssõdur oluline olema. Samuti et Lordi on lihtsalt naljabänd.

9. august kolmapäev
Galeriisse sattusid poolatarist kunsti ja eestikeelehuviline Carolina (keda oli suunanud Rael Artel), samuti Anna Kainulainen lastega (rääkisime tema rühmituse näitusest), Jaan Jürgen Klaus ja Die . Mingil hetkel olid enamik neist korraga kohal ja eraldi kommunikeerumine päris komplitseeritud.

10. august neljapäev
Üle hulga aja sattus galeriisse Liis Keerberg, kes näitas omatehtud põnevaid fotosid Lauri Sommerist jms.
Lauri Pajos lohvas läbi ja jättis maha koti trummitaldrikutega, ans. Köök plaadi ja ühe isekõrvetatud kogumiku. Köök osutus üllatavalt absurdinaljakaks.
Iiri galerist Dmitri Tsishanashvili koos Daniel McKeoniga sattusid Y-sse ja jättis oma koordinaadid võimalikuks koostööks tulevikus.
Avastasin, et mind on EKFist bännitud koos juurdepääsuõiguse kadumisega kui "jehoovatunnistaja". EKF juhib keegi tüüp, kes nimetab end E.Cruseo-ks ja ehib end Pierce Brosnani näoga.Armastab relvi ja sõjaväge ning näeb Lordis tõelist Saatana ilmutust. Ta on tõeline võimumaniakk ja bännib kõiki, kes temaga ei nõustu. Seetõttu ongi EKF-i alles jäänud umbes 5 arutlejat.

11. august 2006 reede

Carolina tuli ja rääkisime põhjalikumalt kunstist ja fotograafiast ning loomulikult rahvuslikest-lingvistilistest eripäradest. Kuulasime Kööki ja üristasin talle tõlkida selle tekste. Talle tegi nalja, et selline suur mees nagu Pehk teeb peenikest häält.

Õhtupoole valmistusin Moostesse sõitma. Vahetult enne seda nägin ülikooli ees Sommerit ja Keerbergi. Mina seisin kettide juures ja nemad all tänaval. Mulasime peamiselt muusikast, näiteks Sleepy Sleepersi mõjust Eesti rockile. Pärast vedasin nad autoga nende koju ja Lauri lasi mulle mingit Eesti bändi, mis kõlas nagu Joy Divisioni (vokaal) ja Vennaskonna (instr) segu aga Kristust ülistava tekstiga.

Oli juba pime kui Moostesse sõitsin. Mooste kooli eestlaste ööbimisklassis oli lõbus seltskond: Palgi, Luik, Eero Bioloog Talts ja Aktselerant Doris. Viimast ma kohe ära ei tundnud, kuna pikajuukselisest punapeast oli saanud väljakasvanud potisoenguga poolblond. Nad olid üsnagi õllesed ja masseerisid üksteist. Siis kui Doris üritas Eeroga ühte magamiskotti pugeda, saadeti ta Palgi ja Luiki poolt minema.

12 august 2006 laupäev
ART macht Frei
Nn. teiste projektide päev algas üpris uimaselt, sest oli vihmane ilm. Peale sööki läksime ühe keldriakna juurde, kust paistsid Riho Kalli sogased joonistused (mida ta oli öösel pimedas kritseldanud) ja kuulda oli Rihot kitarriga laulmas. Laulud olid kaunis proged muide, justkui väga varajane Genesis. John hüüdis Rihot Tonduks.
Patrick pakkus teenust, kus pani sind vanasse väikesesse kuuri istuma heinte peale, sidus sul silmad kinni ja panid kõrvaklapid pähe, kust alguses tuli laintemüha (mis mind alguses millegipärast väga naerma ajas), siis aga mingit sensuaalse naisehäälega teksti "kus sa oled, võta mul käest kinni, ma olen su kõrval, miks sa vaikid, siin on nii valge, põlvitades on lihtsam, (Remmi häälega) ma olen siim...siin, miks ma mind ei püüa " jne. Nagu Raadio 2 "Sinusaade".
Camille Brueton oli ühte majja teinud toakesed, kus olid fotod Moostest, mingid kaardid ja üldfilosoofilised lööklaused. Pärast käskis ta kambal inimestel (Mats, Siim, noortekoondise tibid pluss paar vanurit) joosta ümber maja. Jooksin kaameraga kaasa. Mats võitis.
Midagi samast oli kooli riidehoikoridori üles pannud ka Anna Recasens (või oli see vastupidi). Elffriede Austraaliast, kes niigi kõikidele pargipuudele oli oma väljalõigatud inimloomajoonistusi riputanud, oli ka mingi "Nomaadimuuseumi" sisustanud, mis samuti väikeseid joonistusi täis.
Ameeriklased mässasid oma tehnikaga, arvutitega, mis kokku jooksid. Põhiliselt nad vist üritasid vist teha sama mis mina Hüvaga paar aastat tagasi, elik jälgida erladatud ruumis istuvat kootud seakõrvadega ameeriklannat. Aga mingi keerulisem süsteem oli juurde leiutatud.
Siis läksime oma projekti elik loengut "Loom-naine-masin" tegema. Enne seda nägin kaugelt veel perfonksi MoKSi taga platsil, kus inimesed (üks neist Patrick) rabelesid suures kotis.
Mingil hetkel tundus, et grafoprojektorile pikendusjuhet. Otsisin seda igalt poolt ja kui kööki jõudsin, siis Mann teatas mulle uhkelt: "Tead kuidas sind nimetatakse -- Vana Päss; ja tead, see nimi sobib sulle suurepäraselt!".
Loeng
Loeng sai peetud ka ilma pikenduseta. Ise kõnelesin inglise keeles "Naine-masin". Mulle pole kunagi suuliseid ettekandeid pidada meeldinud ja ega seegi kord. Samas biloogiadoktorant Eero tegi suurepärase eestikeelse ettekande naiskimääridest kogu teadusliku terminoloogia jm. staffiga. Jäin sisuliselt uskuma.
Hair(doris)
Kohe peale ettekandeid ilmus Margus Tamm. Läksime sööma. Kaasas oli Doris, kes suhtles liig aktiivselt Bioloogiga (kes istus tema vastas Palgi kõrval, kelle kõrval Tamm), samas noris mu juuste kallal, lubades neid hästi lõigata. Palgi tahtis, et ma Dorisega juustest räägiksime. Pärast sööki sattusin kokku Dorisega, kes oli Biloogi ära kaotanud aga sai jätkata juuste teemat. Lõpuks rääkis mulle pähe. Läksime klassiruumi, kus vedeles Luik ja Doris asus juuste otsi maha võtma. Enne pesin juuksed ära ja käisin poes kammi ostmas. Doris lõikas päris hästi ja Luik õpetas teki alt. Kohe peale juusteotstest ilmajäämist tekkis Simsponi hirm. Aga hea kerge tunne oli siiski.

Killermotoroller vs. Värdjas
Pärast läksime Dorisega mööda Mooste keskmagistraali poodi jäätis ostma. Kuulsin küll mürinat ja heitsin korraks pilgu selja taha aga ei arvanud, et keegi on nii koba. Igatahes käis kõva mütakas ja mina olin pikali maas. Minu kõrvalt pani minema motoroller, mille peal keegi turses blondiin ja taga mingi keskealine jota. Jooksin vihahoos isegi järele. Natukese aja pärast sõitis blond tagasi ja hakkas rämeda häälega seletama, et kogematta ja ma ei astunud teelt ära. Ma olin vihane karjusin, et mis ta kihutab kui sõita ei oska. Siis kukkus blondiin, elik Dorise klassiõde elik siin 18-aastane (kuigi nägi välja nagu 37) karjuma "Värdjas, värdjas. Kes see väaaardjas ooon!!!??!!!". Ta jäigi koha peale lõugama, mina kõmpisin poodi.
Igatahes oli mul tuju hoobilt pees.
Hiljem ilmusid välja ka rahulolev Palgi koos Bioloogiga. Olin pahur, Palgi natuke püüdis lohutada. Doris uhkustas kõigi ees oma vägitükiga, väidetavalt oli levinud arvamus minu spetsiifilisest juuksefetishist.
Kino, helikonss, kill da cops.
Õhtul vahtisime kuur-kinos videosid. Ameeriklaste lühinaljasketshid ja lätlaste psühhedeelne pikk animatsioon olid päris head. Lõpus John, Patrick ja üks jaapanlane tegid helikunstishowd. Kõlistasid pokaale, hiljem lõhkusid need ja lasid mingit undamist.
Pärast seda oli lõke sama kuuri ees. Seletasin seal välismaalastele kogemusi Mätta Fondilt, eriti seda, kuidas kõik noored punkbändid laulsid. "Tapke, tapke mente, tapke, tapke mente". Ameeriklased naersid aga üks saksa neiu korrutas kurvalt "It`s not funny anymore, its not funny anymore."
Labidas, augud ja Grigori salapärane kadumine
Kui oli juba ammu pime, Grigori Lotman käis ümber lõkke ükshaaval inimesi veenmas, et tema mingeid auke kaevama tuleksid. Lõpuks otsustasin hakata samariitlaseks ja teda (ja teisi) siis aidata. Kuigi tekkis pigem tahtmine pigem talle labidaga uhada. Läksin temaga kaasa õlivaatide juurde, kuhu varem Riho jkt. poolt oli juba väike auk kaevatud. Süvendasime seda, sest GL tahtis, et see oleks täpselt teatud suurusega (1X1,5X0,4m). Siis hakkasime uut auku ilgelt kõva mulla sisse uuristama. GL tuli mõttele toast mingi nuga tuua. Läks ja kadus. Kui välja ei ilmunud, hiilisin lõkke äärde tagasi.
Vildisaun ja erektsioon
Soomlase tehtud vildist saun läks ka käiku. Küpsesime seal koos Johny, Evelyni, Bioloogi, Maia ja Hille Asmaraaga. Hoolimata erektsiooniohust. Millele olid vihjanud Evelin ja Mann.
Star Dollar
Juba varem oli Tamm mulle teatanud, et Palgi on mu "Star Dollari" pudelikesele päkad silma ajanud. Kui magama läksin, oli Palgi vastavas konditsioonis ja üsna sõjakas. Nimetas mind reeturiks, kuna olin lasnud Dorisel oma juukseid lõigata.
Öösel jõi Palgi nii valjult vett, et Riho põgenes Manni tuppa magama.

Pühapäev 13. august 2006 pühapäev

Hommikul alguseks üritas Palgi läbi viia uurimust, kes kellega saunas oli. Põgenesime Eeroga Tartu. Pärast töö lõppu sõitsin tagasi. Kõik olid kella 4 paiku meeleolus, nagu oleks alles/juba sinise esmaspäeva hommik. Välismaalased olid mingile Mooste tretile läinud. Palgi ja Tamm vahtisid külalistemaja ees. Uurisid minu käest Grisha saatuse kohta, kuna vanamees oli kadunud ja telkide juurest leiti mingi temaga seotud peapael. Seletasin, et mees tahtis nuga tuua ja nii see läks.
Impro prügikotiga
Luik tõi köögist prügikoti, mille nõustusin kaugemale prügikasti viima. Tegin liigutuse, nagu viskaksin seda kotti ja muidugi läks see katki ning prügi paiskus laiali. Nalja kui palju.
***
Õhtusöök oli nagu rohkem lõpupidu sampa ja kõnedega. Pärast seda läksin asju pakkima, sest Tamm tahtis Tallinna bussi peale jõuda. Pildistasin ja pakkisin näituse kokku. Sain just valmis, kui Mann Kinsiko tuli meid veenma, et me ei lahkuks, et me ikka "iidset tantsukunsti" harrastama tuleksime. Tamm andis kergesti järele ja ostsustas ära sõita varahommikul.
TANTS
Ja me tantsisime. Üldiselt õnnestus mul, Palgil ja ka Evelynil leiutada kümmekond uut tantsustiili. Evelyn leiutas naise jala alt läbi ronimise limbo ja karate (naine justkui lööb jalaga näkku ja mees peab kukkuma). Mina alustasin balletliku naise õhkutõstmise teemaga ja siis läksin millegipärast päris hoogu, tegin laamendustantsu, ülikiiret pensionäritantsu, tagumikulöögitantsu "Darius Kasparaitis", moshitantsu (ülikiire peaga vehkimine) kuni lõpuks muutusin ümbruskonnale üsna ohtlikuks. Väljamaa kunstnikud ja Margus Tamm jäid muidugi proffideks ja vaatasid eestlasi pealt nagu hulle kunagi. Ainult pikalt siin elanud Patrick harrastas oma naljakat hööritustantsu.
Pahur mökutamine
Mingil hetkel see lõbus möll katkestati. Ei mäletagi täpselt kas Grigori (kes oli siiski välja ilmunud) etenduse jaoks vm. Pikka aega ei toimunud midagi. Ainult lätlased ragistasid kusagil mõisa lähedal võsas. Tamm ja Palgi olid üsna vintis ja seetõttu üsna õelas meeleolus, kuid õnneks eelistasid rohkem üksteise seltskonda.
Grigori ju ei põle
Grigori perfonks siiski toimus. Mulle andis ta austavad tuletõrjujakohustused. Ise istus ta MoKSi lähedale kaevatud kolmandas augus, valge särk seljas (kui halad laiemaks ajas, siisk kordas sõna "seks"), ümbritsetuna küünaldest, juuksed lahti. Nõudes täielikku vaikust, lõõritas ta pikalt midagi, mis muutus meditatsioonijorinaks. Lõpuks ta andis märku ja väljamaa naiskunstnikud hakkasid ta juustesse punuma mingeid haljaid oksi, ise pühalike nägudega nagu oleksid vesta neitsid. Kui see tehtud, torkas GL oksad küünlasse aga nagu Tamm oli ennustanud, need ei läinud põlema. See ebaõnnestumine isehakanud pühakut ei heidutanud, ta võttis hoopis oma kummalise keelpilli ja hakkas selle saatel jorisema progeklassikat, näiteks King Crimsoni "Epitaphi".
Laibad helikumnstilisel liivarannal
Järsku olid kõik kadunud. Oli olnud kumu, et kultuurimajas on saun ja kõmpisin sinnapoole. Plääsi lähedal kuulsin juba väga tuttavat helikunstipininat. Hiilisin ligi. Pimedal plääsil kajas tüüpiline lõpmatu trummitaldrikutinin, rannaliival ja purdel vedelesid inimesed vaikselt nagu laibad. Ainult valge habeme tõttu äratuntav Lotman kössitas istudes. See oli veider elamus. Ja kui rahvas lõpuks püsti hakkas tõusma, oli see nagu mingist õudusfilmist.
Igatahes sain idee, et peaks tegema öiste perfomanc`ite festivali.
Muide -- kulta sauna uks oli lahti ja ahi köetud. Aga tühi.
Üldiselt peale seda midagi suurt lõbusat ei juhtunud. Tantsupidu oli üle viidud kooli saali aga see oli hõredast hõredam. Noortesektsioon oli DJ-deks. Püüdsin klaverit klimpsida aga kaan oli lukus, sõrmed veits mahtusid vahele. Saatsin Dorise tema majani, et ta saaks püksid seeliku vastu vahetada, tulime tagasi, rääkisime suitsemisest ja õudusfilmidest. Aga tuju oli vilets ja väsimus vaevas.
Vangerdus madratsitega.
Otsustasime Tammega magama kobida. Probleem -- Maia Möller oli minu mati omastanud ja keeldus vabastamast. Hiilisime Manni tühja tuppa, näppasime sealt Tamme jaoks Riho madratsi, lasime tule kustu ja jäime magamist teeseldes-oodatest magama. Alguses ilmus Riho aga võttis ainult mingi kotikese. Itsitasime pihku. Üsna pika aja pärast, kui Maia oli kuhugi välja läinud, ilmus uksele (tõenäoliselt) Mann, kes võttis minu ex-madratsi ja lohistas oma tuppa... Maia saabus, nägi tehtud kahju ja valjult ohkides õngitses välja oma kaasas olnud madratsi.

Pärast puhkust: puidunäitused, Fiesta pidurid, Aa, Heamuusika

2006-08-01T19:11:00.000+03:00

30 juuli 2006 esmaspäev
Anni Irsi, Mariina Tiidori ja Hallan Kivisaare näituse "Kolme ilma linnud" ülessättimine. Naised on arutu hulga linnuskulptuure meisterdanud. Ümbes ühe aastaga. Täitsa segased. Üks Irsi kuju on täitsa veerandtonnine jurakas.
Ülespanek läks hästi. Mina ei pidanud eriti midagi tegema. Vahepeal käisin Palgiga ehituspoes oma plakatitele taustaks pappi ostmas aga otsustasime siiski hoopis kile kasuks. Avamine käis nii, et kunstnikud läksid sisehoovi nurga taha ja hakkasid sealt trumme tagudes astuma, tegid galeriis mitu ringi. Kõssa.õssa värk. Hiljem lisandus trummitagujana vuntsidega kirjanik, kes on kirjutanud romantilise fantasy "Jeanne", mis räägib Zaan Daarkist, kes satun Eestisse külavanemaks.

1. august 2006 teisipäev
Eero Ijavoineni näituse "Puupeade kokkutulek" ülessättimine. Muidu vaikne. Aga korraga sattusid galeriisse Erkki Hüva (kelle välimus oli võimas), Maris Palgi ja Jaan Jürgen Klaus. Mula kui palju. Otsustasime, et läheme kambaga (EH, JJK ja mina) Võrtsu äärde Heamuusika festivalile. Helistasime Margus Liivakule, kes oli nõus kaasa tulema, tal on auto.
. Avamine oli ka suht vaikne, kuulasime mängutoosist Brahmsi "Hällilaulu".

2. august kolmapäev

Viisin Fiesta hommikul Aardla 27 parandusse, kuna pidurivoolikud mädad. Tüübid lõhkusid hoolega ja kui ma enne 5-t järgi läksin, oli arve suur ja pidurid ei töödanud korralikult. Mondimeeste esindaja ajas süü mingi regulaatori kaela. Olin närvis, helistasin Jaanusele, tema teatas, et õhk sees.

3. august neljapäev
Viisin Fieste parandusse õhustamiseks. Kui järgi läksin, öeldi, et õhku polnud. Aga pidurid olid paremad. Kuigi jama sees. Pidin siiski auto ülevaatusse viima. Ime küll aga läbi läks. Vanad ütlesid, et lasku ma õhk piduritest välja, muidu korras.
DJ Estrada helistas ja teatas, et Erkki on hoopis KilingiNõmme Ilusmuusika festivalile teadustajaks palutud. JJK oli rattaga oma käe siniseks kukkunud.

Hakkasime Lagle ja lastega juba hämaras Kohtla Järve lähedale Aa-sse sõtma. Auto turtsus ja paukus kui me mööda väga reminditavat maanteed loksusime. Koomilisevõitu tööstuslinnas K-Järves eksisime ära ja ammoniaagilõhnalise bensujaama tädi seletas meile teed. Tiina segase juhatuse peale eksisime ära ka Aa käänulistel teedel aga Rita tuli meile vastu.

4. august reede
Rita sõidutas mu Jõhvi ja sealt sõitsin bussiga Tartu.
Tiit Kusnets tuli üle hulga aja. Rääkisime Stingist, tema kontsast, Police`st, Henry Laksi suhtumisest venelastesse ja selle muutumisest Stingi mõjul jne.
Olin suht närvis, kuna ei Ostrat ega Natali ei vastanud telefonidele, mul oli vaja laupäevaks asendajat, et minna Heamuusika festivalile. Lõpuks sain Anneli Tummaga kaubale.

5 august laupäev

Hommikul tuli välja, et Liivaku auto on tuksis. Olin täitsa närvis, sest ka mu nobla oli tühi ja laadija oli Lagle kogemata Aa-sse võtnud. Anneli Tumma proovis lohutada. Lõpuks läksin bussijaama ja kauplesin kell 14 end ühe Pärnu bussi peale ja see viis mind 35 krooni Eesti Võrtsu äärde.

Kaugelt kuulsin kuidas Nitrous lõpetas. Sõin 15-krooniseid pannkooke ja ajasin Nyroki tüüpidega plära. Belka tegi ainult 3 lugu, päris humoorikas- dünaamiline peeruhevi oli aga siis läks kidrakeel katki ja kogu live. Hetero oli kuidagi kurb-üksildane ja nad esitasid peamiselt bluuse. Jalgpallimats muusikud (minule tudmatud) ja kohalik FC Liverpool oli naljakas ja ega muusikud palju alla ei jäänud. Raud Ants oli hea ja nende lauljatarid värsked-rõõsad. ÕIP Rushi projekt oli üsna tüüpilin koolivärk. Nyrok andis vinge kontsa ja ma moshisin mõnuga kuni lihased valusad. Siis jõudsid Tiina Talts , Anneli tumm ja veel üks naine ka kohale. Wannabe-Morrisoni Mikk Tammepõldi bänd tegi väga lahjasid Doorsi kavereid. Ballooner oli juba liiga Led Zep (segatuna mingi jatsufiilinguga), jälgisin Atsot mängu ajal pulgaga selga sügamas. Projekt, mis esitas Eesti rockiklassikat (Freddy T, Kärt Kaljaspoolik jt) esines korralikult aga laulude valik oli tüütult peerukas.

Mingi higistamissaun oli suure vaevaga tehtud-köetud aga jahtus väga kiiresti maha. Lõkke ümber lauldi kõvasti ja valesti higihaljaid viise.
Magasin Tiina, Anneli jt. telgis, mis oli parkimisplasti kaugesse nurka pandud. Hea rahulik uni.

6. august pühapäev
Sõitsime tagasi. Seal, kus Emajõgi Võrtust välja voolab, otsustasime ujuma minna. Sammusime muuli mööda läbi kõrkjate laia liivaribani. Võrtsu veetase oli väga madal ja põhi kõvasti paljastunud. Mõtlesin, et olen kaval. Sumasin trussaritega muuli lõppu (Tiina ja Anneli ujusid eemal), võtsin trussarid ära, panin muulikivile ja läksin külma vette summima. Pärast ronisin välja aga trussareid jalga pannes sumatasin nendega vette :P

Galeriis käis Enn Tegova koos Eve Lõhmuse ja veel ühe naisega.

12 -- 18 juuni TKK kaitsmised, nahhaalne juut Grigori, naine loom-masin, alasti päevitamine

2006-06-22T12:33:00.000+03:00

12. juuni 2006 esmaspäev

Olime (mina, Lagle, Pirts, TT, pildil veel Leon) eelmisel päeval kolinud Luunjasse Tiina Taltsi endisesse lillekasvatsutallu suvitama. Kena lohakil rauakolu täis koht.
Esmaspäeval kell 9-ks tulin Tartu Kõrgemasse Kunstikooli fotoosakonna kaitsmistele, kuna pidin retsenseerima Mati Karu diplomitööd, dokfilmi Pärnu Psühh-haigla rehabilitatsioonikeskusest pealkirjaga "Eks kurs ioon" -- tore südamlik-humoorikas 17 minutiline film (hindeks B). Fotokast tuli veel ühe tüdruku pikk, pealiskaudne ja tehniliselt kehvake dokk Riho Baumanist, millele Rein Pakk tegi sama pealiskaudse retsensiooni (sai C), Kalev Saare raamat Kalju Suurest (sai D), mingi plaadiümbriste projekt Lõunakeskuses (mida ma ei näinud,sai A) ja Alan Proosa fotoinstallatsioon (põrandal hiiglaslik "ilmutusvann", kus umbes 100 aastat vanade fotode koopiad hoopis vee mõjul oma pildi kaotavad) Rael Arteli (Tartu) Gallerys, millele Hendrik Toompere jun. oli teinud Peeter Linnapi suureks irvituseks massiiivse kosmoloogilis-absurdse retsensiooni aga Proosa töö sai A ja parima diplomitöö tiitli.
Kui lugesin oma retsensooni, siis mu käed värisesid nõnda, et pidin paberi ära panema ja peast esinema. Linnapi miimika oli kuulates väga ilmekas. Hiljem ta küsis Karu käest, et mis positsioon tal filmis oli. Karu vastas, et ta oli üks patsientide seast.
Käisin ka meedia osakonna kaitsmisi vaatamas. Seal vaagiti Silver Sikki kujundatud sõjafotode raamatut, illustreeritud kalender-märkmikku üksikule 20-ndates naisele, peeter Krosmanni juhendet siidittrükkportreid ja ühte elektroonilist infotulpa Saadjärve kaldale, mille desktopil oli Konrad Mägi maal (öäk).
Pärast jalutasin koos Kaire Nurkiga (kes retsenseeris mulle Maalikateedri diplomitöid) Riia mäele, tõin Rock & Rollist ära oma ratta, käisin TKK hoovil hindeid kuulamas ja siis läksin TÜ ramsi lindistama Pink Floydi "Saurceful of Secertsit". Igatahes jäin hilja peale. Mille pärast tekkis Luunjas Laglega lühike kuid intensiivne tüli.

13. juuni 2006
Galeriisse tuli Palgi mingit materjali internetist otsima. Ta oli suht pahur ja kui mõnusa olemisega Erkki Hüva veidi liiga pikalt hüvasti jättis, siis käratas Palgi "HEAD AEGA!". Erkki oli jahmunud aga teatas, et kuna tal on hea tuju, siis ta annab ebaviisakuse andeks.
Hiljem käis Enn Tegova Mai Sööti maale kritiseerimas (millegipärast huvitasid teda just pinnakatmised).
Lauri Sommer ja Lauri Pajos käisid Rabarocki muljeid kuulamas.
Õhtul käis isegi Jaak Kangilaski.
Samal ajal tuli ka ema ja Leon. Ema vaatas Kaie Luige maale ja kirjutas "Julm, väga julm...aga aus".

Jäime Leoniga ööseks galeriisse. Tema mängis arvutis oma tobedat vägivallamängu "San Andreas" ja mina magasin stuudios.

14. juuni 2006
Kuna Leon vahtis arvutis käisiv vahepeal väljas. Samal ajal käis Marko Kompus ja me ei saanudki kokku.
Grigori Lotman käis jälle tüütamas. Kas ma saan talle kõrvetada seda ja teist. Tõeline juudi nahhaalsus.
Raja Viira jättis mulle oma toimetatud tasuta ajalehe "Saatuse Teed".
Olin Grigori käest saanud Woodstocki DVD, vaatasin seda kodus natuke ja siis sõitsime Luunjasse.

15. juuni 2006 neljapäev
Jätsin Leoni Luunjasse. Galeriis käis vähe inimesi aga see est Grogori Lotman, kes tahtis mul ikka täiesti juhtme kokku sulatada. Jaan Jürgen Klaus tegi Grogoriga intervjuu mingi oma filmi jaoks.

Õhtul oli meil Palgi, Kaie Luiki ja Bioloog Eeroga koosolek projekt "Naine masin, naine loom" teemal. Ma olin suht uimane , seega mitte päris adekvaatne.

Tõin Leoni Luunjast galeriisse arvutiga mängima.

16. juuni 2006 reede
Hommikul tormasin notari juurde kunagise ERA panga transavangradselt kitshilikus tornhoones Barklai platsi ääres. Seoses pärandivärgiga. Tuli välja, et pool garaazhi peaks päranduma emale. Soetatud abielu ajal.
Enne notarit kohtusin juhuslikult Krista Bosega, kellel olid kämbid lokid peas. Nägi õitsev välja.

Ilmar Kruusamäe käis Kaie näitust vaatamas ja kirus kõvasti. Nostalgitses mingi Kaie kunagise portreenäituse järele, mis oli olnud Sebra galeriis. Seega iidammu.
Ivaylo Zladkov, keda oma diplomitöös kujutas Eva Labotkina käis ja kaebas närvivalude üle. Korteri müük tal venib. Aga ta oli Mai Sööti näitusest lausa vaimustuses. Muudkui "ooo" ja "väga omapärane".
Grigori Lotman käis ühe hiinlasega, kes tegi külalisraamatusse hieroglüüfi.
Krista Bose astus läbi ja tellis ka kaks Kaunase näituse kataloogi, kus temast ja Mägrast pilt sees. On õnnelikus uues suhtes, seega rõõsa ja õnnelik.

17. juuni 2006 laupäev
JJ Klaus käis oma suuri plaane kirjeldamas. Tahab teha Gaudeamuse puhul filmiüritust Tartu Film top 10.
Palgi tegi ettepaneku, et on pühapäeval tasuta minu eest, et teha galeriis oma koolitöid.

18. juuni pühapäev
Veetsime (mina, Lagle, TT, Pirts) päeva alasti päikese käes lebades ja lastebasseinis sulistades. Aeg läks ülikiiresti.

Mai Sööti ja Kaie luiki näitused. Rabarock

2006-06-15T14:14:00.000+03:00

4. juuni 2006 pühapäev

5. juuni 2006 esmaspäev
Perekondlik
6.juuni 2006 teisipäev
Istun galeriis ja ootan, kuna fotograafid Jüri Hain ja Sirla oma töödele järele tulevad. Päeva jooksul nad tilguvadki. Siis üritan esialgu tulutult helistada Mai Söötile, et tema maale galeriisse vedada. Lõpuks õnnestub ta kätte saada, kihutan rattaga Kõrgemasse Kunstikooli. Suure vaevaga leian Sööti kusagilt TKK labürintidest üles. Maalid said välja valitud 10 minutiga, need takso peale ja galeriisse üles panema. Lisaks näituse komplekteerimisele kirjutasin ühe kunstialase kirjatüki. Läks küll veidi hilja peale. Sööt on tore, petlikult malbe neiu, kes sellise vaikse olemisega võib veel nii mõndagi saavutada.

7. juuni 2006 kolmapäev
Otsin P & T saali täitjat. Konsultant Palgi tuleb ideele, et Kaie Luik võiks teha personaalika, esimese tõsise üle pika aja. Helistan Luigele aga tema puikleb isegi vastu!!! Lõpuks saab ta ära veendud.
Raimo Hanson, kes otsib andekat noort tartlast, käib Mai Sööti maale tsekkamas. JJ Klaus on tal juba valitud üheks.
Jaan Jürgen Klaus ise ja Lauri Sommer külastavad. Sommer laseb kuulata järjekordseid naljakaid palu oma mälupulgalt. JMKE esinemine 1986, kus Villu Tamme kiunub väga naljakalt.

8. juuni 2006 neljapäev
Kell 9. hommikul toob Kaie Luik oma maalid suure veoautoga kohale. Näitus "Paljastus" saab komplekteeritud pooleteise tunniga.
Üle hulga aja külastab Tiit Kusnets. Ta on just läbi lugenud pataka rockstaaride elulugusid (Greg Emerson, Noddy Holder, David Essex) ja räägib põnevamaid detaile. Näiteks kuidas Emerson läks oma taanlasest tulevase äiaga umbkeelset vestlust ajama. Äi räägib ikka "Tommy" ja "Tommy" ning Greg mõtleb alguses, et jutt on The Who "Tommyst" aga siis tuleb tal meelde, et on aasta 1968 ja Pete Townshend pole veel "Tommyt" kirjutanudki!
Kuna on päev enne Rabarocki, siis on tegemist küllaga. Õpetan oma asendajatele Maris Palgile ja Natalile valvesüsteemi. Pärast vaja poode külastada, nii et jõuab hilja koju ning sellest paks pahandus. Pealegi käin kell 22 ja 23 vahel Asko Altsoo palvel Püssikas filmimas mingit kõrtsubändi.

9. juuni 2006 reede

Nii et minek Rabarockile. Kella 9-ks juba Rock& Rolli juurde. Alguses tuli üks linnalähiliinibuss ja kui enamus rumalaid (mina ka) oli sinna oma pakid ära pannud, siis tuli mugav ekskursioonibuss, kuhu osad ümber kolisid. Ma ei hakanud tossikeste bussist ülke kolima,käis kah.
Sõites ajasin plära kahe Võru keskkoolikutiga, kellest üks oli poollokkis noorreformierakondlane ja teine pikajuukseline blackmetallifännist noorisamaaliitlane. Ühel oli kogu bussi väikseim põis. Õpetasin, et KÕIK poliitikud on kaabakad ja vaidlesime, mis bänd on true ja mis mitte.
Kell 11 olime kohal ja telkimisplats veel suht tühi. Valisin koha tagapool aia ääres, subkultuuridest eemal, lootes, et koht jääb suht rahulikuks. Eksisin.
Telklaagris kohtasin Rauno Pehka Treierit jt. Saasta omasid. Pehkat nägin järgmine kord alles festa lõpu.
Festivaliplatsi väravas kohtasin Piret Räni (SLÕhtulehe fotograaf!), tema meest Mart Kalvetit (Taak, Nitrous) ja oma "isiklikku fänni" ', fotokrahvinnat Madu. Tegime argipulli ja sai tögatud, et mis on Mart Kalveti rockstaaristaatusest kasu, kui sellega ei kaasne isegi hädist hotellituba, ta peab maas matil magama.
Kuidagi sai sisse ka. Loomulikult samuti kohal olnud Daniel Mänd pidi saama rabanduse, kui ta katsetusel olnud peitemeetod oleks äärepealt usinate turvajate poolt avastatud. Rahvast oli kohe alguses tunduvalt rohkem kui eelmine aasta, kohe pistis lõugama soomlaste orgunnitud hevikaraoke.
Kell 15 bändid peale:
Slide 5o -- esines nagu alati, treenitult. Tegid samu liigutusi mida iga kord.
Cleaning Women -- väga huvitav. Kolm meest, üks mängis pesukuivatusrestist tehtud ksülofoni, klaveri ja elektrikitarri vahepealset, teine kitarrist, kaussidest jms ehitatud instrumenti ja kolmas pottidest pannidest moodustatud trummikomplekti (kuigi kahtlustan, et seal sees olid elektritrummid). Tegid industriaali, teknot jms. Soomlastel ikka fantaasiat on.
JMKE -- hoogne ja jõuline uhamine. Villu korduvalt: "Kas pillid on ikka hääles?"
Suburbian Tribe -- ei mäleta midagi
Brides In Bloom -- lääge eesti mesirock, laulja arvab, et on mingi eriliselt ilusa rinnaga Jim Morrison.
Oomph! -- kuigi muusikaliselt suhtpuht tõesti vaese mehe Rammstein, tegi aga ehk festivali parima laivi. Väga aktiivne ja ilmekas, laulja ujus vist oma 3--4 korda kätel.
No Big Silence -- esimene pool räme ja pungilik, väga meeldis. Teine pool tavalisemalt industriaal aga polnud ka häda midagi, lasti kidrast sädemeid ja lisaloo "Fire" ajal lavalt potsikutest survetuld.
Misfits -- tõeline ilmutus. Ma pole kunagi olnud selle bändi fänn ja hea ka. Mifitsist kostis ainult trummitaldrikute susin, bassimürin ja Jerry only röökimist. Kokku võimas ühtlane müravall, mis mattis su täiesti endasse. Lood tulid kohe üksteise järel, vahetpidamata nagu lahingus. Oi, kui mõnus. Hambad irevil ja rusikas püsti aina märatsesin. Seti keskel hakkasid bändi liikmed ka lugude vahele rääkima (alguses kitrarrist ja alles pärast Jerry), lood läksid meloodiliseks ning see polnud enam nii efektne.
Pärast ilmus hullumeelse pilguga Jerry teadustaja Aivar Meose selja taha ja hakkas lavaesise aia tagant autogramme jagama. Olin nii kulmudel, et läksin koos karja tattide, Marko Laimre jt-ga autogrammi küttima. Mingil hetkel olin keset inimparve ning mu rinna kohal tundsin mingit aktiivset liigutamist. Vaatasin ja märkasin, et minu kõhu vastas on summa sisse ära uppunud üks pisike prillidega poiss. Tuli kasutada jõudu, et ta sealt päästa.
Lõpuks sain siiski autogrammi oma närusesse märkmikusse.
Pärast läksin nn. festivali klubisse (tegelt Järvakandi kultuurimaja), kuhu sain erinevalt teistest hõlpsasti sisse, kuna olin VIP! Seal esines hüsteeriliselt humoorikalt Winnie Puhh, kelle kurikuulsad näomaalingud nägid välja nii, nagu oleks neile kõigile lihtsalt eri värvi tordid näkku löödud.
Pärast kohtasin vana tuttavat Jukut Vasalemma Jaanipunki päevilt (ajaloost 1999 -- 2002 regulaarselt toimunud rockfestival Vasalemmas Juku talu heinamaal, mille hiilgeaasta oli 2000, kui esines oma 15 bändi; ise osalesin 1999, 2000, 2001 filmijana ja NE! liikmena). Vaatasime huvitatult-kriitiliselt tõenäoliselt Järvakandi kohalikku bändi Plaan B, mis oli klassikaline küla rockimeeste bänd lühikesejuukseliste traktoristivälimusega liikmete, tobe-banaalse hard-rock repertuaariga ja lauljaga, kes sättis mikri enda jaoks liig madalale, et ta pidi esinema nii spetsiifiliselt kühmus asendis.
Kusagil varahommikul kambaga laagri poole tagasi liibates rääkis Juku mingist tülist mingite venelastega, kasutades lauset "Hei, kui tahate kakelda, siis tulge siia". Sellest sai aga inspiratsiooni üks tuntud riiukukk-skinhead, kes hüppas meie ligi ja teatas "Jaa, mina tahan kakelda". Siiski oli kaasas Urky Saastast, kes skinni tundis nii et kaklus jäi ära.
Laagris oli magamine vaevaline, kuna minu telgi juures oli mingi klambrita aiavahe, kust mingid tüübid pidevalt sisse-välja käisid. Ka räuskas aia ääres mu telgi läehdal mimgi kamp ja plaanis suureltkogu aia pikali lükata. Üks kamp käis ühe telgi juurest teiseni, kopsis nendele ja küsis "Sten, oled siin või?".

10. juuni 2006 laupäev
Vanade traditsioonide kohaselt sõin hommikust ("ahjukana" elik kartul, kaste , suurtükiline peedisalat ja natuke kanatükke -- 28 EEK) ja Järvakandi väga nõukastiilses sööklas aga sama stiilsesse sauna ei viitsinud siiski minna. Laadisin akusid sealsamas raamatukogus, kus oli ka internet kui endiselt üllatavalt vähe külastajaid. Ostsin traditsiooni kohaselt kohalikust stiilsest vanakraamipoest paar kaltsunukku.
Ultima Thule hakkas peale täpselt kell 13 ja väravate ette tekkis ülipikk järjekord. Sisse pääsesin alles siis kui Thule oli lõpetanud. Järjekorras sain kokku Maia Mölleriga, kes oli Matsi kuid ilma oma 3-kuuse lapseta kohale tulnud.

Bändid:
Korpiklaani -- mõnus rahvapolka ja metali segu, materjal ViljaFolgile. Puhusid ka torupilli ja kääksutasid viiulit.
ROSTA Aknad -- esitasid oma Majakovski kava. Volkonski vahetekstid vaimukad ("Meid on nimetatud kultusbändiks, seega see siin on kultuslava") aga muidu jättis veidi uimase mulje. Päike paistis neile näkku ja küllap oli mustades Rabaka särkides palav.
Hardcore Superstar -- rootsi punt oli muusikaliselt kusagil Guns`n`Rosesi ja Mötley vahel, suht vähepakkuv aga esinesid-hüppasid-kargasid mõnuga. Trummari ja laulja gvahel käisid mingid arusaamatud primitiivkeeles lühidialoogid. Ei viitsinud lõpuni vaadata, kuigi finaaliks olevat nad kidra ära lõhkunud.
Onu Bella Bänd -- sellest on Ekspressis pikk ja põhjalik artikkel http://www.ekspress.ee/viewdoc/228A7D3B4DEC904EC225718B0044B7B6
Mulle tundus saund suht pees olevat ja vokaalkoorust oleks võinud bänd veidi harjutada. Ise nautisin täiega, sest teadsin neid OB & Öörahu lugusid, mida viimati mängiti ehk 15 aastat tagasi aga paljud mu ümber, see noorem rahvas vahtis suht arusaamatult.
Negative -- soome uus Hanoi Rocks ajas nii haigutama, et lihased valutasid. Nende esinemine, kuigi püüdlik, oli nii tüütu ja pikk et nende laivi lõpuks tundsin end tõeliselt sitasti.
Skreppers -- järjekordne avastus. Soome pede/peeruhuumorit harrastav psycho-& rockabillipunt (kohati meenutas ka 70-ndate keskpaiga Sleepy Sleepersit) esines perversse "elegantsiga". Keskealisel lauljal Special K-l liibuv kilekostüüm seljas ja kõrge kontsaga kingad, hüppas ja kargas, ronis mööda lavakonstruktsioone ning kooris lõpuks oma õllekõhuga keha paljaks. Fännajate hulgas Kivisildnik ja professor Andres Kasekamp.
Kreator -- muidu üditüüpiline saksa heavy, speed & thrash Vier (mustad särgid, kalasabakitarrid jne), mis kohati oli ikka väga koom, eriti kui üritati meloodilisi lugusid mängida. Laulja vahetekstid, mida esitas peenikese häälega: "Mul on tunne, et eestlased tahavad tappa! Kas te tunnete, et õhus on AGRESSIIVSUST?! KAS TE OLETE VALMIS TAPMA!?" Kreatori suur eelis oli see, et oma seti tegid nad kiirelt ja isegi lisalugusid ei esitanud. Kreatori ajal jäätist ostma minnes nägin üle hulga aja onupoeg Krister Rajandut, kes tahtis hirmsasti Tölli näha, sest polnu seda eales elusana näinud.
Metsatölli ajal kogunes lava ette suur ja tihke rahvasumm, kusjuures oli huvitav, et nüüd tundusid eesseisjad minust tunduvalt pikemad. Pressingus kohtusin Katri Kuuskiga, kes oli samuti 2 päeva olnud ja ma polnud muidugi teda varem näinud (tüüpiline). Tölli esinemise ajal käisin laagris ja tagasi tulles tekkis deja vu -- 2005. aasta Rabarocki ajal olin täpselt samamoodi tulnud laagrist platsi poole ja Töll esitas sama raua-lugu. Tollal tundus see Tölli esitus lausa koomiliselt jõuline, nüüd tundusid nad natuke väsinud.
The Cooper Temple Clause on selline tüüpiline alternatiivrockibänd -- intelligendivälimusega noormehed on võtnud natuke elektroonikat, natuke grunget, natuke industriaali, natuke indiet jms. Aga nad esinesid vilunult ja huvitavalt korduvalt näiteks instrumente vahetades. Aga jälle liiga pikalt. Ei viitsinud lõpuni vaadata. Läksin Martini venna Arvoga ööklubisse, mille turva mu ikka põhjalikult läbi otsis. Taak esines võimsalt ja hästi kokku mängides, kõva edasiminek võrreldes 2005 HRL-ga, kus nad veel Dawn Of Gehenna nime ponnistasid. Tribute to Nirvana tegi Nirvanast kiire metalcore, koom aspekt oli laulja, kellel oli blond parukas pähe susatud.
Nirvana austajad mängisid järjest kiiremini, mis neid lõplikult ära kurnas. Jätsin telgi Maia Möllerile ja sõitsime Arvoga Tartu. Alguses juhtisin mina ja mulle tehti elu esimene alkopuhumine. Viljandi teeotsani olin roolis, siis arvo. Peale võtsime hääletanud paarikese, kes samuti Rabakalt tulid ja ei tahtnud Rabakast rääkidagi. Tartus olime umbes kell 5.

11. juuni 2006 Pühapäev
Galeriisse tulid Margus Tamm ja Maarin Ektermann. Olin väga pehme, tegin ebaõnnestunud nalja Tamme "homoliku" soengu kohta aga ei suutnud enamat.

Isa haud, Madissoni mehed, saemaniakid, Tänaööseleimaga, antidepressandid, Mehhiko 86, raeli ratas, prosa bassein, Chess, peded, rock, Die, Artishok

2006-05-30T14:16:00.000+03:00

28. mai 2006 Pühapäev
Sõitsin maale. Õnneks on Leon oma kaheseisud klattinud ja saanud jälle korralikuks kolmemeheks tõusnud.
29. mai Esmaspäev
Vend Jaanus tuli maale. Usaldas mulle saladuse, et ehitab oma töö juures, Elva klaasitehases (kus ta töötab meistrina) mootorratast, millel meie vana hea SAAB 96 mootor (1994 ostsime Jaanusega kahe peale vana SAAB 96, tuntud ka hüüdnime Vaal järgi oma kitsa ja ümara kere pärast; jõuline Ford Taunuse1,5liitrine V4 70 hj mootor, isegi liiga jõuline sellise suht väikese auto jaoks; praeguseks on Eestisse neid vähe alles jäänud; meie Vaal läks kõige raua teed aga mootor, mis pläriseb umbes nagu sapaka oma, jäi alles).
Sõitsime emaga Tartusse Pauluse kalmistule isa hauda korrastama. Ema kirus kõiki Endli vanu pruute ja sõbrannasid, kes oma armsa sõbra hauale ei viitsi lillekesti tuua. Ta siiski tunnistas, et tegelikult talle meeldib haudu korrastada. Soovitasin tal hakatagi professionaalseks kalmistuaednikuks. Palju on tänepäeval inimesi, kel pole aega ja tahtmist omaste haudu regulaarselt rehitseda, nad pigem maksaks, et keegi selle töö ära teeks. Tööpuudust poleks kalmistuaednikul küll karta.

30. mai 2006 teisipäev
Raimu Hanson tuli "Chessi" piletiga ja skeemiga, kuidas Malvius on laule ümber tõstnud ja välja jätnud. Tundus, et pooled on kõrvale jäetud, eriti esimeses vaatuses. Veel usaldati mulle "saladus" Lauri Liiv on Georg Malviuse "elukaaslane".
Kell 12 fotograaf Alar Madisson on muhedas meeleolus, sest tema järjekordne aknaprojekt nn. Marksu maja peahoone poolsel küljel, kus nüüd kujutatud Tartu prominente n.ö. laulmas, on paigas. Tema head tuju ei rikkunud ka asjaolu, et vana fotofilmi-hiid Agfa on pankotis. Sic transit gloria mundi.

Kell 14 tulid Mariina Tiidor & Anni Irs, eks olid uhkust ja tuhinat täis, kuna nende korraldatud Elva Puuskulptuuripäevad läksid kehvast ilmast hoolimata korda. Anni oli teinud hunniku pilte puupakkudega mässavatest saemeestest, ühest konnast ning oma rahvusromantilis-abstraktsionistlikest maalidest. Nad said ka karmide saemaniakkidega saunas käia, see tundus eriti tähtis olevat. Nüüd nad organiseerisid mingit uut üritust ja küsisid folk-bändide kohta. Tundus, et nad võiksid palgata ka Metsatöllu, raha polevat probleem.

Kell 15 saabus Martini , et NE! demoplaati kokku panna. Tegime ka mõned lood ümber. Avastasime paar lugu, mille olemasolu olime juba unustanud.

Õhtul õnnestus ETV pealt ära näha legendaarne film "Täna öösel me ei maga". No sellel teosel on ikka kultusfilmi potentsiaali. Süzhee oli selline, et tekkis kõva hasart, et millise võimalikult ebaloomuliku ja absurdse liigutuse on stsenarist Kris Taska järgmiseks välja mõelnud. Teine asi, mis ajas hirmsasti naerma oli Priit Võigemasti konstantselt loll nägu. Ma ei tea kuidas ta suutis. Avdjusko mängis suurepäraselt imbetsilli. Kaameratöö meenutas hämmastavalt filmitudengite loomingut, kus alati rõhutatakse täiesti ebaolulisi elemente. Nii et võimas film.

1. juuni 2006 kolmapäev
Alar Madisson kargas rõõmsalt sisse ja imestas, et ma pole veel tema aknanäitust imetlenud. Jooksimegi seda vaatama. Mehed muideks tundusid palju väiksematena kui galerii hoone (küütri 2) akendel paistvad naised. Meestel olid suud pärani ("Kas näeb välja nagu meeskoor?" küsis Alar) ja üldse nägid nad naljakalt kerglased välja.
Marko Kompus (pildil), nüüd jälle raseeritult, tuli ka aega parajaks tegema. Kaebas, et kunstnikud on kitsid, ei taha tema kogusse maale annetada, pigem mädandavad kusagil ateljees. Tema vanematekodus olevat hea kuiv pööning, kus kunstiväärtused püsivad igavesti. Ta näppas mult mingi reklaamflaieri, kuhu Palgi oli midagi joonistanud. Kompus usub, et Maris Palgi maalid lähevad kunagi veel hinda.
Jaan Elken teatas mu õuduseks, et diplomante Y galeriisse ei jätku. Muutub juba tüüpiliseks selline maaliosakonna käitumine.

Krista Sokolova tuli üle hulga aja juttu ajama. Rääkisime väga paljudest asjadest.
Natalie (55-aastane jutukas vene naine) pihtis mulle, et ta oli oma 15 aastat nooremast poisist lahku läinud, kuna too tahtis abielluda.

Ma olen õhtuti vaadanud dokusid jalgpalli MM-dest. Jalgpall mind tegelikult ei koti üldse aga dokud on lahedad oma ajastu märgid. "Hero" Mehhiko 86-st oli ikka hard core 80-ndad : totaalne staarikultus (igal meeskonnal oli oma staar, kes nagu defineeris mansat -- ülejäänud olid lihtsalt statistid, kuigi lõid rohkem väravaid; filmis näidati peamiselt staaride jooksmist ja kukkumist: kui meeskonnal staari polnud, siis polnud mõtet teda üldse käsitleda aga kui oli siis räägiti pikalt, kuigi meeskond võis pidevalt pähe saada -- Uruguayga vist oli niiviisi). Rick Wakemani tüütu süntesaatoripirin taustaks, Michael Caine monotoonne hääl jutustamas. Ja muidugi Maradona, Maradona ja veel kord Maradona.
Mina nägin ka seda MM-i 1986 telkust "keska" pealt ja millegipärast jäi mulle enim meelde hoopis Brasiilia (eriti selle punakräsupäine väravavaht), mis, nagu filmist välja tuli, oli tegelt luuser. Ja mäletan, et kommneteerisin makilindile mingit mängu, kus N.Liit kellelegi pähe tegi.

2. juuni 2006 Neljapäev
Rael Artel tuli, oli veits pahuras tujus, kuna Tallinnas oli ta jalgrattalukku nüsitud ning ta jäi rongist maha. Rääkisime kunstiportaalist. Tema tahab teha ingliskeelse. Nagu tellitult helistas kohe ka Maarin Ektermann, kellel on hea lihtne artishok.blogspot.com. Kuigi esialgu jubeda musta taustaga.
Pärast tuli Alan Prosa ja me läksime Rael Artel Gallerysse, kus Prosa demonstreerib oma diplomitööd, mida mina pean retsenseerima. Ta tahab galerii põrandale tekitada basseini, sellesse vett lasta, sinna panna fotod, mis kaotaksid nädala ajaga oma pildi, muutudes tühjaks paberiks.

Õhtul läksin "Chessi" vaatama. Muu "eliidi" kõrval oli end kohale vedanud ka kogu päälinna kultuursete pedede seltskond (Kapstas, Maimets, see lillseadja jt. turris blondeeritud joostega tegelinskeid). Margus Saar ja Grete Lõbu olid siivsalt koos. Katu Murutar nägi jube välja aga tal oli juba suur kõht ees (mitmes, kes seda teab). "Chess" näitas, et geniaalsus on Malviuse maha jätnud. Keskpärane tõmblemine. Ja kohe oli näha, et pede ei tea mehe-naise armastusest midagi.

Peale "Chessi" läksin üle hulga aja Rock & Rolli. Alguses esines noorteansambel Plii, kus pisike kriiskas naislaulja, kräsupea naisbassist, tüüpiline trummar ja wau-wau-virtuoosist poiss-kitarrist. Mõned lood nende segastiilsest repertuaarist olid täitsa OK. Teiseks Mooses, mis läheb järjest enam massiiviks, machoks ja rockiks. Tugitoolis istuvast (kuna ei mahtunud lavale) Martinist oli saanud ka bändi häälutaja. Ametlikult oma plaati esitlev Soda Efekt
oli ikka terav ja atraktiivne essentsiaalse rocki bänd. Aga kõige parem oli siiski Agu Andersoni suupilliperfomance ühes loos (kükki püsti, üks prääks ja hullumeelne pilk).
Pärast, kui lasti plaadimussi, siis kambaga dancõvali ja esitasime reggeton versiooni "Sedas paati pole tehtud linnuluust", electroversiooni "Õllepruulijast" ja rockiversiooni "Viina joo, kui noor veel oled sa" jne. Kui üritus lõpetati, siis karjusin väljas "Moosese progerockaritte gäng, kamp kokku! Wrupk Urei gängile vaja peksa anda!"
Kuna Mai Sööt nägi oma siilipea, oranshis kampsunis ja hallis minseelikus väga õbluke välja, siis saatsin ta koju Ravila tänava erakapiirkonnas. Rääkisime kunstist ja sain teada,e t Sokolova on nende kambas autoriteet.Kogu tee helistas talle Lauri Pajos, kes lõdises Mai Sööti (vanemate) maja trepil.

3. juuni 2006 laupäev
Diana Die Ostrat jälle üle hulga aja ilmutas oma majesteetlikku olemust. Soovitas ühte USA fotograafi ja näitas netist omi pilte. Ta on saanud täiesti OK-ks piltnikuks muide (kunagi tegi Die Y galeriis üsna omapärase amatöörpildinäituse kus oli kergelt müstilis- erootilise kiindumusega portreteerinud oma toonast sõbrantsi Roju, kes nüüd mängivat Tallinnas "mehenaist"). Aga nüüd teeb ta ka igasugu digriide järgi häid pilte. Mitte küll väga omapäraseid aga igati adekvaatseid, korras kompa jm.-ga. Aga galeriisse sai ta tulle küllap selle tõttu, et tal on aega kuna pole tööd ega õpinguid.

Kui tööpäev juba läbi ja Lagle oli kohal, Maarin Ektermann, TKM noorteadur Liisa Kaljula pluss mitu muud noortegelast valgusid galeriisse. Maarine vaimustus Jüri haini kämpidest pildiallkirjadest. Ta pani mulle südamele,e t ma meelitaksin Palgi Artishokile kirjutama. Sest Palgi kirjutavat "kämpilt".

20. -- 27. mai 2006 - KARM TÕDE, libiido lõpp, Hain & Joala, kuuba slaidid, hüva mure, reis kapmaadesse, sutrop, tõnis mjagi, vana porno, moks

2006-05-25T17:51:00.000+03:00

20. mai 2006 laupäev
Karm tõde. Piret kõhugripis. Küllap sai Rita pojalt Kaurilt, kui me külas käisime, sest Rita kaebas kuidas poiss oli poes käies oksendanud. Kujutan, ette kui piinav võib olla alla 3 kuu vanusele Pirtsule haiguis, mis ajab pidevalt öökima ja kõhu valutama.

Galeriis käis üle hulga aja näitust vaatamas Helle Vahersalu. HV oli Kaunases kaasas ja temaga tekkis mul tagasiteel päris tuline vaidlus Tartu lahja näitusekultuuri teemal. Helle oigas, et temale ei paku keegi näitusevaõimalust ning temavanused pole harjunud ise taotlema. Rist ja viletsus. 15 aastat nõukaaja lõpust ja ikka polda harjunud. Lõpuks Helle lausa nuttis pimedas Lätis kihutavas bussikeses.
Ilona Piirimägi tuli niisama aega parajaks tegema, liibuv dressikas ümara laspeootel keha ümber. Tegin tast paar pilti, normilt tuli välja ehk üks.
Isegi Mehis Heinsaar vaatas kunsti. Temaga ajad sa aga alati sellist hajevil juttu, et peale vestluse lõppu ei mäleta sa kunagi millest.

21. mai 2006 pühapäev
Karm tõde kontiinjuus. Ise olin kõhukasse jäänud. Ega see mind muidugi tööst ei vabastanud. Olin nii öögal, et kui Lagle tõõpäiva lõpuks galeriisse tuli, siis läksin temaga suure heameelega otse koju pessa.

22. mai 2006 esmaspäev

Karm tõde jatku. Karmi tõega koos pidin mõningaid praktilisi asju ajama (ajan asju kuhugi, voodi alla), Sierrale lõpuks ometi romukast "uue" "tiiva" ostma (tehti isegi 50 alee), Lagle Rimisse viima jaaniiee.

Hea seegi, et libiidoliigtõus on seks korrax kadunud. Mult on küll küsitud selle libiidovärgi kohta aga ma ei viitsi seletada. Ega ma mingi Innotähismaa ei ole.

23. mai 2006 teisipäev
Karm tõde minul üxi jänd. Õnneks. Ülejänd terVd. Aga see ei päästa raskest tüüpäivast.
Õnneks Jüri Hain paneb oma fotonäitust "Kohtumised" üles paari daami abil (kellest üks on tuntud graafik, kelle nimi hetkel ei meenu) ja punkar-rääpar-noor Sirje Joala oma "Scheisegali" vanema vennaga (kes meenutab hämmastavalt Elmar Liitmaad).
Haini näitus on tuntud vana kooli s.t 70-ndate 80-ndate mustvalge portreefotograafia kunstnikest jm. kultuurinimestest ateljeedes, kohvikutes, väljas. Peeter Linnapist on koom pilt 1988-ndast aastast, kus ta lösutab suuure näituseplakati ees, tagi seljas, käel kalkulaatoriga kell (vau). Alvar Loog vaatas seda ja ütles: "See kell eraldas eliidi hallist massist" või midagi seesugust.
Sirje Joala fotod on väga dokumentaalsed, neutraalsed, suhtumisi võib lugeda vaid näituse kaaskirjas. Hilisteismeline, kuid ikka suht lühikest kasvu Sirla elas 2005 mõnda aega Berliini eesti punkarite ühikas. Ühe pildi peal on ka Peeter Pask, kuigi seljaga, autojuhte oma klaaspesemisega terroriseerimas.
Haini avamisele olid kohale vedanud mitmed huvitavad tegelased nagu eksmin Toivo Maimets, Andres Tolts (keda Elken keelitas Ys näitust tegema), muidugi Elken, Parmasto ja Kangilaski. Viimase kolmega tegime kogu käras ka galerii nõukogu koosoleku. Sain isegi kiita kokkupandud programmi eest. Suuri vaidlusi polnud.
Sirje Joala hipilikul avamisel oli kohal enamik Joalate fahmiilist. Nimelt Agnes & Andres Joalal on 7 last, vanim 24 ja noorim 4. Nad elavad Karlovas oma väikeses majas ning tegelevad oma intelligentsete huvidega. Andres Joala peab endises Varjendis LARPijate klubi ja Agnes on dokumentalismihuviline. Meenutasime heldimusega filmiklubi legendaarset VHS kaamerat Panasonic M9000 (mida võib näha veel sageli Iraanis, Valgevenes jm. tehtud teleuudistes) mis nüüdseks on läinud kõige elektroonika teed.

Kell 23 toimus eksperimentalistide slaidiõhtu. Kuna Mario Schlaiterist siiski tööl polnud, siis olime sunnitud Kuuba-teemalise õhtu korraldama peahoone esisel tänaval. Kaks kodanikku (algul Jaanus Kivaste ja tundmatu herra) hoidsid lina, kuhu projitseeritsiti arhitektuuri ja kunsti teemalisi diapositiive. Neid kommneteerisid ajsatundjad: teadlane Erkki Luuk, kunstnik Hando Tamm ja koolinoor Pärtel Vissak. Kõik rääkisid oma reisimuljetest sõbralikus Kuubas. Sm. Luuk rääkis künka taga asuvatest hiiglaslikest mutimullahuinnikutest, Hando Tamm spetsiifilisest Kuuba Pianocciost, Che Guevara CVst, Kuuba naisekujulitstest majadest, kus kõik korterid on täidetud "Karutapja" raamatutega; Margus Kiis spetsiifilisest kuuba keelest, milles iga täht tähistab kogu teksti ning ülejäänud tähed täpsustavad detaile; Pärtel Vissak pidas ettekande samiti Che Guevara CVst, samuti Kuuba edukast teadusest.

24. mai 2006 kolmapäev

Vaevalt jõudsin galeriisse, kui pea ees paiskus sisse seekord karsklaseks hakanud Matti Milius, kes pani mind kohe Linnavalitsusele aruannet kirjutama (legendaarsest Kaunest mudugi). Varsti lisandusid Maris Palgi ja Erkki Hüva. Hüva oli vintis ja oma joomatuuri-kostüümis: räpane sinine dressiblues, tumesinised samast materjalist büxid, koomiline barett, räpane habe ja karmid päikeseprillid. Rääkis pika ja haleda loo, kuidas politsei prõmmis tema ukse taga, küsis "Kus on korter 2?! Kes seal elab" ning süüdistas teda, et ta röövib Eesti Energialt elektrit. Kusjuures korterites majades Peetri 10 ja Vahi 12, millega olevat Erkkil vaid see seos, et "Peetri tänava kunagine vanem Aleksander.... elas minu kõrval". Politsei terror olevat kestnud 2 päeva kuni raske süüdistus Hüva õlgadelt maha võeti.
Hiljem Erkki H meeleolu muutus helgemaks ja ta rääkis, kuidas kunagi Mooste saunas jäi talle silma üks minu tuttav noor kunstiteadlane, kes enim rõõmustas tema silma "profiilis". Kuigi ka teised naised olid ilusad aga just see neiu "sütitas endogeenseid sädemeid".
Maris Palgi tegi meie mõnusast seltskonnast pilte.
Koomilises rattakiirvris Krista Piirimäe leidis Haini piltide seast oma mehe Helmuti poseerimas Egiptuse püramiidide ees ja teatas, et sel korral (aastal 1985) oleks hoopis tema pidanud Egipti minema aga Helmut virises et ta saab väga harva välismaal tuuritada, seega Krista loovutas sõidu armulikult vanale. Krista ahastas: "Ka lollemat naist leidub! Selleks ajaks oli Helmut 12 korda kapmaades käinud ja mina ainult 4!"

25. mai 2006 neljapäev

Suurema osa päevast täitis mul vihastamine Postimehes ilmunud Margit Sutropi artikli "Ohtlik minevikuihalus". Alla keskmide intelligentsi tasemel on "analüüsitud" nn. nõukanostalgiat, artikkel kubiseb lahmivatest väidetest ja väga kahtlastest "faktidest" ("Miks muidu näitavad küsitlused, et väga suur hulk inimesi igatseb taga Nõukogude aega." Mis küsitlused? "Väga suur hulk" -- kui suur). See panu mind mõtlema, et kuidas ülikoolis kraade jagatakse ja karjääri tehakse. Mõtlemisvõimet pole vajagi. Muudkui kirjuta tsitaatidest teadustöö kokku, laku vajalike inimeste kanni ja ka väga ebaintelligentne inimene võib tõusta "Eetikakeskuse" juhatajaks. Varsti ehk saab isegi rektoriks.

26. mai 2006 reede
Lauri Kulpsoo käis omiku ja rääkis kuidas sai Tõnis Mägiga kokku. Kulpa arvas, et peaks 70-ndate Eesti oocki asja hakkama ikka rohkem uurima. Mulle tuli meelde, et olin eelmisel päeval näinud TVsarjast "Kriminaalne Venemaa", kuidas mingi multitalentne sarimõrvar (Salpov või mis ta nimi oli) rääkis, kuidas ta käis Leningradi Kultuuriinstituudis ja "kes kõik minuga koos õppisid: Valeri Leontjev, Tõnis Mjagi, vse budustseje estradnõie zvjozdõ".

Kuna Palgi ajas arvutis mingit oma asja, sain sõita veic linna pääl. Räpane vanakraamikas "Tuhat asja" (Aleksandri tänava alguses) oli üle hulga aja lahti. Ostsin 25 EEKi sealt mõned vanad pornokad. Kiletatud esimese eestikeelse Hustleri (1/2005) Anu Saagimiga kaanel, Eeva 2001 juulinumbri, kus 2 lugu mis käsitlevad Tartut, 15 aastat vana läti venekeelse Erotikon ja üks Tallinnas 1990 toodetud venekeelne, mis oli kujundatud ja küljendatud nagu mõni nõukaaegne popteaduslik zhurnaal.

27. mai 2006 laupäev

Peale galeriid võtsin kodu juuresti Fiesta, Ujula Konsumi juurest Mann Kinsiko ja põrutasin Moostesse. Seal polnud alguses kedagi näha peale koomiliste vuntside ja habemega ingliskeelse residendi (kelle nimi lihtsalt hetkel ei meenu), kes möllas kohaliku 11-aastase paksukesest hüperaktiivikust Siimu ja tolla inglikesest õega. Siiski tuli välja, et Evelyn, John ja Jane Remm ehitavad maja taga ümmargust halutorni. Lülitusin tööga, mis pika peale isegi huvitavaks muutus. Lisandus ka tuntud müüriladuja Toomas Thetlof, kes on nüüd MOKSi uus ja kaunis noormees pronksmehelike näojoontega.
Peale ladumist mürasid Remm ja võõrleegionärid sokkis hämmastava kiirusega ringiliduva ja konstantselt ropendava Siimuga ning siis tehti kähku ka koosolek ära. Üldiselt olid Postsovkhozi suhtes enamik triumviraadi Evelyn-John-Remm poolt ära otsustet , arutati vaid argiseid pisiasju (söötmine, magamine) ning hääletati. 17 päev festivali, üle 30 kunstniku, kas potentsiaalne hullumaja või uimane sanatoorium.
Saun oli päris meeleolukas. Vuntsimees rääkis nalju poptööstusest ja pilas jaapani metalmehi.

15. -- 19. mai 2006 "Rattapood", koht ajaloos, Fideelia, värske vere põhjus, Eurovis, kultuuritänav

2006-05-20T14:10:00.000+03:00

15. mai 2006 esmaspäev

Päeva tähtsaim ülesanne oli poest "Rattapood" ratas kätte saada. Trükkisin avalduse kust nõudsin "omavoliliste parandustööde" likvideerimist (!) ja ähvardasin "õiguskatseorganitega" ja valetasin, et olen avalduse juba Tarbijakaitseametisse viinud (värk selles, et olin aprilli alguses ratta viinud vaid õlitamiseks ja ühe trossi taasühendamiseks umbes 200 EEKi eest aga nemad "tegid oma arust head", nn. põhjalikuma remondi 734 EEKi eest -- vana nipp mille ohvriks on langenud ka mõned minu tuttavad). "Rattapoe" tõmmutverd boss luges avaldust mitu korda, läks muidugi närvi, teatas, et minu viga jne. Vuntsidega rattafanatist meister üritas veelkord midagi rahulikult seletada ("Te ju tahate selle rattaga ohutult sõita" -- "Äkki ma ei taha üldse selle rattaga sõita") aga Rattaboss käskis mu ratta välja tuua alustada lahtikiskumist. Ähvardas mulle kõiksugu viivised ja lisatasud kaela määrata. Olin nõus. Siis teatas, et nad samal päeval valmis ei jõua, et tulgu ma järgmisel päeval oma risule järele. Jalutasin rahulikult minema. Olin 10 min kaugusel, kui nad helistasid ja pakkusid kompromisshinda -- 400 EEK. Olin nõus. Maksin ära ja sain ratta kätte. Nad olid isegi uued eesmised piduriklotsid pannud aga tagalaagri ikkagi õlitamatta jätnud!!!

Sõitsin kella 6 paiku Sierraga maale (Kongutasse, Mäotsa talu poole) jõudnud isegi vahepeal gaasitanklast läbi. Üllataval kombel oli gaze ind endiselt 8.30 nagu sügisel ("Järgmised koertevahelised võistlused toimuvad sügisel!"). Vostok Oli tankyr oli ka sama. Tundis vist räpase musta Sirje ka ära.

Leon oli pahas tujus ja läks varakult magama. Mina vaatasin "Vandenõud". Kümnekonna inglasest-usakast sakslase rahulikku arutelu selle kohta, kuidas "äravalitud rahvast" suuremal hulgal väikeste kuludega "Abrami juurde" saata.

16. mai 2006 teisipäev

Sõitsin Fiestaga Tartusse. Väga veider oli kuulata, kuidas käigukasti sünkronisaatorid kiunuvad. Ühegi teise autoga pole sellist kogemust olnud.

Galeriisse tuli habemetüükasse kasvanud Markko Kompus. Hiljem ka Palgi. Arutasime kohti ajaloos ja kuidas sinna saab (või kuidas sinna sokutatakse). Ja tuli välja, et kuigi ma olen Palgi meelest rumal ja mitte eriti võimsa ajukapatsiteediga, oskan ma natuke ajaloo tegemise tehnikat ja vähemalt Palgi olen mingil moel ajalukku sokutanud.

Hiljem käis läbi ka Lauri Sommer, kes jutustas elemente oma intervjuust Metsatölluga. Markus olevat oma silmaga näinud Valget (liba)Hunti ja Metsatöll olevat üks väheseid metalbände, mille laulus läheb mees kapsaid tooma. Aga alguses oli Manowar.

17. mai 2006 kolmapäev

`omiku käisid Fideelia Signe Roots ja Matti Milius. Fideelia tegid Mattiga taga stuudios oma videkaameraga intervjuu (EKA õppetöö värk) mingi Riia perfomance`i teemal. Lõpuks õnnestus Mattil talle üks Kaunase kataloog maha ärida.

Kella 17 paiku käisid siis need, kelle pärast näitus "Värske veri" üles üldse pandi. Umbes 5 õppejõudu väljamaalt. Vahtisid 10 minutit ja kadusid. Üks soome herra äris endale veel paar karpi Leningradi akvarelle ja pintsleid, need olevat "verri tshiip".

18. mai 2006 neljapäev

Vihmane ja rõske päev. Ei viitsi kohe mitte midagi teha. Kusjuures on alanud järjekordne libiido kõrgperiood, mis on vastikult piinav nähtus. Umbes nagu põiepõletik. Õnneks läheb see mõne aja pärast mööda.

Eurovisiooni poolfinaal. Kõik tiimid tegid sellist seud ja möllu, et kui rootslanna tuli Eestit esindama, siis tekkis justkui lünk. Nii igav oli kogu Eesti ponnistus

19. mai 2006 reede
Gaeriist käisid läbi Mario Schliateris, kellega arutasime slaidiõhtut TÜ sammaste vahel. Ta oli väga entusiastlik.
Palgiga arutasime "Naine masin, naine loom" projekti. Vähemalt Palgi viitsib midagi mõelda.

Õhtul läksin Vanemuise kultuuritänava üritusi vaatama. Vihm oli teinud oma töö. Kiwat ja Tõnsot kuulas Kunstnike Majas (kus kohtasin üle hulga aja Mann Ylogo, kes ütles et on Tartus tagasi) max paarkümmend uimast kultuurikiibitsejat (Evelyn ja John ka). Kirjanike Majas näidati kunstifilme ("Kursi koolkond", dokud 60-ndate alguse Tartu rühmast, Konrad Mägist) umbes 5 -le vanaldasele vaatajale. Pärast näidati samas millegipärast Theodor Lutsu täitsa kiiksu filmi Ruhni saarest (8 tundi paadisõitu; panoraam majakast, kus näha ainult pideva metsaviirg; mõnusalt üleolev suhtumine ruhnlastesse), kahte Kinobussi õpitoas valminud multikat ja Hardi Volmeri "Pärnograafiat". Viimane oli pettumus. Ei liha (täitsa kreisi "elluloofilm") ega gala (põhjalik dokumentaal). Hõljus keskpärasuses.

Pirts haigeks jäänud. Palavik.

12. -- 14 . mai 2006 -- II maailmasõda

2006-05-17T16:39:00.000+03:00

12. mai 2006 Reede

Jaan Jürgen Klaus käis galeriis. Rääkis oma muljetest "Filmööl", kui ta mingis baaris koos teistega tegijatega käis. Olevat Õ-Fraktsiooni omasid oma tähelepanuga kiusanud. Õ-d olevat olnud üsna tähtsust täis. Ma ise mäletan aegu, kui nad olid täielikud algajad ja olid üliõnnelikud, kui nende filme kuskil festivalidel näidati.

Õhtupoole vantsis läbi ka Neeme Lüdimois. Nägi päris korralik välja, samuti ta õllekõht. Tema hääles oli varjamatut etteheidet, kui ta küsis, kuna ma ta näituse teen. Et peab kiirustama, kuna müüb kõik oma maalid muidu maha. Ega tal polevadki üle 5 korraga käes.

Ivaylo Zladkov vaatas sisse. Ta on umbes 30-aastane tõmmu filmihuviline bulgaarlane, kes 2002 tuli umbkeelsena Eestisse midagi TÜs õppima ja jäigi siia. Kohtusin temaga 2004 seoses esimese Keeniuste näitusega, kuhu ta pakkus üsna kummalise negatiivis tänavafoto. Juba siis rääkis ta perfektset eesti keelt, mille erpäraks oli ehk rinnahääle rohke kasutamine ja mõned rõhuerisused. Zladkoviga on selle kahe aasta jooksul olnud mitmeid lõbusaid hetki, ta on kõva filmikrooniks ning teeb abstraktseid industriaalmuusikaga lühivideosid.
Nüüd tahab ta oma Kuperjanovi tänava toa maha müüa ja "kuskile edasi" Euroopasse põrutada. Eesti olevat elamiseks juba pea sama kallis kui Berliin. Mõtlesin, et vaat kus huvitav. Istud aastaid ühes kolkas, õpid selgeks keerulise kohaliku keele ja siis lähed minema. Huvitav, kas ta eesti keele ära unustab ja kui kiiresti.

Viimasel ajal on muidugi TVs palju II maailmasõja temaatikat. Eestlaste dok "Sinimäed" , mängufilmid "Nürnberg" ja "Vandenõu". "Sinimäed" muidugi pulbitses uhkusest, näe kuidas hoidsime venkusid mitu kuud kinni. Minnes mööda asjaolust, et kogu kümneid tuhandeid elusid nõudnud värk oli ikkagi suuresti pointless. Sügisel 44 otsustasid sakslased Eesti maha jätta ja Punaarmee tuli hoopis Läti kaudu ning oligi kogu saaga läbi. Paljud said muidugi ära põgeneda samal ajal. Siiski tunduvalt vähemad, kui Sinimägides surma sai. Lõpus oli ka kirjas, et Soome säilitas iseseisvuse Sinimägede lahingute tõttu. Mis on muidugi suuresti vale. Soomlased olid lihtsalt piisavalt kavalad.

"Nürnberg" on samanimelisest seriaalist kokkupandud mitmetunnine film, mille esimene pool oli uimane jorutamine ja teine suhteliselt asjalik. Aga ameeriklased muidugi ei saanud jätta ajaloolist tõde väänamatta. Kohtuotsust ei teatatud saalist, vaid iga kohtualune sai selle eraldi teada spetsiaalses ruumis. Göringi enesetapp avastati alles mitu tundi peale tema surma, mitte siis kui ta veel tõmbles. Hukkamised ei toimunud kohe peale kohust vaid 2 nädalat hiljem. Mitmed tegelikult toimunud dramaatilised stseenid olid ka välja jäetud, näiteks koht kus marssal Paulus tunnistab või kasvõi Rudolf Hessi kõhuvalud.

"Vandenõu" on film sellest, kuidas SS ja Saksa valitusorganid panid paika juutide hävitamise kava. Filmi lõpus oli huvitav vaadata, mis sai kõrgetel kohtadel olnud natsitegelastest hiljem. Mitmeid neist lasti peale sõda vabaks "süütõendite puudumise tõttu".

13. mai 2006 laupäev

Irina Krivongova sipsas galeriisse ja tegi mulle ettepaneku "galerii lukku panna" ja temaga "jalutama tulla". Temal olevat kõik pees. Kahjuks ma ei saanud ta soovi täita. Irina põgenes, kui sisse kargasid Lauri Sommer ja Liis Keerberg. Ajasin nendega niisama veidi plära.

14. mai 2006 pühapäev

Õhtul sain räpase ja hädise Sierra küll käima (Ford Sierra jääb seisma vaid siis kui kütus otsa saab), kuid kell oli juba 20 ja gaasitanklad kinni. Jäi Kongutasse sõitmata.

6. --. 11. mai 2006 Tänapäeva noored, Filmiöö, menininkai Kaune, Värkse veri, slaidid sammaste vahele, sündivad lapsed, Värske veri. Kultuurikaja.

2006-05-11T15:00:00.000+03:00

5. mai 2006 reede

Õhtupoole käisid Janek Ruus ja Ilona Piirimägi Jäneses külas. Janek tahab saada edukaks internetikunstnikuks. Pärast liikusime kambaga Annelinna poole. 1 km 1 tunniga. Nautisime kohalikku 50-ndate suburbiaarhitektuuri ja leidsime nii mõndagi geniaalset.
Janekil ja Ilonal (mõlemad alla 25 aastased) sai just 2 aastat tutvumisest. Neil on juba peaaegu pooleteiseaastane tütar ja varsti teine tulemas. Harmooniline pere. Tänapäeva noored.

6. mai 2006 laupäev
Sõitsin Jaanuse ja Kadriga Tartusse. Rita oli ära sünnitanud. Õnneks on laps täiesti elujõuline, hingab ide, isegi karjus. Mida Lagle ei suuda uskuda. Laps saadeti kohe Maarjamõisasse intensiivi.

Raekoja plastil mingi laat. Selles hoolimata galeriis täitsa arvestatav arv külastajaid. Päike paistab, ilm on soe aga joodikuid ei näe.

Krista Piirimäe käis galeriis. Aga ma ei saanud ta jutust suurt midagi aru.
Nagu alati, tuli galeriisse alguses Maris Palgi ja siis kohe ka Lagle. Neil on omavahel mingi müstiline tõmbejõud.

Öösel oli ETVs filmiöö. Hunnikute viisi Tallinna Ülikooli Filmiosakonna stahvi. Alguses olid diplomitööd, mis pidid olema justkui "head". Tegelikult jah, vormiliselt OK aga sisult enamasti vaakumis. Suur osa auru oli läinud kaamera paigutamisele, ruumide disainimisele jne. Tegelikult osati isegi näitlejaid juhendada (aga mis viga vanu tegijaid juhendada). Mis täiesti unarusse jäänud, olid stsenaariumid, süzheed ja mõtted. Veidi naljakas nõukanostalgia paistis moes olevat (noorte seas, kes 1991 olid umbes 5 aastat vanad).
Vähemalt 75% filmitudengeid paistsid olevat naised.
Hiljem näidati ära kursuste koolitööd, mis olid muidugi veel jubedamad. Vahepeale paar õudset amatöörfilmi, et näidata kui halvasti veel mittetudengid filmi teevad.
Tartu värk tuli alles kell 6. Täenäoliselt olin ma ainuke vaataja sel hetkel. "McAivar" oli täielik pettumus -- ei nalja, ei stiili, ei oskusi. "Hohollid pole lollid" lihtsalt tobe. Jaan Jürgen Klaus oli oma "Alma Mater Power Tartuensise" jälle ümber monteerinud. Urmas Reisbergi "Vanameeste näppaja" oli vormiliselt filmiõppetööde diplomantide tasemel kui mitte üle, sisult palju parem.

7. mai 2006, pühapäev
Monteerisin lõpuni 30 minutilisel filmi "Tartu menininkai Kaune". Täitsa kompaktne sai aga tehnilised kalad sees. Jõnksub ja heli läheb sünkroonist välja. fukk.

8. mai 2006, esmaspäev
Päeva algus uimaselt kodune. Pärastlõunal lonkisime linna peale. Viisin Lutsu raamatukokku Kaunase filmi. Vastuvõtja jutu järgi sain aru, et nende filmifestival tuleb lootusetult konseravtiivne (jaak Järvinen).

9. mai 2006, teisipäev

Üles pandud ja avatud TÜ Kunstide osakonna magistrantide (Peeter Krosmann, Maris Palgi, Eda Lõhmus, Irina Krivogova), millele panin omatahtsi pealkirjaks "Värske veri". Millegipärast olin hommikul väga närvis aga nii näituse ülespanek kui avamine läksid lahedalt. Maaliosakonna noor meister, kelle nimi on vist Henno, on tore kutt. Peeter Krosmann aitas ka.
Maalid on nad nagu on (enamasti mitte minu maitse), kuid enamasti õige valgustus parandas asja tunduvalt.
Avamisele sõitis sisse eksperimentaatorite koosolek Yhoovis, kuhu tulid Pärtel Vissak, Erkki Luuk, Kiwa pluss veel mitmed noored imised (kolm poissi ja kolm tüdrukut). Kuulasime Pärteli aruannet näituse "Sex" avamiselt ning mõtlesime mida edasi teha. Millegipärats tekkis idee näidata slaide. TÜ peahoone sammaste vahel (kuigi oli teemaks ka Annelinn). Läksime uurima, kas elektrit sammaste vahelt kontaktidest tuleb. Ei tulnud. tegime ringi ümber hoone. Jäime päikese Adolfi poolsesse otsa päikese kätte vahtima.
Pean Mario Shliaterisele helistama, kas ta on ikka valvur. Siis saaks elektrit.

Sain päeval Küütri tänaval Alan Prosa juuresolekul Lauri Kulpsoo käest käest Tallinna Rocki ja BeBopi Akadeemia (sandra jogeva: "Parem kui Dallas") LP "Mati tikutopsietikettide kogu". Õhtul panin peale Midagi nii ... pole ammu kuulanud. Äkki saaks sellest teha "Ideaalmaailmade" saate?

10. mai 2006. kolmapäev

Päeval käisid Jüri Kask, paar TKMi tegelast ja paar Külli Aleksanderson -- Ilmar Kruusamäe. Kruusamäe mühatas. Jüri Kask teatas, et kõik magistrandid on Elkeni mõju all.

Pool viis tuli Anneli Tumm mind asendama, sest pidin koju minema, sest ees käik Pusisse Lagle ema juurde. Tee peal kohtasin Martinit. Rääkisime, et peaks NE! lugusid ikka netti üles panema hakkama.
Tee peal sain telef teel teada, et Jaanus on fiesta korda teinud (jaanuse enda käest) ja Kadri on peale 3-päevast vaevlemist sünnitanud tütre (ema käest).

Pusis (Alatskivi lähedal) toimus norm Peipsiäärne grillipidu, kus osalesid peale minu ja Lagle veel Tiina lastega, Lagle ema ja lokkispäine Marius, kes oli end paar päeva "kraavist leitud konjakist" koos poistega purju joonud, kooli dire kabinetti sattunud ja sealt politseiga koju toodud. Seda esimest korda elus.

11. mai 2006, neljapäev

Kirjutasin öösel teksti ja tormasin kella 10ks Eesti Raadio Tartu stuudiosse manitsema Eesti popmuusikuid saate "Kultuurikaja" jaoks (tegelikult oleks ma seda pidanud tegema juba kolmapäeval aga magasin sisse). Rääkisime pärast toimetaja Janek Kraaviga
Eurovisioonist. Ta imestas, et ameeriklased on ka formaadi ostnud. Ma arvasin, et Euroviss ongi tegelikult väga ameerikalik nähtus.

Sain 31. Eksperssis on muideks muidu täiesti adekvaatse raamatu- ja filmikriitiku Kadri Kõusaare hämmastavalt rumal artikkel "tänapäeva noortest" ( "Igavene teismeline"), kes oskavat ainult tarbida, kellel pole religiooni ega muud "tuge" jne, ühesõnaga ikka päris hukas. Kadri ise on alles umbes 25 ja ajab sellist lolli tädijuttu. Silmas peab ta praeguseid 15 -- 19-aastaseid. Need selles vanuses noored, keda mina kohtan, on enamasti hämmastavalt idealistlikud, ettevõtlikud ja siirad. Pigem kohtan Kõusaare vanuste kõrgharidusega tüüpide seas hämmastavalt palju sisemiselt tühje ja pidetuid posertarbijaid.

Urmas Reisberg käis läbi ja rääkisime filmiööst. Tema oli selle ainult lindistanud aga ise polnud vaadanud.

Galeriist astus läbi Kaljo Põllu, kes paistis olevat natuke närvis, sest tema teadmata oli Visarite kohtumisest tehtud avalik üritus. Ta oli ähvardanud isegi mitte kohale tulla.

Kell 17 läksingi Visarite üritusele. Kohal oli Põllu meelehärmiks palju rahvast aga ta sai hakkama. Visaritest oli veel kohal muidugi Tegova, Toomas Raudam, Einar Kraut, Visarite satelliit Hannes Varblane, vähetuntud Raivo Rahusoo ja veel paar tegelast, keda ei identifitseerinud. Üldiselt oli tore ja soe õhtu, kus Põllu pani paika nii Pallase kui ka nõukavene avangardistid.
Kohal oli ka Aleksander Müller, kes rääkis keset õhtut ühe anektoodi "tretjakovskaja galriihast" vms. Pärast küsisin, kuidas KesKusi artikkel meeldis. Tundus et meeldis. tänutäheks võrdles ta Hüvat jälle kasutades võrdlusmaterjalina emise vitu ja okastraadi kujundit.
Rääkisin esimest korda vana Dylanifänni Raudamiga ja pakkusin "Eat the Documenti" (salapärane film Dylanist).
Noorteadur Liisa Kaljula tuli juurde ja küsis filmide kohta. Eriti huvitas teda see müürivideo.
Mina olin ainuke filmija ka sellel üritusel muidugi.

4. -- 5. mai 2006 Kaunase film, Sommer, Muusika, Rael Artel, Konguta.

2006-05-07T13:45:00.000+03:00

4. mai 2006 neljapäev
Üle hulga aja monteerisin Kaunase filmi. Hämmastav, kuidas selle tööga aeg lendab. 6 tundi nii et polnud ideed süüagi. Inimene ööb peamiselt igavusest.
Märkasin filmis uusi detaile. Näiteks rebis Helle Vahersalu meestega võidu kildu (rebis kildu .. milline absurd väljend hilis80-ndatest). Film on saab vist liiga räme. Alkopsühhedeeliline. Piinlik. Nõme. Kõikuva kaameraga koduvideo. Saan lisaks mõne vaenlase.

5. mai 2006 reede
Lauri Sommer liipas koos kitarrikotiga galeriisse ning rääkis naljakamaid momente "Mailaulust". Vaiko Eplik olevat pannud kõvasti segast. Mis millegipärast paistis Sommerit häirivat. Ta kasutas seks puhuks sageli oma lemmiksõimusõna "rokipeer". Akordionist Allan Vainola oli aga olnud tore vaatepilt.
Ostsin ajakirjad Muusika ja Teater. Muusika. Kino. Muusikas oli mu intellektuaalrockiteemalises artiklis bändide koosseisud muidugi välja jäetud (et saaks ära mahutatud mõttetult suur Ruja pilt aastast 1981). See on sisuliselt samas stiilis tsenseerimine, kui Koreas lõigati filmist "Helisev muusika" välja kõik laulud.
Veidi enne kella 18-st hüppas galeriisse Rael Artel. Kaebas, et tegemisi liiga palju. Et tahaks ka rahulikult maha istuda. Ütlesin, et hankigu ka endale töökoht Tartus, küll saab istuda ja laiselda.
Kirusime koos kohalikku kultuuripressi. Otsustasime teha netti oma kunstiajakirja.

Oleks Raeliga veelgi planeerinud, kuid Helgi R resoluutne hääl kamandas mind Jänesesse, et saaksid Ford Fiesta Ivari Nissan SunnY sappa panna. Mida ka tegin. Nii lohistati mind Kongutasse. Leon oli peol. Tuli pärast. Oli mossis. Kunstiõpetuses kaheseis! Absurdi tipp.
Kuigi Viive on vana kooli närviline lapsevanem ja käitub sageli ka vastavalt, on ta Leoni eest võitlemisel suur emalõvi. Julgeb kakelda nii ebaõiglaste õpetajate kui ka Puiatu Ruslaniga.

28. aprill -- 3. mai 2006 Supikapäevad, korporandid, Pink Punk, vitt & munn

2006-05-03T17:20:00.000+03:00

28. aprill 2006 reede
Päev möödus Jänese 28 hoovis puid vedades-ladudes (koos Lagle ema ja paari perekond Paap esindajaga -- seekord teismelistega). Kultuuri nii palju, et helistas Erki Kasemets, ja teatas, et ei saa oma piimapakiprojekti oma Ygalerii näituse ajaks valmis. Mis ühelt poolt kurb aga samas pääsesin piindlikust kompunnimisvärgist, mille oli tekitanud Anne Parmasto soov välismaalaste ees oma magistrantidega uhkustada. Nüüd siis saavad TÜ maalijad jälle oma 2 nädalat galeriid puhtalt kätte.
Siiski, hommikul käisin Erkki Hüvat kaemas. Erkki oli eelmisel õõsal linnas kõvasti möllanud ja omil sõnul polnud temast töötegijat ka sula raha eest. Kuigi väliselt nägi ta igati roosa välja. Ehkki üpris pahur. Mülleri Sass, kellega nad Talinas püünel käisid, oli Zavodis millegipärast tema peale karjunud.
Õhtul vaatasin filmi "Pollock". Ei teadnudki, et 50-ndate USA (macho)kunsti suurkuju selline hädapätakas oli.

29. aprill 2006 laupäev
Hommikul helistas Anneli Tumm ja teatas rõõmsaste, et peale ühist rattasõitu on 27 nädalat rasedal Rital looteveed ära tulnud. Mis muidugi oli seni roosaprilliliselt siginud tuttavate naiskonnale shokeeriv tagasilöök. Rita haiglas ja talle manustatakse spetsainedi, mis vaevalt kilose loote kopse kiirkorras töökorda peaksid sättima.
Pärast tööd sai koos perega läbi käidud Supilinna päevadelt. Peale Aleksander Sünteri loobumist (õige ka, kaua peab endale linnavalitsuse poolt pähe s....uma laskma) on see üritus kokku kuivanud ning kindlal teel letaalse lõpu poole. Jotad muidugi kõik samad aga peamiselt alecocki punane telk laiutas oma kõrbehaisuga ning suuredti oligi kogu moss. Laupäeval oli pisikese lava programmis vaid neli bändi, supikate stammperformerid Tora Bora (vaese mehe Genialistid), Ugli Ogre (selline ürglegendaarne bänd, mida ise pole eales näinud) , mingi Tsõdõpujaleelo, õhtul Sisters By Mistake ja Bullfrog Brown. Sattusime peale vaid SBM-le (mis esines 2005 sept ka Y galerii üritusel koos kogu oma naiseliku kapriisiga), mis paistis olevat kaotanud oma pea. Nimelt on selles groupis aegade algusest peale olnud femikraatia pikajuukselise laulja Kaarina ja nudipäise kitaristinna Maali näol aga nüüd polnud kumbagi laval, ainult nö. taustabänd koos tundmatu prillidega lauluneitsiga. Hilisemal netiuuringul selguski kurb tõsiasi, Kaarina oli läinud soolokarjääri tegema ja Maali passis vihmases Prahas.
Kodurahu huvides jätsin minemata Tartu Popi ja Roki Instituudi plaadiesitlusele Ülõpilasmajas.

30. arpill 2006. pühapäev

Tartu oli inimtühi, kui igal pool salamisi ringi hiilivad naljakates mütsides korporandid välja arvata. Galeriisse ilmus Birgit Maasing, alati elurõõmus prillidega linnaametnikuneiu Eesti mitteametlikust huumoripealinnast Rakverest. Birgitiga olin tutvunud umbes aastal 2000 Palamuse filmipäevadel ja täiesti juhuslikult oli-on ta ajaleht Vooremaa raudse naisajakirjaniku Riina Mägi tütar.
Birgit muidugi soovis pisikest Pirtsu näha aga Lagle liikus ise kesklinan suunan, et Ritat haiglasse kaema minna. Liikusime kogu kambaga kahtlaselt vaiksele Toomemäele (kus siiski ei puudunud korporandid), seal Lagle koos TT-ga sisenes hospidali, mina, B ja Pirts käisime Suurt Kaubamaja imetlemas, siis läks Lagle ühe oma tuttava lapse sünnipäevale, meie B-ga alguses galerii juures vahtisime kahtlaselt hõredat korporantide joru, vabandust paraadet, siis lonkisime Jänesesse, ootasime aga lõpuks liikus B edasi oma ööbimispaika. Laglega kohtusime Roosi tänavas.

Esmaspäev, 1. mai 2006
Sandra Jõgeva helistas omiku ja kamandas mu kaleriisse, kuna tal olevat mingid plagunäituse sildid puudu. Üsna peale kella 12-st ta koos Kristin Kalamehe, Kaarel Sammeti ning veel ühe kauni noormehega ilmutaski end. Silte väga palju vaja polnudki, sest "Unfurled" Tallinna näitusel puuduvad enamik USA päritolu töid. Pink Punk 2 (Margus Tamme asemel Kaarel) näitas lahkelt oma uut projekti, mis baseerub Sandra uuel ideevälgatusel: teadlane pidi oma laboris väga jahe välja nägema. Fotod, kus PP poseeris väidetavalt kusagil biolaboris minikitlites, pretendeerisid olema nagu bändifotod. Mulle isiklikult meenutasid pigem siivsamat reklaamvõtet seksfilmile, mis räägib lõbusast elust kusagil apteegis või haiglas, sest laborikolbe oli kahjuks väga vähe näha.
Tänutäheks jättis Sandra mulle kaks asja: kohupiimatordi ja tühja Coca Cola Light pudeli, millel tema huulepulgajälgedega kõrs sees. Viimane kinnitas minu veendumust, et parim kunst tekib iseenesest, tahtmatult, seega on kõrgeim kunstivorm readymade. Pingutagu Pink Punk kuidas tahes, kõige pinpungilikum asi saab loodud neil ikkagi kogemata.

2. mai 2006, teisipäev
Pärtel Vissak koos oma ustava kaaslannaga hüppas läbi, et trükkida välja kleebised "MUNN", "VITT" ja "SUGUÜHE". Kõiki 72 tk. Paraja pusimisega see ka õnnestus. Vissak & kamp kihutasid kohe Talina , et neid silte Vaalas Andres Lõo kureeritud näituse "Sex" avamisel igale poole kleepida.
Suhteliselt tühja ja vähefunktsionaalse (sest fotoka laadija on haihtunud) päeva jooksul hüppas läbi Maris Palgi, kellega suhtlesime juba rahulikumal toonil. Ka hüppas Peeter Krosmann, kes tuli minult rekvireerima 9-t MiniDV kassetti, mille ma olin murufestivalil PlinkPlonk 2005 suure vaeva ja hoolega hindamatu rokudokumaterjaliga täitnud. Aga nii see Tartus käib -- kõik loodavad, et kõik teevad kõike paljalt missioonitundest. Targemad muidugi ei tee aga selliseid tarku on Tartus vähe. Mina nende hulka veel ei kuulu. Aga küll ma ükskord...

Õhtul vaatasin Eesti lühimängufilme. "3o minutit vaikust" oli sisuliselt mingitel uusrikkaanektootidel baseeruv möga gunstniku (antud juhul dirigent Guido Kanguri) ja kurja ärimehe (Andrus Vaarik) kokkupõrkest. Film näitamaks, et rezhissöör oskab kaamerameest õpetada ja näitlejaid juhendada (ega küll). "Hirm" ("Helmutiga" lootust tekitanud Anri Rulkovi oma) oli filmitehniliselt adekvaatne (muidugi toppis Rulkov 20 minuti sisse võimalikult palju heliefekte) aga sisuliselt- narratiivselt paras jura.
Ärakiidetud "Tühirand" paistis kõvasti inspiratsiooni saanud olevat Lembit Ulfsaki "Keskea rõõmudest" (mis on muidugi eesti 80-ndaid üks enim defineerivaid liina deozeid koos "Õnnelind flamingoga") aga viimane tundus millegipärast parem. Igatahes vaimukam. Aga Rain Tolk oli hea. Oma arusaamatu diktsiooniga peale mittedemonstreeritud heinaseksi arutamas kuidas ta nimi võiks olla Peepp.

3. mai 2006

Pärtel Vissak tuli väsinult kuid õnnelikult Talinast tagasi. Kõik pea 300 silti said ära kleebitud. Kiwa voodis magatud. Isegi vist joodud. Nii et läks täie ette.
Palgi käis galriis oma tartukulka aruannet kirjutamas ja Martini mõtlemas. Kui Krista Piirimäe küsis, et kas Martini jalgratas on ka eksponaat, siis Palgi meelest oli see näide kunsti segamisest.
Martiniga planeerisime Y-sisehoovi installatsiooni. Ideena käis läbi kasvuhoone, lõuendist maja jms. kuid lõpuks jäime papist tehtud elusuuruste inimfiguuride juurse pidama, inspireeritud Tsernobõli lähedase tühja Pripjati linna kuulsatest seinamaalingutest.

Õhtul, kui ma koju liipasin, nägin (see oli kusagil kella 20 ja 21 vahel) Narva mnt. torni linnapoolse ühika esise platsi bensukapoolses nurgas seismas Georg Malviust, pisike fotokas silmade kõrgusele tõstetuna ja umbes bensuka poole suunatuna. Nii ta seisis niikaua kui ta oli mu vaateväljas. Nagu mingi skulptuur.

Malev Toom, Kalli Kalde, Jaan Kaplinski. Malle Elvet & Tartu Maraton. Küpsisteloopimine Kirjanike Maja krüptis. Eclectica. Tegova. AnitaPorila. Karmin

2006-04-29T13:41:00.000+03:00

Teisipäev. 25 aprill
Ygaleriis panid Kalli Kalde ja Malev Toom näitust "Salamärgid" üles. Asi käis vaikselt. Vahepeal ilmus Kalde juurde Jaan Kaplinski ja sosistasid seal T saalis päris pikka aega. Küsisin pärast Kaplinski käest, et kas tal vanemat venda on. Sest Heljo Männi "Väikestes võililledes" on juttu HM ema sõbrannast, kes 30-ndate lõpus abiellus poolakaga ning neil oli väike titt. Aga see poolakas Asta Venderi kujutatuna nägi väga Kaplinski isa moodi välja. Aga Kaplinski möönis, ket tal on olnud vaid poolvend, kes aga ammu surnud.

Jüri Hain käis ka Ygalerii ruume vaatamas, tal tuleb fotonäitus. Lobisemishimuline kuivetunud mees. Kunstiajaloolane Voldemar Vaga viimasest lennust.

Kell 17 näitus vaikselt avati. Lisaks pundile Kõrgema Kunstikooli õppejõududele olid seal veel pidurdamatu ajakirjanik Malle Elvet koos paari sõbrantsiga (NataliM jt.). Elvetiga tutvusin 1998, kui ma üritasin alustada karjääri räpase kõmuajakirjanikuna Kulleris. Elvet oli siis ja on vist praegugi tõeline zhurnalistikafanatt. Nüüdseks on ta maandunud Võru Lõunalehte. Muidugi on tal seal vaenlane (nagu alati), mingi naine, kes "lehe täis kirjutab". Elvet kirjeldas, kuidas tegi järjekordse Tartu Maratoni läbi. Lõpetas raudselt viimasena aga kontrollaega ei ületanud, maha ei võetud. Elvetit vaadates on võimatu uskuda, et ta 6o kilti on võimeline suuskama. Aga ta teeb seda. Fanaatik. Gde rezpekt, männ.
http://www.lounaleht.ee/index.php?l=156&n=1356&p=1

Peale avamist tormasin Tartu Kirjanike Majja, alla keldrisse nn. krüpti, kus pidi toimuma juhtiveksperimentaator Pärtel Vissaku zamizdat-ajakirja Arbuusid õhtu. Alguses lugesid kutid niisama luuletusi, nagu hilisteismelised ikka (ma olin 90-ndate alguses üks vähestest endaealistest, kes luulekogu välja ei andnud). Püüdsin neid jõudumööda oma valjuhäälse mölaga segada. Siis Kaur Riismaa teatas, et tegi mälutreeningut ja näitab tulemusi. Lühidalt kokkuvõttes üritas näidelda epileptikut. Loopisin teda ümmarguste küpsistega. Need lendasid väga veidrate trajektooridega.
Pärast tuli Berk Vaher muidugi minu juurde ja küsis: "Kas sa arvad, et see oli nüüd suur avangardism, toiduainetega loopimine?!!" Häbenesin, kuigi jah, tegemist polnud avangardiga vaid labase klassikaga. Sõin küpsised põrandalt ära.

Pärast tegime Berki, Enn Tegova ja Pärtel Vissakuga Eclectica 06 kiirkoosoleku. Üllatuseks sain teada, et Berk ei taha teha koostööd ühe grupiga, kes oli välja mõelnud mõned kõige rohkem kiita saanud üritused. Sest nende pärast tuli 2005 joosta "kohvivesi tagumikus". Samuti ei meeldi Berkile S-teater. Vaesed tallinlased. Kuhu neil siis nüüd minna on? Võssa?

Külastasin esmakordselt Tegova ateljeed Tartu Kunstnike Majas. Üllatavalt korralik. Maalis jälle figuratiivset. Mona Lisa oli tema tütre asemel. Sirvisime Saksa DV kunstiõpikuid. Mõnusalt perverssed. Die Köpfe den Medchen 12 Jahre alt. Tegova soovitas mull ikka minna Kaljo Põllut intervjueerima. Tont teab kuna keegi ära sureb. Voldemar Vaga suri ju ootamatult, vahetult enne 100-ndat sünnipäeva. Mis on kõrge eluea saladus? Vilets iseloom ja lastetus? Vaga olevat olnud igavene viripill ja naist ta ka polevat olnud. Ainult vana virtin.

Kolmapäev 26 aprill 2006
TKK skulptuuri 4. kursus pani näituse "Olemise rituaal" üles. Suurest ülevaatenäitusest (algne idee) oli järgi jäänud 3 autorit: Lauri Tamm, Andres Maask ja Anita Porila. Ka lubatud sperfonks jäi ära, sest Anita oli Moskvas. Kurb. Esiteks Anital on minu meelest parimad tööd: valgeks värvitud tavaline segamini köögilaud ja eriti see installatsioon, kus mehelikud riistad (püstol, õllepudel, kunstpeenis, haamer, mobla) on õmmeldud pehmesse tekstiili ja pitskardina taha peidetud. Võluva aktsendiga rääkiva Anita Porilaga tutvusin 2002 filmiprojekti "Vaigum" käigus. Siis oli Anita hoopis grimeerimishuviline ja skulpast polnud mäletamist mööda juttugi. Lisaks oskas nagu muuseas ratsutada. Hüppas võõra (Martini venna) hobuse selga ja tegi stunti. Kõigil selle peale mokad pikad.
Päeval hüppas läbi ka "Vaigumit" opereerinud Asko Altsoo ning tuli välja, et nad on Maaskiga tuttavad. Maask & Porila on paar. Jne jne.

Näituse avamisel lõõpis ka Mati Karmin. Tal tulid seoses Y galeriiga igasugused näitusekontseptsioonid pähe. Algul tahtis galerii poolest saati täita kivivillaga, siis vee, siis kartulite jms.-ga. Lõpuks planeeris pikalt 2-nädalase töötava kaltsupoe avamist. Aga iga oma idee kohta sõnas "Jah, eks lollusi võib igasuguseid välja mõelda..."
Vana kooli mees. Just siis, kui laseb oma ideedevoolu lahti, paneb kohe pidurit ja vabandab (igaks juhuks) , et eks see modern kunst olegi üks suur rumalus ja lastemäng.

Neljapäev 27 aprill

Pidin kell 19-ks minema Ülõpilasmajja Kalev Kudu etendust "Huck" filmima aga Pärtel organiseeris kella 18-ks kiirkoosoleku, et arutada, mida tema trupp (Sandra Lange, Marit Ilves, Jaagup Metsalu) peab etendama Andres Lõo organiseeritud näitusel "SEX". Kohal olid selleks ajak ka veel Martini, Erkki Luuk pluss paar Vissaku kamba liiget. Murdsime päid. Kui ma ära läksin, oli arutlusel idee teha Freudi: Vissaku grupp hakkab igale poole ja kõigi külge kleepima silte "MUNN", "VITT", "SUGUÜHE" (kõik kepikujuline m..., torujas-õõnes v... ja sisse-välja liikub s...). Vähemalt teoreetiliselt tundus kõik väga naljakas.

Nii jäingi etenduse filmimisele natuke hiljaks. Ei jõudnud väga korralikult kaameraid üles seada, pealegi oli Altsoo vanema kaamera akud tühjaks lasknud. Nii see esimene vaatus sai üsna lünlikult üles võetud. Teine siiski suht korralikult.
Aga on hämmastav, milliseid tasemehüppeid võib 45-aastane kalev kudu teha. Veel 2005 tegi ta oma teatriga täielikku saasta. Ka varemgi on olnud ikka väga piinlik. Aga "Huck" oli igati võimas, isegi näitlejate amatöörlikkus ei häirinud. Tupli-tupli.

2006-04-29T13:13:00.000+03:00

Nüüd tuleb mul terve nädal detailselt ja vaimuvaeselt ära kirjeldada.
Esmaspäev.
Üldkultuurilises seisukohalt oli kahtlemata kõige tähtsam Tartu Kunstimuuseumis toimunud manifestide õhtu, mille olid korraldanud siin blogis juba mainitud TKM noored nn. teadurid. Üldiselt tore ja kohati raju üritus. Ühte saali olid seintele kleebitud vist kõik Eesti kunsti manifestid, Noor Eestist alates, pluss mõned muud, nagu EW iseseisvusmanifest, mõned kirjanike (tobedamatena mõjuvad) värgid jne. Kõik olid vana dissident-masinakirjutaja Matti Miliuse poolt hoole ja arrmastusega tipitud. Miliuse kirjamasin Olympos seisis uhkelt keset saali ning igapks võis seda lõhkuda oma manifesti kirjutamisega, mis pandi nätsuga mustale seinale. Seal oli päris mitu päris vaimukat asja tekitet, radikaalsemad muidugi olid igasuguste manifestide vastu.
Siis toimus pisike konverents-etendus, kus noored teadurid (poiss ja tüdruk) seletasid, mis on manifest. Selline tudengilik õhin-naiivsus purskus nende suust.
Seejärel tegi oma võimsa etteaste Tartu Üliõpilasteatri trupp, kes (vist Enor Niineväli juhtimisel) lavastanud algupärase dada manifesti. Väga muljetavaldavalt dünaamiline lahendus, kus õgiti vorsti, rünnati publikut, pritsiti vett, muidugi karjuti ja joosti. Tekst, mis oli täiesti originaalne kusagilt aastast 1916 või nii, tundus endiselt väga asjakohane. Mu veendumus, et dada ongi kogu talle järgneva moodsa kunsti alus, pidas paika.
Ma olin muidugi ainuke, kes seda asja filmis. Plärasin pärast noorte teaduritega ja sain teada, et EKM-l pole isegi korralikku fotoaparaati. Tase.
Koos Enn Tegovaga trükkisin ära ka oma manifesti. See võiks olla ka blogi manifest.

LOLL 86

1986 kevadel Jogeva II Keskkooli 4b klassis
pooras opilane Martin ringi ning surus isetehtud
kustukummist templiga oma taga istunud blondi
Mari Abeli valegele plastmass-pinalile sõnad
LOLL 86
voi oigemini
LOLL`86

See liigutus ja see maagiline sonapaar jäävad
mulle eluksajaks meelde

LOLLUS EI PÄÄSTA MAAILMA
LOLLUS EI PÄÄSTA EESTIT
LOLLUS EI PÄÄSTA EESTI KUNSTI!

LOLLUS ON KOIKJAL
LOLLUS ON KOIKVOIMAS

Nädalavahetus: prantslaste viimane trett, pinged, müüri ehitamine kunstimuuseumi ukse ette, Kompus, Palgi.

2006-04-26T12:04:00.000+03:00

Kuna see nädal on alanud jälle täitsa tormiliselt, pean enne ausalt ära rääkima nädalavahetusel toimunu ... Uuh, ei viitsi rohkem Agu Sihvkat panna.
Laupäeval (22. aprill) kell tegid Ici Meme prantslased oma viimase treti. Ilm oli külm ja vabatahtlikke oli kuskil 7-- 8. Lagle meelehärmiks tulid prantslased kohale juba kell 16 ja vahtisid vaikselt tagaruumis. Vahepeal maandus ka Palgi, kes tahtis hirmsasti netti saada, nii et TT ei saanud www.lastekas.ee pealt Jänku-Jussi vaadata (millegipärast meeldib TT-le see osa, kus Juss on haige ja küsitakse, kas Jussile tuleb rohtu anda jne). Igatahes olid kella 18-ks jälle pinged peal. Läksin siiski prantslastega kaasa aga et Lagle oli kohe mänguplatsile põrutanud ja tuli mulgi seal pimesi komberdavaid paare-kolmikuid oodata. Nad ilmusid sinna päris kiiresti ja tegid suht kähku oma potsessioonid ära. Filmisin seda tagasihoidlikult pingi peal istudes nagu väikekodanlikust pereisast juhuslik pealtvaataja kunagi.

Kui ma õhtul koju kõmpisin, nägin TKK fotoosakonnaga seostuvat pikka kutti ja ühte lühemat, tüüpilisevõitu välimusega Tartu noorbohemmi (pikad juuksed sabas, prillid, villane müts) Rael Artel Galerii ukse eest ehituskive Kunstimuuseumi külgukse ette tassimas. Üldiselt olid nad tuttavad näod ja mina neid esialgu ei häirinud. Nad ehitasid Kunstimuuseumi ukse ette müüri. Avangardiklassikaline liigutus, sümboolne akt, mitte just väga originaalne aga siiski midagigi. Istusin vastasoleva lähedaloleva trepi peale protsessi jälgima. Mööduvate inimeste reaktsioone muidugi rohkemgi. Üks ullnoka tüüpi kutt küsis ehitajate käest tõsimeeli, et kas see on nali.
Kui poistel hakkas töö valmis saama, siis libistasin kotist kaamera välja ja panin enda kõrvale trepile filmima. Aga kahjuks unustasin sisse lülitada. Märkasin seda alles (ja panin kaamera käima), siis kui lähedalt Club 21-st ilmus välja kamp, Baari-Annika koos oma peika ning ühe teise paarikesega (sellised hardcore yuppie-rullnokad valgete sulejopedega jne) ning pidades fotopoisse välismaalasteks, teatasid et Baari-Annika on "real estonian star" ja et neid peab müüri juures pildistama. Mida ka tehti.
Pärast see pikem kutt märkas, et ma filmin neid ja üritas isegi teataval määral vihaselt mu käest kaamerat ära rebida. Lühem hoidis veidi eemale aga teatas et "Viruta siis minu eest ka sellele aparaadile üks obadus". Kähmlesime paar minutit aga mul õnnestus siiski minema lipsata.
Pühapäeval kell 12 oli müür sealt ukse eest muidugi kadunud. Esmaspäeval nägin sama müür horisontaalasendis muuseumis sees, sildiga ja puha , autoriks "Tundmatu". Kuna TKM-i on viimasel ajal tööle võetud paar noort ja aktiivset nn. teadurit, siis kahtlustan, et aktsioon polnud päris üdini spontaanne.

Pühapäeval tuli galeriisse Marko Kompus, keda ma polnud näinud tema ema surmast saati. Laveerisin mis ma manööverdasin, lõpuks läks jutt ikka surma, matuste jms. peale. Kompus teatas, et laseb peale surma oma tuha Tartu peale heita. Mina jälle selgitasin, miks ma olen surnute põletamise veendunud vastane. Isegi ainult inimese luudes peitub palju infot kogu ta elu kohta, muudest elunditest rääkimata. Ajaloolastele hindamatu infoallikas ju! Teatasin, et hea meelega laseks enda hoopis külmutada. Mille peale Kompus teatas, et neil on üks sügavkülmakirst üle aga just kiusu pärast ta seda mulle ei äri.
Kuna Kompus oli formaalselt Maris Palgi näituse "Harrastusõmblejatele" viimane külastaja (tegelikult tuli hiljem, peale kella 3-e üks paarike veel), siis sodis ta natuke näituse seinateksti. Mis millegipärast ei meeldinud Palgile

Pühapäevame tööpäev venis jälle pikaks, sest järgmiste näituste korraldajad, kõik Tartu Kõrgema kunstikooli taustaga (Kalli Kalde & Malev Toom ühtedes saalides ning TKK skulptuuroosakond teistes) olid oma pressiteatevärgid jätnud muidugi kõige viimasele hetkele. Kohe näha et Tartu -- näitusetegemine pole siin just veres.

Arvo Uustalu viimane kontsert; Ülõpilasteatriga Prahasse

2006-04-23T13:01:00.000+03:00

Reedel (22. aprill kell 19) toimus ka "maailma parimate autorilauljate hulka kuuluva" (nii oli kirjas plakatil) Bakenbardi alias Arvo Uustalu väidetavalt viimane kontsert. Y galeriis. Arvo Uustalu on kogu II-le Tartule tuntud LinnaLehe reporter, lühikest kasvu väikeste kätega, distinktiivse välimusega meez, kes vist vaevleb natuke identiteedikriisis. Ta on tegelikult vinge autorilaulja, omamoodi segu Leonhard Cohenist, Valdimir Võssotskist, Tom Waitsist, Ray Charlesist ja ei tea kellest veel. Väga eripäraselt on kokku miksinud holalauliku kitarristrummimise ning maailavalu r`n `b-liku kähehäälse vokaaliga, sortsu blatnoivärki ka sisse visanud (laulab eesti, inglise ja vene keeles). Aga võtab seda muusikueluvärki vist liiga tõsiselt. Arvab, et ta peaks nagu proff ka olema. kamoon. 90% Eestis muusikaga tegelevatest inimestest on amatöörid, asjaarmastajad. Ega nad sellepärast halvemad ei ole, vastupidi, tunduvalt paremad kui siinsed prohvid, kes 75% ulatuses on süldi- ja solgimuusikud.
Uustalu on ka arvestatav kirjanik (vt. ka http://kirjanikekodu.kongress.ee/10toimetus/esileht_eestitekstid.php) ja kontserdi alguses teataski, et "naaseb" " sõprade kirjanike sekka". Tal ongi suvel Itaalias novellikogu ilmumas.

Enne Baki kontsa marssis sisse Üliõpilasteatri boss Kalev Kudu (kes oli just Moskvast üliõpilasteatrite kongressilt tulnud) ja teatas, et teatril on 29. juunil Prahasse festivalile sõit kindel ning mina olen nimekirjas. Et kõik on makstud ja lennukiga minek, sest "bussisõit pole mingi ajavõit". Viimast teatas Kudu resoluutselt kätega oma distinktiivseid liigutusi tehes.
Nii et vat kus. Asenda tudengiteatri valgustajat ja suvi võib kujuneda oodatust põnevamaks. Hard Rock Laagrisse käik vist jääb ära aga senist esinejatelisti vaadates pole see ehk väga suur kaotus.

Ici-Meme

2006-04-22T13:45:00.000+03:00

Neljapäevast reedeni (19 -- 21 aprill kell 16, 18 ja 20, lisaks 21.aprillil ) on Tartus tegutsenud Grenoble`i prantslaste punt Ici-Méme (kodukas on neil http://www.icimeme.org aga see on suht kehva ja ebainformatiivne asjandus), saabunud siia muidugi MOKSi kaudu. Nende eelinfo oli nii segane, kuni nende tegutsemise alguseni polnud üldse selge mida neile vaja on või vaatever (nad küsisid näiteks kümmet tooli). Ürituse "City Sounds Concerts" meenutab house-peo oma.
Aga tegelikult tulid välja geniaalselt lihtsad kuid väga põnevad osalusperfomance`d (mis algasid Y galerii eest) . 5 prantslast (2 meest 3 naist) võtavad igaüks kaks kinniste silmadega n.ö. patsienti käevangu (nagu ikka pimedaid talutatakse) ja minnakse nii linna peale vaikselt-aeglaselt jalutama. Juhid keerutavad patsiente et neid segadusse ajada ja orienteerumist segada. Käiakse igasugu heliallikate ning erinevate lõhnadega ja teepinnasega kohtades, samuti ka kaubamajades, liftides jne. Patsient jäetakse mõnikord ka üksi. Käigu keskuseks on mänguplats Kaubahalli ees, kus patsiendid pannakse pinkidele istuma, pannakse tegid ümber ning tavalised mürasummutuskõrvaklapid pähe ja siis hakkavad icimemed tekitama kõiksugu vahenditega (suuga, jäsemetega, diktofonidega, esemetega, mobladega jne) lisahelisid ja efekte. Kella neljased ja kuuesed seansid läksid veeld edasi (Kaubamaja kaudu jõe äärde), kella 8-ne lõppes mänguplatsil.
Mina, Evelyn Müürsepp, Maris Palgi, John Grzinich jt. tegime läbi esimese satsi kolmapää kell kuus (kella näljane jäi publiku puudumisel ära; hiljem aga muutus asi nii bopiks, et inimesi oli raske 10-stesse gruppidesse ära mahutada). Kogemused olid muidugi erinevad aga mulle näiteks polnud see tavahelide aspekt kõige tähtsam. Tõsi, mõningad üllatused olid ka selles vallas. Näiteks mööda Rüütli tänavat jalutades kuulsin tänava-kazoo-orkestri väga koomilisi helisid ja olin kindel, et seda teevadVlasevad prantslased. Aga tegelikult oligi Rüütli tänavale ilmunud mingi välismaalasest tänavamuusik. Veel panin tähele, et ma ei saa mõhkagi aru, mida inimesed ümberringi räägivad. Esiteks olid inimesed tänaval hämmastavalt vaiksed, teiseks see vähenegi sulas ühtlaseks massiks. Kui me kõrvaklappidega mänguplatsil istusime,siis olin kindel et kõrvaklappidesse tulevad helid elektrooniliselt juhtmete kaudu ning imestasin perfektsete stereoefektide üle. Ma ei kujutanud ette, et nad nende tekitamiseks meie ümber taidlevad.
Ausalt öeldes ma natuke piilusin, kuid nägin ainult maad enda jalge ees. Siiski ma päris ära ei eksinud ja teadsin enam-vähem, kus me asume (Tegova väitis, et ta kaotas täiesti kohataju. Rüütlist -- Küünisse, siis Kaubahalli taha, KH sisse, liftisõit alla esimesele korrusele, seal pandi mind mõneks ajaks kasiino vastu üksi seisma, siis välja, KH nurga taha, sinna KH alusesse n.ö. tunnelisse, siis mänguplatsile, siis saime uue juhi (see pisike mees vist, enne oli lühike teistest vanem naine), Kaubamajja, liftisõit üles-alla, toiduosakonna pöörduksest välja üle sõidutee (tundus väga ohtlik), veidi tuterdamist jõeäärsel mudaalal, silla alt läbi plasku ette, kus veidi kajakaid söödeti ning lõpuks käidi meist mööda diktofoniga, kust kostis "Võõith ssillmad avad". Ma tegin nagu ei kuuleks ja astusin käsipuu augu suunas, kohe tormas see kiitsakas punase jopega naine mind püüdma.
Mulle pakkus pigem huvi hoopis enesealanduse aspekt. Talutatakse sind mööda linna nagu pimedat, linn tuttavaid täis, vaatavad, et mis jama. Mänguplatsil pannakse istuma ja kõrvaklapid pähe nagu koomas haigel, kes on värsket õhku ja teraapiat saama tulnud. Mõneti jabur läbielamine. Eriti kui pärast seda sama protsessi kõrvalt näed.
Tavainimeste reaktsioonid on veel eriti huvitavad. Ise silmad kinni neid eriti ei märka. Aga üldiselt jõllasid kõik ja muudkui kordus "Kuulge, mis siin toimub!?". Ühel retkel tekkisid üritusele ka kaks varateismelist fänni, kes pikka aega järgi jooksid ja talutamist parodeerisid.

Igatahes asjad Tartus tunduvad liikuvat ÕIGES SUUNAS. Jälle see aeg, kus Tartu vahepeal läheb nihkesse, kiiksu, sa satud tavareaalsusest kasvõi korraks välja. Vanad ajad tulevad meelde.

Reedel teatas Evelyn järsku, et prantslastele ei meeldi, et ma filmin ja ma olin millegipärast jõle solvunud. Ei filminudki rohkem (noh, nende filmiõhtul reedel kell 22 siiski tegin seda).
Ici Meme näitas jah kell reedel kell 22 kollaazhi oma tegemistest 1996 -- 2005. Mnjah, Super 8--mm film on ikka omaette kunstivorm (pooled võtted olid selles formaadis). Ici meme trump paistabki olevat tavaelu häirimine. Eriti ajas mind naerma, kui nad hullumeelselt kätega vehkides ja muidu segadust tekitades nad kambaga tänaval liiklust takistasid.
Laupäeval tegid nad kell 6 ühe lisaseansi aga külm ilm oli ja huvilisi kogunes vähem. Pärast sõitsid Moostesse eesti veine mekkima.

Lisatud pildid on teinud Lauri Kulpsoo.